Jesaja 40-49

(Alustuseks kuulasime tunnis Georg F. Handeli Messiast "Comfort Ye". See on umbes 3 minutit pikk.)

Jesaja Messiases
Nii mõnigi selle nädala pühakirjakoht on inspireerinud heliloojaid.  Jesaja 40. kolm esimest salmi olid just need mida me praegu kuulasime.  Kas keegi teab mis teos see oli? Need salmid on siis Messia esimese retsitatiivi tekst.  Sellele järgneb imeilus number, mille sõnad on 4-5 salm ("The Voice of Him That Crieth in the Wilderness.") jne Tõenäoliselt oleks tänase tunni asemel imeline lihtsalt koos Handeli Messiat kuulata, aga kuna meil on piiratud aeg, siis räägin teile natuke Handelist ja sellest imelisest muusikast ja siis loeme mõne koha pühakirjast ikka ka.


George Frederick Handel sündis saksamaal  1685 ja oli teise kuulsa helilooja Johann Sebastian Bachiga kaasaegne. Nad elasid mõnda aega üksteisele päris lähedal, kuid ei kohtunud eluajal kordagi.  Handel oli suurepärane helilooja, aga sellele vaatamata tihti rahahädas.  Ta oli väga helde ja samas mitte eriti osav oma rahaasjades.  Ta oli alandlik mees, kes ei arvanud ise, et ta eriti andekas oli.  Kui üks sõber peale üht kontserti mainis kui kehv muusika oli, teadmata et see oli Handeli looming, vastas Handel talle „Sul on õigus, see oli päris kehv.  Ma tundsin nii juba siis kui seda kirjutasin.“ 

Handel ei olnud täiuslik, aga oli siiski hea mees.  On teada, et vihastudes  vandus ta mitmes keeles ja tavaliselt vihastus ta laulja peale.  Samas oli ta kiire oma viga tunnistama ja vabandama.  Tal olid kõrged moraali nõuded.  Üks sõber, Sir John Hawkins kirjutas Handeli kohta nii:“ terve tema elu oli sügava religioossuse manifest.  Ta väljendas tihti vestluses rõõmu, mida tundis pühakirja muusikasse seadmisest.“

Handelile meeldis komponeerida muusikat religioossele tekstile, nii et seda saaks esitada sekulaarses teatris.  Kuna ta oli saksa luterlane kes elas enamus oma elust Londonis, anglikaani kiriku mõjupiirkonnas, meeldisid talle religiooni-ülesed muusikalised ettekanded.  Ta kirjutas draamateose „Ester“ ja samuti „Iisrael Egiptuses“, neid mõlemaid esitati teatris, mitte katedraalis.  Anglikaani kirik kritiseeris teda selle eest avalikult.  Isegi peale „Messia“ kuulsaks saamist õpetas John Newton (laulu „Amazing Grace“ autor) terve aasta pühapäeviti oma koguduses, et seda teost ei tohiks kuulata. 

Handel annetas palju heategevuseks, isegi kui tal endal olid finantsraskused.  Ta oli lõputu optimist ja hea pühakirjade tundja.  Tal ei olnud abikaasat ega lapsi ja ta pidi vaid iseendaga hakkama saama kuid ometi 1741 aasta kevadel, kui ta oli 56 aastane, oli olukord nii kehv, et tundus võimatu pääseda võlavanglast. 

Ja siis juhtus midagi, mis muutis palju elusid.  Handeli sõber, Charles Jennens, andis talle libretto, mille ta oli kokku pannud.  See põhines Kristuse elul ja tekst oli võetud täiel määral piiblist.  Samal ajal sai Handel Dublini heategevusorganisatsioonilt ülesande komponeerida heategevuse eesmärgil üks suur-teos.  Handel pani kaks asja kokku ja alustas tööd 22.augustil 1741.  Ta oli valmis komponeerima veel ühte religioosset teost, mida esitataks sekulaarsel pinnal.  Ta süvenes töösse niivõrd, et ei lahkunud kordagi majas ja vaid harva oma toast.  Kuue päevaga oli esimene osa valmis. 9 päeva hiljem oli valmis ka 2 osa ja veel kuue päeva pärast kolmas osa.  Orkestratsiooni jaoks kulus veel kaks päeva.  Kogu teos, 260 käsikirja-lehekülge valmis 24 päevaga.  Ta laenas siit-sealt oma varasematest teostest teemasid ja kombineeris need uute meloodiate ja instrumentatsiooniga.  Aastate jooksul ta viis sisse pisiparandusi, aga Messias mida tänapäeval kuulda saame on enam-vähem sama nagu algselt.  Seda peetakse tänapäevani üheks suurimaks muusikasaavutuseks.

 Selle teose loomine oli Handeli jaoks väga vaimne kogemus.  Kord kui teenija sisenes tuppa talle toitu tooma, leidis ta Handeli nutmas.  Handeli sõnad:“ Mulle paistab, et ma nägin enda ees taevast ja isegi Suurt Jumalat ennast.“  Ta oli just lõpetanud  „Halleluja koori“.  Üks teine sõber, kes tema juurest läbi tuli, leidis ta samuti emotsionaalselt nutmas.  Hiljem püüdis Handel talle selgitada:“ Kas ma olin kehas või kehast väljas, seda kirjutades, ma ei tea.“

Messiase esmaettekanne toimus 13.aprillil 1742 Dublinis.  See oli heategevuskontsert, just nagu algselt kokku lepitud.  Messias, mis kirjutati Päästja ülistuseks, Tema kes meid päästab langemise tagajärgedest ja vangistusest, vabastas 142 meest võlavanglast, kuna koguti  400 naela.  Handel dirigeeris veel  üle 30 korra sama teost oma eluajal.  Paljud neist kordadest olid heategevuskontserdid, raha läks tihti Foundlingi haiglale, mille suurtoetaja ta oli.  Kuna kontserdid toimusid teatrites ja mitte kirikutes, tõi raha reaalset leevendust abivajajatele.  Messias on aidanud toita näljaseid, riietada alasti olijaid, kergendada vaeslaste muresid ... rohkem kui ükski teine muusikateos. 

Pärast Messia Londoni esmaettekannet pöördus Lord Kinnoul Handeli poole ja õnnitles teda „suurepärase meelelahutuse“ eest. Handel vastas „Sellest on küll kahju, kui ma vaid teie meelt lahutasin.  Lootsin, et see muudab inimest paremaks.“ Kindlasti on see teos aidanud inimestel tunda soovi saada paremaks, just nagu pühakirjad, kui me neid loeme. 

Handel suri 18 aastat peale Messia komponeermist.  Laupäeval 14.aprillil 1759., päev enne ülestõusmispühi.  Ta oli 8 päeva varem dirigeerinud viimast korda Messiast.  Tema lähedane sõber, James Smith, kirjutas:“ Ta suri just samuti, nagu ta elas, hea kristlasena.“.  3000 inimest osales matusel. Westminster Abbeyle kuhu ta maeti asetati kuju – Handel, kes hoiab käes Messia avatud käsikirja, seal seisavad sõnad „Ma tean, et mu Lunastaja elab“.   See suurepärane usu mees, kelle teadmised Päästjast tulid pühakirjade uurimisest, kes õpetas tõde läbi muusika ja elas evangeeliumi järgi tehes head ligimestele.

Meie vaimne varu

Me kõik teame, et elus on katsumusi, neil hetkedel on hea meeles pidada, et Jumal on meie jaoks alati olemas.  Jesaja raamat on räis vaimset kosutust.  Nüüd on igaühel võimalus jagada oma vaimsest varust – mõni salm Jesaja 40-49, mis eriti puudutab.

40:31 (Kes ootavad Issandat)


1) Peatu, palveta.  Täna õnnituste eest, selle rolli või ülesande eest, mis sulle on antud.

2) Tee kõige olulisem ära. 

3) Mõtle neile inimestele, keda sa oma tööga õnnistad. 

4) Usalda Issandat, looda Tema abile. 

Vt laulu „On Usk meile kalju“ 3-5. salmi sõnu!

-----------------------

   Kasutatud kirjandus: Patrick Kavanaugh, Spiritual Lives of the Great Composers, lk 27-33

Joona 1-4; Miika 2, 4-8

Joona raamat on ilus Heebrea poeesia, mis  õpetab oma keele ja sümboolikaga mitmeid olulisi õppetunde.  Milline on Joona raamatu põhiline sõnum?  Meie keskendume täna kahele teemale – elada templile orienteeritud elu ja rahu leidmine andestamise kaudu.

ALLAMINEK

Joona lugu räägib alla minekust.  Ta läks alla Jaafosse, alla laevaruumi, kui merel tõusis torm.  Kui sügavale Joona läks? (2:3-7) Joona lugu räägib teekonnast „Issanda palge eest põgenemisest, ära minemisest“. 

Lugudes nagu Moosese käsuplaatide saamine või Aabraham Iisaki ohverdamine räägitakse mäkke minemisest.  Olen varemgi rääkinud kuidas see sümboliseerid vabaõhu templit, Issanda palge ette minekut.

Heebreakeelne sõna tempel tähendab otseselt Issanda palge ees olemist.  Nii et kui me loeme Vana Testamenti, siis templil ehk Issanda palge ees ehk mäel tähendab kõik sama asja. 

Pühakirjades on öeldud, et Issand tuleb oma rahva juurde idast. (Matt. 24:27; Sak. 14:4-5; Hesek. 43:1). 

Moosese aegne tabrernaakel ja Saalomoni tempel olid mõlemad näoga idasse.  Eedeni aed oli idapool.  Mis suunas põgenes Joona?  Läände.  Tempel ja Jeruusalemm olid Vahemerest idas, Tarsis kuhu Joona läks oli arvatavasti tänapäeva Hispaanias, Vahemerest läänes, Joona maailma ääre peal ehk nii läänes kui üldse olla sai.  Tarsis oli merekaubanduse keskus, materjalistlik, maine – otse vastupidine templile. 

Nii et Joona mitte ainult ei põgenenud oma ülesande eest, ta läks ära Issanda palge eest, ta ei pidanud kinni oma lepingutest.

Muidugi ei saa keegi Issanda eest põgeneda, kuna Ta saab kontrollida kõik elemente, nagu näiteks  vett.  Joona lugu räägib lepituse väest ja ülestõusmisest, see on  lugu meeleparandusest, ristimisest ja lepingutest.  Kui Joona vaalast välja pääseb on tal uus võimalus, tal on võimalus saada uueks inimeseks, täita Issanda tahet.


JOONA TÄNULAUL

2:8-10

Kõik, kes on kunagi oma lepingutest taganenud võivad tunda Joona sarnaselt kahetsust oma pattude eest, tänulikkust  võimaluse eest uue innuga tänu lepitusele lepingutest edaspidi kinni pidada ja soovi taas Issanda ette minna.

Täiuslikuks saamine on protsess.

VAENLASTELE ANDESTAMINE

Miks Joona kogu selle põgenemise ette võttis?  Miks ta ei tahtnud Niineve inimestele evangeeliumi õpetada?

Niineve oli Assüüria pealinn.  Joona lugu on Vanas Testamendis unikaalne, ta oli esimene kes kutsuti evangeeliumi kuulutama Iisraeli koja vaenlasele.  Iisraellasi oli alati kästud hoiduda pagana rahvastest, nad ei tohtinud nendega abielluda, nendega koos süüa ja Joosua ajal olid nad pidanud kogu Kaananimaa rahvastest puhastama, et nende ebajumalakummardamine ei imbuks Iisraellaste sekka.  Kõik prohvetid kuni Joonani olid kuulutanud evangeeliumi ainult Iisraeli rahvale.  Issand kutsus Joona kuulutama Iisraeli suurimale vaenlasele – Assüüriale! Nad olid vägevad, vägivaldsed ja teinud Iisraelile pika aja jooksul palju valu ja muret.

Sarnaselt Joonaga õpetasid Mormoni raamatus Moosia pojad laamanlasi.  Nad tegid seda 14 aastat ja olid väga edukad.  (Nad ei olnud esimesed, kuid ainult neil oli edu. Vt.Jaakobi 7:24)

Ka Joona oli edukas, 120 000 assüürlast parandas meelt ja võttis vastu evangeeliumi.  Aga Joona erines Ammonist ja teistest Moosia poegadest – ta ei tundnud sellest edust rõõmu!


NIINEVE PÄÄSEMINE

Niineve oli nii suur linn, et sellest läbi kõndimine võttis 3 päeva.  3:3-9 Joona oli ilmselgelt üllatunud sellisest sündmuste käigust.  Isegi Iisraellased ei läinud kunagi nii kaugele andestuse ja halastuse otsimisega.  Isegi loomad pandi paastuma! 

Jumal nägi nende meeleparandust ja andestas neile.

Aga Joona ei teinud seda – ta oli pettunud ja vihane. (4:1-5) Seal ta siis istus varjus – eemal valgusest.  Me ei tea kaua ta seal niiviisi oli ehk mõne päeva võibolla kauem, kuid Jumal istutab talle lohutuseks kiikojanipuu ehk riitsinuse. Selles piirkonnas on riitsinus kahe- kuni kolmeaastane põõsas, mis kasvab vähemalt 4m kõrguseks. See puu tuli Joonale Jumala poolt kingituseks.  Joona oli küll tänulik selle eest, kuid ei lasknud sellel ennast muuta.  Issand annab ja võtab, meilt ootab ta tänulikkust ja loodab, et saame kõik vajalikud õppetunnid.  Joona ei püüa Niineve inimesi armastada nii nagu Jumal neid armastab, vaid soovib pigem surra. 

KAS EI PEAKS MA SIIS ARMU ANDMA NIINEVELE?

Tegelikult räägib see lugu meist kõigist. 

Ma ütlesin enne, et see on taas õpetlik heebrea poeesia-kiasmus:


1. Issand käsib Joonal minna Niineve rahvast õpetama. (1:1-2)
     2. Joona teeb pattu, sest ei soovi et Issand nad päästaks.   (1:3-17)
          3. Joona parandab meelt, Issand päästab Joona.  (2:1-7; 9-10)
               4. „Need, kes austavad tühje ebajumalaid, hülgavad oma osaduse.“(2:9)
          3. Niineve rahvas parandab meelt, Issand  päästab nad.   (3:1-10)
     2. Joona teeb pattu , sest ei soovi et Issand nad päästaks.  (4:1-3)
1. Issand küsib Joonalt küsimuse.  (4:11)

TULGE  ISSANDA MÄELE!  

Kohe peale Joona raamatut, kus pahelised Assüürlased meelt parandavad, tuleb Miika raamat, mis algab kutsega meeleparandusele – seekord Juutidele ja nende sugulastele Samaarlasetele.  (Miika 1:1-2)  Miika raamat kutsub ka meid, viimse aja pühasid, Iisraeli koja rahvast, meeleparandusele. Meile antakse ilus lubadus.  (Miika 4:1-5).

Tänapäeval läheme me Issanda mäele, kui läheme templisse ja osaleme templitalitustes.  Ükskõik kas me oleme kirikus uued, terve elu kirikus olnud, hiljutised tagasipöördunud – tempel on meie kõigi jaoks!  Kui me oleme juba templis, siis templitalitustes osaledes loeb ainult üks asi, et meil poleks üksteise vastu ebasõbalikke tundeid. 

Joona raamatu lõpus on küsimus meile kõigile.  Meie vastusest sõltub meie pääste, aga ka rahu ja õnn siin elus ja igaveses.  Kas me vabastame end leinast, kurbusest ja jätame mineviku maha ning laseme lepitusel end lohutada?  Kas näeme, et oleme ise samuti ebatäiuslikud ja vajame päästet?  Kas märkame Issanda armu ja hoolt enda elus?  Kuidas me laseme sellel end paremaks muuta?

1 Kuningate 17-19

Eelmises tunnis rääkisime põgusalt mõnest Juuda ja Iisraeli kuningast.  Kõik järgnevad Juuda kuningad olid samuti ebajumalakummardajad.  Iisraeli kuninga Ahabi, Omri poja, valitsemise ajal oli rahvas hävituseks küps.  Vaatame 1.Kuningate 16:30-33  See oli siis sissejuhatuseks.

Järgmisest peatükist algab prohvet Eelija lugu.  Eelija nimi tähendab „Jehoova on mu Jumal“. 

EELIJA ELU – üks ime teise järel

• (1 Kuningate 17:1) See imetegu/nuhtlus oli otses vastuolus Baali kummardamisega, keda peeti tormi Jumalaks, selleks kes annab maale vihma ja hoiab maa viljaka.  Oma sõnadega kinnitab Eelija, et Baalil ei ole midagi pistmist vihma ja maa viljakusega, see on ainult Issand kelle käes on viljakus ja viljatus, elu ja surm. 
•  (1 Kuningate 17:3-4)  Kriti jõgi oli siis tegelikult selline oja ("wadi"), milles oli vett ainult vihmaperioodil.  Kuna oli põud, oli see ime, et seal üldse vett oli. 
•  (1 Kuningate 17:10-16)
•  (1 Kuningate 17:17-23) 
•  (1 Kuningate 18:21-40)  (5.Moosese 13:1-6)
•  (1 Kuningate 18:41-45) 
•  (1 Kings 19:1-7)  Isegi vägev Jumala prohvet ei saa kontrollida inimhinge, kes keeldub meelt parandamast.
•  (1 Kings 19:8-21)  40 ööd ja päeva on sümbol.  Karmeli mäelt Horebi (ehk Siinai) mäeni minnes, käis Eelija tagurpidi sama tee, mille läbis Mooses koos Iisraeli lastega.  See oli lohutuse tee, mis viis Jumalani. 
• (2 Kuningate 1:2-16)  Peale Ahabit sai Iisaeli kuningaks Ahasja. 
•  (2 Aja. 21) 
•   (2 Kings 2:8) 
•  (2 Kings 2:11)  

ISSANDA KUULAMINE

Suured vaimsed kogemused tulevad tihti peale rasket kannatust ja hetkel kui tundub, et oled  läbikukkunud.  Mõelge näiteks Lehi unenäole või Joseph Smithile Liberty vanglas.  Eelija oli nii meeleheitel, et tahtis surra.  Ta oli teinud imelisi asju preesterluse väega ja ometi pidi ta end peitma võimul oleva naise pärast.  Mis sellel kõigel mõtet oli?  Ma imetlen Eelija ausust.  See kuidas ta vastab Issanda küsimusele „Mida sa siin teed?“. Ta oli tulnud õigesse kohta, Issanda lähedusse.   Ometi ei lahendanud Issand seda olukorda tema jaoks silmapilkselt.  Ta pidi Issanda sõna tähele panema ja selle järgi talitama, et ta võiks uuesti rahu tunda ja sellest olukorrast välja tulla.  Kui me kannatame, siis tihti peale võimendame oma negatiivsed tunded üle.  Issand aga annab meile oma tarkuses täpsed juhised ja aitab keskenduda positiivsele.  Tegutsedes, eriti Issandat ja ligimesi teenides, unustame enda probleemid.  Mulle meeldib kuidas Issand annab teada, mis juhtub pahelistega ning viimase asjana lisab veel selle, et Iisraelis on 7000 inimest kes teenivad Teda.  Eelija ei olnud läbi kukkunud. 


EELIJA VIIMSE AJA MISSIOON  

Piiblis ja Mormoni  raamatus on mõlemas täpselt sama pühakirja koht – Malaki 3:23-24 ja 3.Nefi 25:5-6. Joseph Smith ütles, et pöörab asemel peaks olema seob või pitseerib.    ÕL 2 ja Kallihinnalises pärlis Joseph Smith Ajaloos 1:38 on samuti mõlemas täpselt sama pühakirjasalm. 

Mis on nende salmide erinevused?:

1. Viimse Aja salm selgitab, et prohvet Eelijal oli oluline ülesanne tuua preesterlus tagasi maa peale. 
2. Väga tähelepanuväärne erinevus on see, et viimse aja pühakiri ei ütle, et Eelija pööraks isade südamed laste poole.  Ilmselgelt on see lubadus juba täitunud.  Nüüd on tema ülesandeks „istutada laste südametesse nende isadele antud lubadused“.  Kui me õpime oma esivanematest ja eriti kui me uurime pühakirju ja õpime mõistma neid lubadusi, mis meie esiisadele on antud, pöörduvad meie südamed meie esivanemate poole.  Kuidas see väljendub?
   
   

EELIJA VAIMU VÄLJA-VALAMINE

1. Preesterluse vägi 
2. Inimesed kelle südamed on pöördunud esivanemate poole
3. Kohad, kus siduda kokku perekondi ehk templid

Preesterlus on taastatud.  Nüüd on vaja veel evangeeliumi kuulutada kõikjal maailmas, et preesterluse õnnistused võiksid jõuda kõigini. 

On palju inimesi, kes armastavad pereajalugu ja ma ei mõtle ainult viimse aja pühasid.  Aga on ka palju kiriku liikmeid, kes pereajaloo tööd armastavad ja meil on tänapäeval nii suurepärased võimalused selle töö tegemiseks.  Igaüks meist võiks mõtiskleda, kas tema süda on juba esivanemate poole pöördunud. 

Viimaks võime kõige imelisemal  kombel  Eelija vaimu väljavalamist näha templites.  Me teeme oma osa, kui maksame kümnist, elame templisoovituse vääriliselt ja osaleme templitalitustes surnute, eriti meie endi esivanemate, heaks. 

1.Kuningate 12-14; 2.Ajaraamat 17, 20

KUNINGRIIGI JAGUNEMINE

Kuningas Taavet liitis Iisraeli kuningriigi üheks tervikuks, kuid kahjuks tema poeg Saalomon tekitas lõhe.  Ta pani rahvale peale nii suured maksud, eriti Jeruusalemmast väljaspool, maapiirkonnas põhjas, et kui ta suri oli rahvas valmis mässama. 

REHABEAM

10 põhjapoolset suguharu kutsusid Saalomoni poja Rehabeami kroonimiseks Sekemisse. See ei olnud korra kohane, kuningas oleks tulnud kroonida Jeruusalemmas. Tõenäoliselt teadis Rehabeam, et miski on korrast ära.  10 põhjapoolset suguharu kutsusid Sekemisse ka Jerobeami, Iisraellase, kes oli olnud Saalomoni armee juht, kuid turvalisuse pärast põgenenud Egiptusesse, kui Saalomon teda tappa tahtis.  Nimelt oli prohvet Ahija Jerobeamile ette kuulutanud, et temast saab 10 põhjapoolse suguharu juht ja see oli jõudnud Saalomoni kõrvu. (1.Kuningate 11:28-40) ...ja mitte ainult, ka rahvas tõenäoliselt teadis.

Loeme 1.Kuningate 12:3-4.  Rehabeamil pole kogemusi (kuigi ta on 41 aastane) ja ta küsib oma isa vanadelt nõuandjatelt (vanematelt), kes soovitavad olla rahva vastu lahked, teenida neid ja kergendada nende maksukoormat, et teenida välja rahva soosing.  Aga ta küsib ka omaealistelt, sõpradelt, kes ütlevad, et ta näitaks oma nö kuninglikku musklit, et ta hirmutaks rahvast. 1.Kuningate 12:11  See andis põhjapoolsetele suguharudele põhjuse mässata.  12:16-18 (Adoram kas kogus maksuraha või otsis uusi sunnitöölisi.)

Õppetunnid:  
1) Vanemad inimesed annavad tavaliselt paremat nõu. 
2) Inimesed on lojaalsed neile, kes neid teenivad, mitte neile kes rõhuvad.   (ÕL  121:41)

JEROBEAM

Kuigi Jerobeam oli Issanda poolt valitud kuningaks, ei jäänud ta Iisraeli Jumalale truuks.  Vaatame mida ta karts ja mida ta tegi. (Vt. 12:26-29) Ta valis Jehoova kummardamiseks kohad, mis tundusid sobivat, seoses varem toimunuga.  Näiteks Peetelis oli Jaakob näinud nägemust sellest kuidas taevad olid avatud.  Jerobeam seadis sisse ka omad festivalid ja muutis asju seoses preesterlusega, kuna leviidid olid Jeruusalemmas.  Tagajärjest saame lugeda 1.Kuningate 14:11-13. 

Õppetunnid:
Me ei või ise ühtegi käsku ega teenimisviisi muuta 
Me peame teenima vastavalt Jumala korrale ja tahtele

ABIJAM

Lõpuks vallutas Rehabeami poeg Abijam Jerobeami ja ta rahva.  Abijam ei olnud ka ise õigemeelne mees, aga vaatame mis põhjusel Jehoova teda soosis.  1.Kuningate 15:3-5

2.Ajaraamat 13:4-12, 18-20

Õppetunnid:  
Jumal kuuleb kõiki siiraid palveid 

JOOSAFAT
Nüüd me jõuame lõpuks õigemeelse (Juuda) kuningani!  Joosafat, Abijai lapselaps, ja kuningas Taaveti lapselapselapselaps. 2.Ajaraamat 17:3-6 Joosafati isa oli Aasa, kes tegi samuti palju head. Nii nagu Mormoni raamatuski, leidis Joosafat, et rahvast on vaja õpetada ja ta saatis välja mitmeid misjonäre. Nende kutse oli nii tähtis, et nad on kõik nimeliselt välja toodud.  (17:7-9)

Aga ka Joosafat oli inimene ja eksis vahel.  Ta sai Iisraeli kuninga Ahabiga languks ja läks temaga koos sõtta, sest ta ei kuulanud prohvetit Miikat.  Ometi Issand õnnistas teda lahingus, kui ta Jumala poole hüüdis ja päästis ta. 

Pärast seda juhtumit läks ta ka ise ja jutlustas rahvale ning seadis sisse kohtumõistjad kõikidesse linnadesse. 

Hiljem oma elus tegi ta taas halba koostööd. (2.Ajaraamat 20:35-37)

Joosafati pingutused ennast ja oma rahvast Jumalale lähemale tuua tasusid ära.  (20:3-4, 8-9)

Pärast palvet ilmutatakse neile see, mida neil tuleb teha ja kuidas Issand nad päästab.  Nad tänavad teda.  Järgmisel hommikul asuvad nad teele ja mida nad teevad?  Nad lähevad lauluga.  (20:22-26)  Sel ajal kui nad lauldes edasi läksid tapsid teised (need kes tahtsid nendele tegelikult kallale tulla) hoopis üksteist maha.  Ja kui nad olid 3 päeva varandusi kokku kogunud, siis neljandal päeval nad kogunesid kokku ja tänasid Issandat. Seejärel läksid nad tagasi Jeruusalemma ja jätkasid pillimängu ning  rõõmustamist. 

Õppetunnid:  
1) Evangeeliumi õpetamine ja õppimine tasub alati ära.
2) Meile andestatakse meie eksimused, kui me jätkame Issanda otsimist.
3) Paastumine töötab!
4) Me peame minema lahinguväljale isegi kui Issand ise meie eest võitleb. 
5) Õigemeelsete laul on vägev palve ja sellel võib olla tohutu-suur mõju.  (ÕL 25:12).
6) Me peaksime elama nii, et saaksime igal ajal minna templisse, et saada abi ja juhatust ootamatus olukorras ja otsida seal Issanda tahet. 
7) Issand peab alati kinni oma antud lubadustest.  Kui me neid lubadusi teame, saame nendest jõudu.
8) See on usu märk, kui täname Issandat õnnistuse eest, mille Ta on meile lubanud, kuid mida me veel ei ole saanud. 

1 Kuningate raamat 3; 5-11

KUNINGA SEADUS

Enne kui Iisrael sisenes tõotatud maale, kõneles Mooses rahvaga Issanda nimel ja andis neile nõu tulevaste kuningate jaoks, teades et nad kindlasti ühel päeval kuningat endale soovivad.  5.Moosese raamatus annab Issand neile Moosese kaudu juhised Iisraeli kuninga jaoks.  17:14-20

Mis on need kolm asja, mida Issand keelab Iisraeli kuningale? (Vt. 17:16-17)
Mis on need asjad mida Iisraeli kuningas peab tegema ja miks? (Vt 17:18-19) 

Me näeme, et Saalomon ignoreeris kuninga seadust ja see viis tema allakäiguni. 

TEMPEL

Kuningate ja Ajaraamat räägivad sama loo erinevalt küljelt, keskendudes veidi erinevalt.  Neid on soovitav lugeda koos.

Kuningas Taavet annab teada, et Saalomon on poeg, kellest saab kuningas.  1.Ajaraamat 28:5  Taavet annab Saalomonile suurepärast nõu ja ülesande ehitada valmis Jumala tempel. 1.Aja. 28:9-10

Kuningas Saalomon laseb templi valmis ehitada ja teeb ilusa pühitsuspalve, see on kirjas 1.Kuningate 8.  Mis on need olukorrad (mida on mainitud) mille puhul me võiksime templis palvetada? Loe vaikselt salmid 33-50

SAALOMONI PALEE 

Kohe pärast templi valmimist, hakatakse ehitama teist hoonet – Saalomoni enda paleed, mis on veel suurem.  Tempel 60 küünart pikk, 20 küünart lai ja 30 küünart kõrge.  Saalomoni palee 100 küünart pikk, 50 küünart lai ja 30 küünart kõrge.   Templi ehitamine võttis 7 aastat ja Saalomoni palee ehitamine 13 aastat aega. 

SAALOMONI RUMALUS 

Läheme nüüd tagasi „kuninga seaduse“ juurde.  Mis oli Iisraeli kuningale keelatud?

1.       Tema ärgu pidagu enesele palju hobuseid!  Hobuste pidamine tähendab siis sõjavõelist võimekust.  1.Kuningate 10:26

2.       Ja tema ärgu võtku enesele palju naisi!  1 Kuningale 11:1-3 Paljud Saalomoni naised kummardasid ebajumalaid, nende seas ka oma aja kõige kohutavamat ja julmemat Moolokit/Kemost (sama Jumal erinevas keeles erineva nimega).

3.       Ja tema ärgu kogugu enesele väga palju hõbedat ja kulda!  1.Kuningate 10:21-22

KOKKUVÕTE

1.Aja 29:25  Issand andis Saalomonile kõik, et ta saaks olla suurepärane Iisraeli kuningas, aga rikkus ja au on rasked väljakutsed.  Tegelikult võib ükskõik milline and, mis Issand on meile andnud saada meile komistuseks. 

Vanem Dallin H. Oaks on öelnud, et Saatan püüab kasutada nii meie tugevusi kui nõrkusi, et meid hävitada.  Kuidas me seda väldime?  „Me peame arendama alandlikkust.  Alandlikkus on meie kaitse.“  Kuninga seaduse eesmärk oli aidata Iisraeli kuningal jääda alandlikuks. 

Vanem Oaks ütles: "Kui me oleme alandlikud ja kergesti õpetatavad, kuuletume Jumala käskudele ja paneme tähele Tema valitud juhtide nõuandeid ning Tema Vaimu juhatust, juhib Ta meid ja aitab teada kuidas kasutada meile antud Vaimseid ande, mida teha meie saavutuste, tugevuste ja õigemeelsusega. Nii aitab Ta meid, et suudaksime nurjata Saatana kavatsused meie hävitamiseks. “ (Ensign, Oktoober 1994).

Mulle meeldib kuidas ütles kuningas Taavet 1.Aja.29:11-12. 

Me peame küsima iseendalt, mida me ehitame ja kellele?  Millised on meie anded ja milleks me neid kasutame?  Või nagu on kirjas 1.Aja.29:5

2.Saamueli 11-12; Laulud 51

Taavet oli Iisraeli kuningatest võimsaim mitmel põhjusel: 1.  Ta liitis erinevad suguharud üheks rahvaks, 2.  Ta kasvatas kõvasti riigi jõukust, 3. Riigi juhtimine põhines religioossetel põhimõtetel, Jumala tahe oli Iisraelis seaduseks.  Taaveti nooruspõlve kogemused valmistasid teda ette, olemaks suur kuningas.  Ja siiski vaatamata suurepärasele ettevalmistusele, tunnistusele, lojaalsusele ja heatahtlikkusele muutus kõik, kui ta nägi Batsebat.  Mis viis sellise muutuseni?

Taavet, kes vaatas kord julgelt Koljatile silma lasi ja oli kahevõitluses võidukas, lasi end pimestada väikestel asjadel. 

Kohuse täitmata jätmine
2.Saamueli 11:1  Ajal kui tema, kuningana, oleks pidanud minema sõtta, saatis ta teised enda eest.  Ta jättis oma kohuse täitmata ja jäi ise turvalisse (mugavamasse) paika, valesse kohta sel hetkel.

Vaatas valel ajal vales kohas (valet asja)
2.Saamueli 11:2  Batseba pesi end õhtuhämaruses privaatses paigas, kohas kuhu teised inimesed tõenäoliselt ei näinud.  Välja arvatud palee katuselt, aga kuningas oleks pidanud olema lahingus.  Päike loojus, oli hämar, aga Taavet pingutab, et paremini näha, ta ei pööra pilku ära.   

Ihaldab (himustab)
2 Saamueli 11:3  Taavet hakkas mõtlema sellele naisele keda ta oli näinud ja kuna polügaamia oli tavaline (ja Taavetil oli juba mitu naist), soovis ta teda endale naiseks.  Kuid ta ei olnud huvitatud lihtsalt temaga tutvumisest ja tema iseloomu tundma õppimisest. Ta oli näinud naise keha ja see oligi just keha millest ta oli huvitatud (vähemalt esialgu).  Kõigele lisas, kui talle öeldi, et see oli kellegi teise (Uurija) naine, oleks Taavet pidanud kohe sel hetkel himustamise lõpetama, aga ta ei teinud seda.

Iha ajel tegutsemine
2.Saamueli 11:4.  Taavet teadis, et ta ei saa austusväärselt Batsebaga abielluda.  Seega ta kasutab naist ära ja saadab ta koju tagasi.  Miks piibli autorid ei mõista kunagi Batseba üle kohut?  Taavet oli kuningas.  Batseba ei kontrollinud seda olukorda, ta tegi mida kuningas nõudis.

Katse pattu peita
2.Saamueli 11:5 Eelmisest salmist saime teada, et Batseba katusel pesemine oli igakuine kuupuhastuse järgne rituaal, mis on aja kontekstis oluline.  Sellest me näeme, et lapse isa ei saanud olla Uurija, kuna ta oli sõjas.  Taavet proovib erinevate taktikatega Uurijat oma naise juurde saada, kuid ustava teenijana teab tema oma kohta ja püüab olla alati õigel ajal õiges paigas.  Iroonilisel kombel, meeleheites, teeb Taavet Uurijale täpselt seda sama, mida tema äi püüdis talle teha – püüab teda kõrvaldada ja see õnnestub.  Lisaks Uurijale saavad asjatult surma veel teisedki sõjamehed. 2.Sam. 11:17.  Peale Uurija surma abiellub ta Batsebaga, mis justkui oleks kena tegu kuninga poolt. 

TAGAJÄRG

Prohvet Naatan tuletab Taavetile meelde, et Issand näeb kõike.  2.Saamueli 1-14

Tahan ära märkida, et JST 2.Saamueli 12:13 ütleb, et Taavetile ei ole andestatud.  „Issand ei ole su pattu sulle andeks andnud“

Naatan kuulutab talle ette päris ränki tagajärgi: Esiteks 2 Sam. 16:22 ja teiseks 2 Sam. 12:14.

„Taavet tegi kohutava kuritöö püüdes peita abielurikkumise pattu ja kogu oma ülejäänud elu otsis ta andestust.  Mõned laulud väljendavad tema hinge sügavaimat valu; ometi maksab ta ikka veel oma patu eest.  Ta ei saanud tõusta üles Jeesuse Kristuse ülestõusmisel.  Peetrus kinnitas, et tema keha oli ikka veel hauas ja Prohvet Joseph Smith on öelnud, et Taavet otsis Jumalalt pisarsilmil andestust, Uurija tapmise pärast, aga ta läks läbi põrgust ja sai ka siis vaid lubaduse, et tema hing ei jää alatiseks põrgusse.  Seepärast ma küsin taas, kes teist soovib veeta aega saatanaga põrgus, enne kui ta saab patust puhtaks?“ (Joseph Fielding Smith, Answers to Gospel Questions, 1:74)  Vaata ka ÕL 132:39

 „Meeleparandus tähendab alati seda, et suurem õnn on ees.“ Neil L. Anderson, Oktoober 2009

1.Saamueli 18-20; 23-24 (ja 25)

PÜHADE INIMSUHTED

Tänane lugemismaterjal räägib inimsuhetest ja eriti sellest, kuidas pühad peaksid üksteisesse suhtuma.  Taas kasutab Issand meie õpetamiseks polaarsust.  Saul on näide vaenlasest ja Joonatan vankumatust sõbrast.  Kuigi Sauli suhtumine Taavetisse polnud pühale vastav, suhtus Taavet Sauli alati pühale kohaselt.  Taavet ei maksnud kunagi Saulile kätte, oli alati andestav (kuigi ta loomulikult kaitses ennast), ta jättis kohtumõistmise täielikult Issandale.  Väga tõenäoliselt oli Saul tõsiselt haige ja Taavet, nagu ka paljud Sauli teenijad, mõistsid et ta pole tema ise (näiteks tal oli tõsine paranoia).

See saaga õpetab mitmeid olulisi põhimõtteid meie suhetest teistega.  Kahjuks ei ole õpikus käsitletud 25. peatükk, aga ometi on seal kirjas imeline lugu Abigailist ja Taavetist.  See on üks Vana Testamendi suurepärasematest lugudest, sest see õpetab meie suhtest Lunastajaga, see selgitab kuidas Kristus saab meid tervendada, kui keegi  on meile halba teinud. 

ABIGAIL JA TAAVET

See lugu algab nii, et Saul ja ta sõjavägi on väsimatult Taavetit ja ta mehi taga ajanud.  Nüüd on Taavet ootamatult olukorras, kus ta saab lihtsa vaevaga Sauli tappa. 1.Saam.24:12-13 

Mille peale Saul parandab meelt. (17-23) Meilt oodatakse, et me andestaksime kõigile, aga usaldus (ja austus) tuleb välja teenida. 

Niisiis ajal kui Taavet oli oma meestega nö peidus, vajasid nad toidumoona.  25:2-3

Heebrea keeles on nimedel väga suur tähendus.  Nad ei pannud lapsele nime lihtsalt sellepärast, et see kõlas hästi või huvitavalt, nad ei mõelnud välja uusi huvitavaid nimesid lihtsalt, et teistest eristuda,  ega pannud nad ka lapsele hästi populaarset nime.  Nad panid tähendusega nime ja tihti see nimi ka muutus elu jooksul.  Näiteks Noomi, kes peale mehe ja poegade surma palus ennast kutsuda Maaraks.  (Rutt 1:20)

Samamoodi on ka selle loo nimed olulised.  Naabal tähendab rumalat ja Taavet armastatut.  Abigaili nimi tähendab „see isik annab põhjust rõõmustamiseks“ või lühidalt rõõmu põhjustaja.  Abigail sümboliseerib Kristust.

Nii et selles loos on kolm tegelast: 

• Üks rumal
• Üks armastatud
• Üks kellel on vägi rõõmu esile kutsuda

Taavet ja ta mehed olid samas paigas Naabali karjastega, aga vastupidiselt tavalistele sõduri kommetele, võtta mis meeldib, olid Taaveti mehed vaoshoitud ja nad saatsid sõnumitoojad küsima Naabalilt näljastele meestele süüa. 

Naabal saadab sõnumi tagasi. (25:10-11)  Tõenäoliselt oli Taavet siiski tuntud, arvestades et tema sõjaväes oli 600 meest ja Abigail oli temast kuulnud.  (s30)  Naabal tõesti oli rumal. 

Taaveti reaktsioon oli kohene ja inimlikult loomupärane(25:13).  Taaveti eesmärgiks oli nüüd minna ja võtta vajalik ning tappa kõik Naabali mehed, kuna ta oli tasunud hea halvaga. 

Õnneks räägib üks Naabali karjapoistest/sõnumitoojatest Naabali naise Abigailiga.  (25:14-17)

Abigail oli kiire mõtlemisega naine, kes teadis kohe mida tuleb teha.  (25:18-20) 

(25:24-25)

Ta tunnistab Naabali rumalust ja võtab süü enda peale.  Seejärel ta palub õnnistusi Taavetile ja toob välja põhjuse, miks Taavet ei tohiks sellist süüd enda pele tuua.  28-31  Teiste sõnadega, Taavet oleks teinud selle teoga iseendale haiget.  See oleks toonud talle endale kurvastust, kuna Abigail oli toonud talle kõik mida tema ja ta mehed vajasid. 

Taavet mõistab, et Abigailil on õigus. (25:32-33)

Kui Abigail koju läheb, pidutseb ta rumal abikaasa.  Abigail ei räägi talle midagi, sest mees on purjus.  (25:37-38).

Vaatame kuidas reageerib asjade käigule Taavet. (25:39)  Taaveti esimene naine Miikal, Sauli tütar, võeti talt ära ja Saul oli andnud ta teisele mehele naiseks.

LEPITUSE VÄGI MUUDAB KANNATUSED RÕÕMUKS 

Kui me vaatame seda lugu, nii nagu me ise oleksime tegelased, siis võime lepitusest ja andestusest paremini aru saada.  Võime näha kuidas lepitusel on vägi muuta meie valu rõõmuks.  Me võime ennast pidada armastatuks, kes ei ole ära teeninud kõike halba, mis meie elus juhtub, eriti teiste tehtud halb.  Võibolla on meid väärkoheldud, hüljatud, halvasti või tänamatult koheldud, unustatud jne  Rumal ei pruugi mõista, et ta üldse midagi valesti on teinud, ta ei pruugi soovida vabandada ja ometi tuleb Rõõmu põhjustaja ehk Kristus  meie teele, olles täiesti teadlik rumala süüst,  pakkudes ennast vastutust võtma.  Ta palub meil andestada rumala teod ja pakub vastutasuks meie kannatuse eemaldamist.  Looja on alati täiuslikult teadlik iga inimesse arusaamisest või mõistmatusest ja Ta teab, et see on tihti rumala patu põhjustaja.  See ei tähenda, et patustaja tagajärjeta lõputult patus võib elada ja tuua vabanduseks, et ta ei teadnud. 

Ku me võtame Kristuse pakkumise vastu ja andestame, oleme me ise süüst vabad.  Kõik meie vajadused rahuldab Tema.  Viha eemaldub meie südamest ja me oleme võimelised tõeliselt tundma Looja armastust ja olema armastatud.  Siis ja ainult siis, oleme tõeliselt vabad.