Aabrahami 1; 1.Moosese 15-17; 21-22

LUBADUS

 Aabramile lubati suurt järelkasvu, mis õnnistaks kõiki maailma rahvaid. Kuid aastad läksid ja polnud märkigi sellest, et see lubadus võiks täituda. (1.Moosese 15:1-5).

 AABRAHAMI NAISED

 Aja jooksul sai Saarai aru, et Issanda lubaduse täitumiseks tuleb tal midagi ette võtta. Tolla aja seaduste ja kommete kohaselt oli tavaks, et lastetu naine andis oma teenijate seast oma mehele ametliku naise. Konkubiini laps oli ametlikult esimese naise valitseda ja konkubiin ise endiselt esimese naise teenija. Ometi juhtus vahel, et teenija hakkas ennast pidama viljatust naisest paremaks. Kui see juhtus, tõi olukord endaga alati kaasa segadust ja pingeid ning esimesel naisel oli kolm valikut: 1. Vabastada teenija ja saata ta ära. 2. Märgistada ta orjaks ja müüa ta maha. 3. Karistada teda. Esimene variant on kahtlemata kõige lahkem. (Camille Fronk Olson, Women of the Old Testament, lk. 37, 42).
 Saarai järgis ajastu tavasid ja Issanda tahet ning andis oma Egiptlasest teenija Haagari Aabrahamile naiseks. (ÕL 132:65) Aga veel enne lapse sündi hakkas Haagar unustama oma positsiooni. (1.Moos. 16:4). Saarai konsulteeris oma abikaasaga ja Aabraham andis talle vabad käed. (1.Moos. 16:5-6). Ometi armastas Issand ka Haagarit ja kuulis ta muret. Ingel külastas teda ja andis talle suure lubaduse. (1.Moos. 16:7-16). (Aabram oli 86.)
 Kui Aabram oli 99 aastat vana muutis Issand ta nime Aabramist(austatud isa) Aabrahamiks(paljude rahvaste isa) ja kinnitas taas varem antud lubadust. Saarai nime muutis ta Saaraks, mis tähendab printsessi ja lubas, et ta saab lapse. Aabraham rõõmustas selle üle, kuid mõtles ka oma armsa vanema poja peale. Issand lubas, et Ismaelist saab alguse suur rahvas, kuid Iisaki kaudu läheb edasi preesterlusega juhtimine.
 Aabrahamist sai paljude rahvaste isa, Juutide ja kristlaste isa Iisaki kaudu ja Islami rahvaste isa Ismaeli kaudu ning lisaks veel paljude rahvaste isa kolmanda naise (Ketuura) poegade järeltulijate kaudu. Preesterluse õnnistused olid mõeldud kõigile Aabrahami järeltulijatele, aga Iisraeli koja juhtmine anti ainult esmasünni õigusega Iisakile. (1.Moos. 17:18-21)
Ismael oli 13 aastane kui Iisak sündis. Tol ajal võõrutati laps rinnast umbes 3-6 aasta vanuselt. Mingil hetkel märkas Saara, et teismeline Ismael narrib ja/või kiusab väikest Iisakit. Eestikeelses piiblis on see puudulikult kirjas, aga sellest annab rohkem aimu Galaatlaste raamatu pühakirjasalm. (1.Moos. 21:9-10; Gal. 4:29). Muistne ajaloolane, Flavius Josephus, on kirjutanud, et Saara armastas Ismaeli nagu oma poega. Igal juhul valis ta leebeima viisi, vabastas Haagari ja saatis ta koos lapsega ära. Nagu iga lahutus, oli ka see valulik. (1.Moos. 21:11-13). Jumal oli nii Isameli ja Haagariga kui ka Saara ja Iisakiga. Ta kuulas Ismaeli ja Haagari palveid ning päästis ja õnnistas neid. (1.Moos. 21:20).
 Ismael oli oma isa ja vennaga kontaktis või pöördus mingil eluhetkel nende juurde tagasi, sest kui Aabraham suri, matsid Ismael ja Iisak, kaks venda, oma isa. (1.Moos. 25:9).

 ESMASÜNDINU

 Kuigi Iisak oli Aabrahami teine poeg, oli ta esimese naise esimene poeg, ja see andis talle esmsünni õiguse. See tähendab, et tal olid suuremad õnnistused ja vastutus terve pere ees. Talle lubati maad, järeltulijaid ja preesterlust, mis viiks evangeeliumi tervesse maailma ning samuti Issanda kaitset. Pidage neid lubadusi meeles, sest nüüd jõuame me ohverduse looni. (1.Moos. 22:1-3, 7-8).
 Kindlasti oli see Aabrahami jaoks väga raske, hoida seekord ise nuga käes oma poja elu võtmiseks, see võis olla isegi traumeeriv, kuna ta oli oma nooruses olnud ise kinniseotult altaril. Võibolla lootis ta, et ingel tuleb ja vabastab Iisaki, nii nagu oli juhtunud temaga. Igal juhul usaldas Aabraham täielikult Issandat. Kui me vaatame Aabrahami reaktsiooni 15 peatükis, kui Issand talle kinnitas, et ta Saara saab vanas eas poja. 6.salm ütleb „ Ja ta uskus Issandat ning see arvati temale õiguseks.“ Vaatame JST lisaks (lk 189). On tõenäoline, et Aabraham ootas, et Jehoova äratab ta poja surnuist. Aga millal ja kuidas, seda ta täpselt ei teadnud. Selles olukorras rakendas Aabraham tohutul määral usku. Õnneks ei pidanud ta nuga oma poja elu võtmiseks kasutama. (1.Moos. 22:13).

 AABRAHAMI, IISAKI JA JAAKOBI JUMAL

 Igakord, kui piiblis näeme väljendit „Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal“ näitab see, et räägitakse Aabrahami lepingust, (sellest oli üle-eelmine tund), aga kordame lühidalt üle.
 Millised olid selle lepingu õnnistused? (Maised: tõotatud maa, rohkel arvul järeltulijaid, Jeesuse Kristuse evangeelium ja preesterlus Aabrahamil ja ta järeltulijatel. Igavesed: selestiline kuningriik, igavene abielu ja järelkasv, ülendus ja igavene elu.) 
Kuidas meie sellest lepingust osa saame? (Ristimise, templiabielu ja perede pitseerimise kaudu.) Mida meil tuleb teha? (Me peame aitama kõigil Jumala lastel saada need õnnistused.)
 Jumalal on võime päästa igas olukorras oma lapsed. Ta ootab, et me alluksime täielikult Talle ja tasub meile siis õnnistustega, kui teeme seda. Ükskõik mida Ta meil teha palub, kui me seda teeme, on meiega (lõpuks) hästi.
 Iisaki ohverdamine on muidugi võrdkuju Kristusest. Iisak ja Kristus olid mõlemad lubaduse lapsed, lepingu lapsed, esmasünni pojad. Paigas kus Aabraham Iisaki pidi ohverdama asub nüüd hoone nimega "Dome of the Rock". Mõnisada meetrit põhjapool natuke kõrgemal on Kolgata, koht kus Jumal ohverdas oma Ainusündinud Poja.
 Vanem Dallin Oaks on öelnud, "See lugu... näitab meile Jumala headust. Kuidas Ta kaitses Iisakit ja andis asenduse, nii et ta ei peaks surema. Meie pattude ja surelikkuse tõttu, oleme kõik määratud surema. Kui kogu lootus on kadunud, annab Taevane Isa Jumala Talle ja meid päästetakse tänu Tema ohverdusele." (Ensign, Nov. 1992, lk. 37). Issand on ilmutanud, et ka meid tuleb proovile panna, nagu Aabrahami. (ÕL 101:4)
 Mida me saame teha, et ettevalmistuda ohverdusteks, mida Issand meilt nõuda võib?

ÕIGEMEELNE ELU PAHELISES MAAILMAS

(1.Moosese 13-14; 18-19)

Aabraham ja Lott lahkusid Urist ja läksid Haaranisse, Kaananimaale, Egiptusesse ja siis tagasi Kaananisse.  Kõikjal kus nad elasid, säilitas Aabraham oma lõkendava tunnistuse ning jäi ustavaks.  Lott paistis aga olevat rohkem mõjutatud keskkonnast ja ta lasi ümbritseval  muuta ennast usuleigeks. 

AABRAHAM ja LOT T

• Jumal esikohal.  (1.Moosese 13:3-4).  Kuhu iganes ta läks, ehitas ta altari.  (Abr. 2:17-20).  Me ei tea palju Lotti kohta, aga paistab et ta oli olnud nö aktiivne.  (Abr. 2:6).  Pärast jõukaks saamist paistab siiski, et see muutus. 
• Inimesed enne asju.  Kui kahe sugulase teenijate vahel tõusis tüli, pakkus Aabraham, et Lott valiks esimesena maa kuhu minna.  Rahumeelsed suhted olid tema jaoks tähtsamad kui maa.  (1.Moos. 13:6-11). Paistab, et Lotti jaoks oli tema ise ja hea maa tähtsam. 
• Pühades paikades seismine.  Aabraham võttis maa mille Issand talle andis ja elas Mamre tammikus,  Hebroni juures ning ehitas sinna altari (1.Moos. 13: 14-18).  Talle lubati palju järeltulijaid.  Lott seevastu pani oma telgid püsti kuni Soodomani. (1.Moos. 13:12-13).  Ei läinudki nii palju aega, kui Lott juba koliski Soodomasse. (1.Moos. 14:12).

KAKS KUNINGAT

Mitmete kuningriikide vahelises sõjas võeti Lott koos teiste Soodoma linna elanikega vangi.  Aabraham ja 318 meest koos tema kodakonnast läksid neid vabastama.  (1.Moos. 14:14-16)  Ei Lott ega teised Soodoma ja Gomorra elanikud parandanud peale seda juhtumit meelt.  Lott kolis otsejoones tagasi pahelisse linna. 

Peale lahingut oli Aabrahamil vahetult tegemist kahe kuningaga – Saalemi kuninga  (Melkisedekiga) ja Soodoma kuninga (Beeraga).  Taas näeme kontrasti õigemeelsuse ja maisuse vahel. 

• Liit Jumala, mitte inimestega.  Melkisedek oli ülempreester.  Ta andis Aabrahamile sakramenti, õnnistas teda ja tuletas meelde, et Kõigekõrgem Jumal oli võitnud selle lahingu tema heaks.  Peale lepingu uuendamist maksis Aabraham kümnist.  (1.Moos. 14:18-19,JST).  Soodoma kuningas oli maiseima linna kuningas.  Ta pakkus, et Aabraham võib võtta kõik sõjasaagiks saadud varanduse endale.  Aabraham keeldus, sest tal polnud vähimatki tahtmist olla seotud Soodoma ja selle paheliste elanikega.  (1.Moos. 14:21-23).
• Olla pühitsetud või neetud.  Salem tähendab  "rahu, õigemeelsus, taevas ." Soodom tähendab „nende saladus“.  Salem võeti hiljem taevasse.  (JST Gen. 14:34).  Soodom kattus hiljem laavaga, mis tegi selle igaveseks elamiskõlbmatuks. 

AABRAHAM, LOTT ja  KÜLALISED

Kolm preesterluse venda külastasid Aabrahami ja seejärel ka Lotti, et hoiatada neid hävituse eest.  Kahe mehe suhtumine neisse sõnumitoojatesse näitab nende ustavust või selle puudumist. 

• Issanda sõnumitoojate austamine.  Aabrahami terve kodakond tegi Issandaga lepingu (1.Moosese 17),  seejärel külastas teda Issand (1.Moos. 18:1).  (Joseph Fielding Smith ütles Doctrines of Salvationis, et 18 peatükk peaks algama 1 salmi teisest poolest sõnadega „Kui ta istus telgi ukse ees...“.  Esimese salmi „LORD“ on inglise keelses piiblis suurte tähtedega, ülejäänud peatükis on "Lord" väikeste tähtedega, mis tõlkes tähendab vennad, juudi kombe kohaselt.  Peale Issanda külastust, külastasid kolm Aabrahami preesterlusejuhti teda ja hiljem ka Lotti.  Mõlemad mehed tundsid nad ära ja kummardasid maani (1.Moos. 18:2; 19:1).  18.peatüki kolmandas salmis ei räägi Aabraham Issandaga, vaid räägib austavalt oma preesterluse juhiga.  Pühakirjas on neid kolme nimetatud ka ingliteks, mis heebrea keeles tähendab samuti sõnumitoojat. 
• Vendade toetamine.  Aabraham pakkus meestele jalapesuvett, puhkust puu all ja süüa.  (1.Moos. 18:3-8).  Lott pakkus neile samuti jalapesuvett, pidusööki ja ööseks peavarju, teades linna ohtlikkust ja meeste kombeid. (1.Moos. 19:2-3).
• Babülonist hoidumine.  Mehed õnnistasid Aabrahami preesterluse väega ja lubasid, et ta naine saab lapse.   (1.Moos. 18:10-15).  Kui nad külastasid Lotti oli neil sootuks teistsugune kogemus.  Lott oli eksklikult arvanud, et tema juures kodus on turvaline, et tal oli väge oma kodu kaitsta, vaatamata Soodomas elamisele.  Ta püüdis oma külalisi kaitsta, kuid asjatult.  Pühad mehed kaitsesid lõpuks preesterluse väega iseendid ja Lotti.   (JST ütleb, et Lott ei pakkunud oma tütreid Soodoma meestele.) 
• Prohvet  Vennad ütlesid prohvetile mis hakkab juhtuma –  Soodoma ja Gomorra häving.  Me teame, et Issand ei tee midagi ilmutamata seda prohveteile.  Aabraham näitas neile teed Soodomasse ja aitas neid nende ülesandes.  Minnes meenus talle oma sugulane Lott ja ta palus Issandal teda säästa.  (1.Moos. 18:16-33) Mehed hoiatasid Lotti ja lubasid tal hoiatada oma teisi lähedasi, kuid sellest polnud kasu, nad ei uskunud teda.  (1.Moos. 19:12-14).
• Patus viibmine.  Peale sõnumi edastamist kiirustasid sõnumitoojad Lotti takka, aga ta venitas.  Nad pidid võtma temal, ta naisel ja tütardel käest ja vedama nad linnast välja.  (1.Moos. 19:15-16).  Lotti pere ei kiirustanud lahkumisega.  Sõnumitoojad palusid Lottil minna mägedesse (mis on tihti sümbol templist) ja mitte vaadata tagasi.  Kuid Lott kartis mäkke minekut ja küsis, kas ta võiks minn teise kohta- alandlkumasse linnakesse kui Soodom.  (1.Moos. 19:17-20).  Pühad mehed aksepteerisid Lotti plaani, see oli siiski edasiminek.
• Igatsevalt patule tagasivaatamine (1.Moos. 19:24-26). Pärast seda kartis Lott jääda väikesesse Soari linna ja tegi nii, nagu teda oli algselt juhendatud – ta läks mäestikusse.   (1.Moos. 19:30).
• Templi külastamine raskel ajal. Järgmisel hommikul vara läks Aabraham pühasse paika, nägi Issanda hävitustööd ja sai tõenäoliselt  lohutust, kuna ta usaldas Issandat.  (1.Moos. 19:27-29).
• Kuidas õpetada oma perele Issanda usaldamist?  Aabraham õpetas hoolikalt oma peret ja teenijaid Issanda viisidest, õiglusest, kohtumõistmisest, lepingute austamist.  (1.Moos. 18:19).  Ta ootas mitukümmend aastat lubatud järglast.  Lotti tütred olid lahkunud Soodomast koos temaga, kuid olles kasvanud selles keskkonnas olid nad õppinud pahelisi kombeid ja oma lühinägelikkuses tegid nad midagi mille tagajärjeks olid piibliaegade kõige pahelisemad rahvad Moaabid ja Ammonlased.  (1.Moos. 19:31-36).  

ISSANDA HALASTUS 

Aabraham palus säästa Soodoma linn, kui seal elab vähemalt 50 õigemeelset inimest, siis 45, 40 jne kuni 10.  Aga sellest linnas polnud isegi kümmet õigemeelset.  Ainult Lott oma naise ja khe tütrega oli marginaalselt õigemeelne.  Aga Issand halastas Aabrahami palve tõttu ja päästis nad, kuigi Lott ei olnud isegi piisavalt kuulekas, et kiiresti linnast lahkuda või minna otse mäestikku.  Ometi, kuna ta oli valmis vähemalt natuke ennast parandama, kuigi teda pidi lausa kättpidi linnast välja tirima päästeti ta ometi hävitusest.  Selline on meie Issand.  

Pidevalt ustav Aabraham sai loomulikult palju rohkem õnnistusi, kui lihtsalt hävitusest pääsemine. 

MILLIST EESKUJU ME JÄRGIME? 
Viimse Aja Pühadena oleme me teinud Issandaga lepingu, aga vaatamata sellele elame maailmas ja oleme mõjutatavad.  Selleks, et saaksime elada turvaliselt ja õnnistuste vääriliselt tuleb meil olla aktiivselt järjepidevalt ustav nagu Aabraham, mitte rumal, ükskõikne ja usuleige nagu Lott. 

• nagu Aabraham, tuleb meil uuendada lepinguid sakramenti võttes. 
• nagu Aabraham, tuleb meil märgata kõigis meie saavutustes Issanda kätt ja anda au Temale. 
• nagu Aabraham, tuleb meil minna ära pahelisuse keskelt ja seista pühades paikades (ÕL 133:10-15). 
• nagu Aabraham, tuleb meil teenida elatist ausalt ja maksta täit kümnist.
• nagu Aabraham, tuleb meil austada ja toetada Issanda sõnumitoojaid (– misjonäre, koduõpetajaid, kohalikke juhte ja muidugi eriti prohveteid.)
• nagu Aabraham, tuleb meil palvetada nende eest, kes on lasknud end mõjutada maailmal, tuleb minna Issanda abiga ja päästa nad.
• nagu Aabraham, peame me neid jätkuvalt armastama ja nende eest hoolitsema, isegi kui tundub, et nad ei õpi oma vigadest. 
• nagu Aabraham, peame ka meie looma kodus ja tööl keskkonna, kus pereliikmed ja meie alluvad saaksid õppida Issanda teedest.  (1.Moos. 18:19).

Pühapäevakool 4.veebruaril :)

(Moosese 5-7)

HEA JA KURJA TUNDMISE PUU

Tom Holdman kokutas.  Noore mehena oli see tema jaoks suur katsumus, nii suur, et enese paremaks väljendamiseks pühendus ta kunstile.  Ometi, teenides misjonil, leidis ta et kui ta palvetas enne evangeeliumi õpetamist, suutis ta ennast alati arusaadavalt väljendada.   Teda õnnistati keelte anniga.  Ja ta avastas, et Jumal isegi kasutas tema puudujääki teiste südamete puudutamiseks. 

Täskasvanuna sai Tom Holdmanist klaasikunstnik.  Tema esimene tuntuim töö oli Lasteraamatukogu aknad Oremis, Utahs.  Seejärel palus  Palmyra New Yorki templi interjööri-kujundaja tal sketšida milline võiks olla esimese nägemuse aken.  Vend Holdman tundis, et see oli tema jaoks liiga raske ja ta läks  Mount Timpanogo templisse, et paluda Issandalt abi.  Seal olles sai ta nägemuse, tema oma sõnadega:“ ma nägin oma meeles templi kõiki 108 akent.“  Ta viis oma sketšid kiriku peakorterisse ja sai neile kõigile heakskiidu. 

Paneelid Palmyra templi eesustel kujutavad hea ja kurja tundmise puud.  "[Vend Holdman] selgitas kuidas Palmyra templi aknad kujutavad inimese rännakut läbi elu.  Eesuksest sisenedes, saab inimene vaadata välja maailma või pöörata pea esimese nägemuse poole.  Sest sa pead tegema valiku, kas järgida maailma või saada isiklik tunnistus Taevasest Isast, Jeesusest Kristusest ja taastatud evangeeliumist.“ (Jane H. Forsgren, "Windows on Eternity," New Era, December 2001).

Kui sa pöördud esmese nägemuse akna poole ja saad templianni jõuad sa selestilsse ruumi kus on elupuu aken. 

Teiste sõnadega, kui sul on teadmine heast ja kurjast võid sa valida, kas vaatamata teadmisele tahad sa järgida maailma viise või pöördud ja valid Jumala tee. 

Ja sellega me jõuamegi eelmises pühapäevakooli tunnis tõstatatud kahe pealtnäha vastukäiva pühakirjakohani. 

"Seetõttu, et Aadam langes, oleme meie; ja tema langemise kaudu tuli surm; ja meile saab osaks häda ja viletsus." (Moosese 6:48)

"Aadam langes, et inimesed võiksid olla, ja inimesed on, et nad võiksid tunda rõõmu." (2 Ne. 2:25)

Häda ja viletsus selles elus on garanteeritud, samas kui rõõm sõltub meist.  Et nad võiksid tunda rõõmu.  Muidugi ei tähenda see, et kõik inimesed kes valivad Jumala tee ka kohe rõõmu tunnevad.  Ka need, kes püüavad elada õigemeelselt kogevad vähemal või rohkemal määral häda ja viletsust, kuna maa on langenud seisundis ja me kõik kogeme haigust, õnnetusi, surma ja valu või kurbust teiste inimeste halbade valikute tagajärjel. 

"Kui kõik haiged, kelle eest me palvetame, terveks saaksid.  Kui kõiki õigemeelseid kaitstaks ja pahelised hävitataks, poleks Isa plaanil mõtet, sest evangeeeliumi keskset põhimõtet – valikuvabadust, ei saaks täielikult kasutada.  Ühelgi inimesel poleks vaja rakendada usku.  ... Poleks mingit tugevuse proovilepanekut, ei mingit iseloomu arenemist, ei mingit väe kasvu. "  (Spencer W. Kimball, Faith Precedes the Miracle, lk 97)

Täna vaatame kahte isikut, kes kasutasid valikuvabadust väga erinevalt.  Kaini tuntakse kõigi inimeste seas pahelisuse isana, ta on keegi, kes pöördus Jumalast ära.  Eenokit teatakse kui kedagi kes kasvas Jumala tundmises isegi niivõrd, et ta võeti koos kogu oma linna, Siioni linnaga taevasse Jumala juurde. 

KAIN

Moosese raamatust saame hea ülevaate Kaini motiivide ja meetodite kohta.  Kui Kain sündis, lootis Eeva, et temast saab õigemeelne poeg.  (Moosese 5:16). 

Mured Kainiga algasid sellest, et ta ohverdas Issandale taimi mitte loomi.  (Mooses e5:18).  Siit saame me teada, et Kaini motiiviks ei olnud usk Kristusesse, vaid saatana õhutus.  Issand teab meie südame kavatsusi, aga siin näeme me kuidas ka väline teguviis peegeldab neid kavatsusi.  Issand oli andnud Aadamale ja Eevale käsud.  (Moosese 5:5-8, 12).  Ni et Kain teadis hästi, et ainsat õiget ohverdusviisi ja selle ohveduse mõtet.  Maa viljade ohverdus oli  tema enda väljamõeldis ja väljendas selgelt sõnakuulmatust. 

Teadlikult vale ohverduse tegemine ja seejärel Issanda peale solvumine, ei olnud mõistagi Kaini kurja tegemise lõpp.  Ta jätkas Saatana kuulamist ja lõpuks lõi ta salaorganisatsiooni ja mõrvas oma venna. 

(Moosese 6:15). 
Sellisesel pahelisel ajal sündis Eenok. 

EENOK
 
Eenok sai oma prohveti kutse Jumalalt ja ta küsis Issandalt väga alandlikult, miks tema.  Eenok tõi välja, et ta ei pruugi olla parim valik, kuna ta pole osav kõneleja ega populaane. (Moosese 6:27,31) Issanda vastus on ka meie jaoks. (Moosese 6:32,33).    Eenok uskus Issandat ja ei väljendanud enam eales kahtlust oma sobivuses.   

Eenoki õigemeelsus ja kuulekus olid nii suured Issanda Vaim oli temaga ja ta sai Issandalt lubaduse. (Moosese 6:34)  Aga kuigi tal oli vägi erinevate elementide üle, ei ole kellelgi väge panna inimesi valima Issandat.  Me saame luua keskkonna, olla eeskujuks anda võimaluse - seda kõike tegi ka Eenok ja paljud tulid ning pöördusid. 

(Moosese 7:2-3).

Kuna Eenok oli kuulekas Issandale sai ta mitmeid suuri nägemusi.  Vaatame viimast nägemust, kus ta nägi kõiki maa elanike ja nägi Taeva Jumalat nutmas.  (Moosese 7:29).  Jumal selgitab talle, et Ta nutab oma laste valede valikute tõttu.  (Moosese 7:40 - 41).

TEISTE VALEDE VALIKUTE PÄRAST KURVASTAMINE  

Vanem Richard G. Scott on andnud nõu kõigile neile, kes on kogenud säärast jumalikku kurvastust: 

"Paljudel teist on raske süda, sest teie poeg , tütar või abikaasa on pöördunud õigemeelsusest kurja teele.  Minu sõnum on teile.  Teie elu on täis kannatust, valu ja kohati isegi meeleheidet.  Ma räägin teile kuidas  võite saada lohutust Issandalt.  Esiteks, peate meeles pidama järgnevad  kahte põhimõtet: 

1) Kuigi on palju asju, mida saate armsa pereliikme heaks teha, saab mõnda asja teha ainult Issand ise. 
2) Ainult õigemeelselt valikuvabadust kasutades võib tulla püsiv muutus.  Ära püüa manipuleerida valikuvabadusega!  Isegi Issand ise ei tee seda.  Pealesunnitud kuulekus ei too õnnistusi. 

Pakun seitset viisi, kuidas saate aidata.

1) Armasta ilma tingimusteta.
2) Ära õigusta pattu, selle asemel väljenda lootust ja paku tuge patustajale.                                             3) Õpeta tõde.
4) Andesta siiralt nii tihti kui vaja. 
5) Palveta ja usalda Issandat. 
6) Hoia perspektiivi.

"Kui kõik mida sa suudad on tehtud, jäta see Issanda hooleks ja ära enam sellepärast muretse.  Ära tunne süüd, et sa rohkem ei saa midagi teha.  Ära kuluta oma energiat asjatule muretsemisele.    Aja jooksul , saad juhiseid ja tead kuidas veel aidata.  Sa tunned suuremat rahu ja õnne, kui tegeled samal ajal nendega, kes sind sel hetkel vajavad.  Sedasi toimides oled suuremaks abiks ja hoiad igaviku perspektiivi.  Ja veel üks viimane soovitus (ehk seitsmes) – ära kunagi anna alla!“
(Ensign, May 1988)

ÄRA KUNAGI ANNA ALLA

Eenokile näidati seejärel järgmist evangeeliumi ajajärku, mille prohvetiks oli Noa.  Moosese raamatus me saame teada, et Noa kolm poega päästeti kuna nad olid samuti õigemeelsed mehed (Moosese 8:13,27).  Nende õigemeelsed valikud päästsid nad veesurmast, mis neelas ülejäänud inimkonna.  (Mooses 7:43-44, 47). 

Isegi Noa aja pahelistele anti võimalus.  (ÕL 138:28)

Pärast seda nägemust jätkas Eenok õigel teel.  (Moosese 7:69)

PÖÖDU JUMALA POOLE

Iga päev, iga tund teeme me valikuid.  Me saame valida, kas kõnnime maailmaga või Jumalaga. (Moosese 6:50-52)  Kui me pöördume Issandasse, siis valime võimaluse tunda rõõmu. 
(Psalmid 16:8-11).

2018 - Vana Testamendi aasta

Mul on nii hea meel, et saame pühapäevakoolis õppida sel aastal üheskoos Vana Testamenti!  Täna, aasta esimeses tunnis, rääkisime Kallihinnalise Pärli, Moosese 1. peatükist.  Panen siia üles tänase tunni kondikava, aga tegelik tund kujuneb alati veidi teistsuguseks, nii ka täna.  Olen nii tänulik Taevasele Isale Püha Vaimu eest!  

Alustuseks 8.usuartikkel.  

„Kui me ütleme, et Piibel on Jumala sõna, ei tee see ometi selle tähendust selgemaks ega lahenda ka ühtki probleemi.  See lihtsalt tähendab, et see raamat on piisavalt oluline, et see tasub ära iga pingutust, et leida vastused ja lahendada mõistatus.“ (Alex Motyer, The Story of the Old Testament, lk 21).

Üks nendest mõistatustest on 1.Moosese raamatu autor.  Paljud piibliõpetlased on senini eriarvamusel.  Kas sellel kirjutas Mooses?  Kas ta pani selle kokku?  Kas enne oli lai suuline traditsioon ja ta pani need kirja?  Kas see on kollektsioon paganate müütidest mille ta kohandas oma rahva jaoks?

Põhjus miks see on paljude jaoks tänase päevani mõistatus on lihtne.  1.Moosese raamatus ei mainita selle autorit, tegelikult võib öelda, et seal puudub esimene peatükk.  See mõistatus lahenes 1830 aasta juunikuus, kui Joseph Smith alustas Piibli tõlkimist, Issand ise andis selle peatüki inimestele tagasi.  Tänapäeval on see leitav Kallihinnalises Pärlis kui Moosese 1. peatükk.

Aga miks see Piiblist puudub?  Moosese 1:23 annab vastuse.  Saatan soovis, et seda peatükki poleks Piiblis.  Miks?

Miks läksid inimesed 11. septembril 2001 maailma kaubanduskeskusesse tööle? Sest nad ei teadnud midagi vaenlasest ega ta kavatsustest.
Saatan tahtis, et seda peatükki Piiblis poleks, sest seal on juhised selle kohta kuidas temaga võidelda ja võita.

Moosese 1.peatükis on kirjas lahinguplaan: 1) Kes on meie juht ja millised on ta omadused? 2) Mis on lahingu eesmärk? 3) Kes me oleme ja mis on meie ülesanne? 4) Kes on vaenlane ja milline on ta taktika?
5) Keegi pole vägevam kui Jumal!
6) Kuidas vaenlast alistada? 7) Kui pühendunud on Issand ning kuidas ja kui palju Ta meid aitab?

Moosese raamat on imeline abivahend kurja kavalusega toime tulemiseks.  Üks põhiline vastase lahingutaktikast on inimese  jumaliku identiteedi ja perekonna hävitamine. Kuidas ta seda tänapäeval teeb?  (Naiste ja meeste erinevad rollid,  pornograafia, inimeste üle seksualiseerimine, soovimatus abielluda ja lapsi saada jne)  Mooses 1  on üks parimaid pühakirjalisi abivahendeid, et seda suurt kurja vältida.   

salm 6  See on üks neist salmidest, kus võiksime Moosese asendada enda nimega.  Taevasel Isal on igaühe jaoks meist tähtis töö ja vastane teab seda.  Ta püüab seda takistada.  Ta ahvatleb meid olema ebaväärilised.
salm 12  Mooses seisis ikka veel pühal pinnal, tal oli just olnud imeline nägemus kui kurat tema juurde tuli.  Mooses ei olnud kusagil suitsuses baaris või kesköises klubis.   On mõned inimesed ja Saatan teab seda, kes ei lähe kunagi ise kusagile pahandusi otsima, seega ta püüab tuua need pahandused nendeni teisel moel.  Sina, just nagu Mooses, oled ehk pühas paigas – oma kodus, kus sa loed pühakirju, palvetad, tegeled oma asjadega ja ikkagi võib ta leida võimaluse.  Näiteks pornograafia, millega võid täiesti juhuslikult kokku puutuda näiteks internetis.  Või kui oled abielus ehk hakkab sinuga sotsiaalmeedias suhtlema äärmiselt võluv inimene.  Küsimus ei olegi selles kas vaid kui see juhtub, mida siis teha.  Mooses on suurepärane näide inimesest kes pani kuradi paika.  Vaatame mida ta tegi.   
salm 12 (vaadake veelkord sama salmi)  Taevane Isa kutsus Moosest oma pojaks, Jumala pojaks  Kuidas kutsus teda Saatan?  Inimese pojaks.  Ta ütles, sa oled ainult inimene...on loomulik, et sa oled uudishimulik, nõrk, üksildane...  Aga me teame, et loomupärane inimene on Jumala vaenlane.  Me peame tõusma oma tõelise, jumaliku potensiaalini. 
Salm 13 Nii et meie vastus peaks samuti olema“Ma olen Taevase Isa poeg/tütar, Ta armastab mind ja mina armastan Teda. 
salm 13-15 Mooses polnud varem (maa peal) kuradit kohanud, aga ta ütles kindlameelselt „ ma saan sinu ja Jumala vahel vahet teha“.  Kõigil inimestel on Kristuse valgus, või see mida me nimetame südametunnistuseks – ka neil, kes ei tea midagi Kristusest.  Niipea kui tunned, et miski pole õige, hoia sellest eemale. 
salm 15   Me ei saa teenida kahte isandat.  Võib ju tunduda, et kui ma vaatan aegajalt natuke pornot või teen midagi seksuaalselt ebasobivat aga jätkan kirikus käimist ja teen kõike muud õigesti, siis on minuga hästi.   Aga see ei toimi nii.  Püha Vaim lahkub.  Sa teed ehk kõike muud hästi ja kõrvalt vaadates tundub, et kõik on korras, aga sa mädaned vaimselt ja lõpuks aegamööda hävitad enda. 
salm 16  Mooses ütles, et Jumal oli talle öelnud, et ta on loodud olema nagu Jeesus Kristus.  Meie oleme ka.  Me saame öelda Saatanale, „ma olen enda peale võtnud Kristuse nime ja ma ei lase sul takistada end pürgimast eesmärgi poole saada Tema sarnaseks.“   Kui me võtame Kristuse eeskujuks, õpime Temast ja püüame saada Tema sarnaseks, võime me tunda tõelist rõõmu, mis tuleb pühast elust. 
salm 18  Me vajame samuti vastuseid oma palvetele, et neid saada vajame me Püha Vaimu.  

salm19    Kurat proovib sama taktikat ka meiega.  Kui Mooses oli teinud selgeks, et Jeesus Kristus on tema elus kõige tähtsam, ütles kurat „Mina olen ainusündinud!“.  Kui ta näeb mis on sinu jaoks oluline, siis ta ütleb:  „Mina olen lahendus!  Sa tahad targaks saada?  Väga hea! Keskendu hariduse omandamisele, lükka pere loomine edasi. Sa tahad olla õnnelik?  Füüsiline nauding teeb sind rõõmsaks!  Tee seda!  Sa tunned üksildust?  Mul on sulle lahendus!“  Aga meil tuleb meeles pidada, et need taktikad toimivad tal ainult siis, kui me ignoreerime Kristuse valgust enda sees. Ja meil, ristitud liikmetel,on lisa-abiline Püha Vaim – kes hoiatab ja tuletab meelde.   Kui me tunneme evangeeliumi põhimõtteid, näeme me tema valed läbi ja ei lase ennast petta.  Sellepärast tuleb meil terve elu pühakirju uurida ja evangeeliumi õppida, et me teaksime piisavalt hästi Jumala plaani.  

salm 20-22  Moosesel oli väga raske kuradist lahti saada.  Ta palvetas korduvalt ja sai jõudu, aga ta proovis neli korda, enne kui tal õnnestus saatan ära ajada.   Kuradi üks omadustest on kangekaelsus – ta ei anna alla.  Meil tuleb olla kindlameelsemad, pühakiri ütleb, et meil tuleba olla vankumatud.  Ka meil võib, just nagu Moosesel, vaja minna preesterluse abi.  See mis vahel meile on võimatu, ei ole seda mitte Kristusele.  Kui heitled mõne kiusatusega või patu tagajärjega, pöördu kogudusejuhataja poole.  Tema saab aidata, ta esindab meie koguduses Kristust. 
salm24-25  Kui Mooses võitis selle lahingu, oli ta uuesti täidetud Vaimuga ja ta sai veel suurema nägemuse kui enne.  Ta suutis teha seda tööd mida ta oli tegema kutsutud, ta vabastas Iisraeli lapsed orjusest.  Ka meie saame suuremat vaimsust ja suudame täita oma loomis-eesmärki.  

Pühapäevakool

Olen teeninud pühapäevakooli õpetaja kutses nüüd juba üle kahe aasta ja pean ütlema, et ma armastan seda kutset, pühakirju ja prohveteid.  Olen saanud tunda tuge oma klassi liikmetelt -  teie mõtteväljendused, küsimused, kogemused, tunnistused on nii toredad!  Teie olete toredad! :)  Pea iga kord saan tunnist energiat, soovi tulla teie ette jälle järgmisel korral.  Vaimu õhutus on tihti nii tugev!  Mulle väga meeldib tunniks ettevalmistuda, see protsess on kuidagi rahustav, isegi võiks öelda ilus.  Näen aina selgemalt kuidas Jumal juhatab minu ja mu pereliikmete elu ning oma kiriku arengut. Nii hea on olla tööriist Jumala käes!  Olla osa sellest suurest tööst.   Edaspidi (vähemalt aasta lõpuni) õpetan ma pühapäevakoolis vaid korra kuus, kuna ülejäänud pühapäevadel me pole Tallinnas.  Aga ma pole ka selle üle kurb, sest tean, et Issandal on plaan meie peret teistmoodi oma töös kasutada. ;)

Pühapäevakool 12.07

KETSEMANIS

Jeesus ja Ta 11 apostlit lahkusid majast kus nad olid söönud õhtust, läksid läbi linnavärava, mis oli tavaliselt pühade ajal öö läbi lahti, ületasid Kidroni oru ja sisenesid oliiviistandusse, mida tunneme Ketsemani aiana. 

Matteuse 26:36-39

• Luuka lisas 22:41 ja
• Markusest loeme, et 14:35

Vaatame kuidas Jeesus ennast Ketsemani aeda jõudes tundis  Markuse 14:33 

• Selliste raskete tunnetega heideldes palvetas ta Matteuse 26:39 

Seejärel pöördus Issand tagasi oma kolme jüngri juurde ja leidis nad eest magamas.  Matteuse 26:40-41 

Siis läks Ta ja palvetas teist korda Matteuse 26:42 

Seejärel pöördus taas jüngite juurde ja leidis nad taas magamas.  Markuse 14:41 

Seejärel läks Jeesus ja palvetas kolmandat korda Matteuse 26:44 

MIS KARIKAS SEE ON MILLEST ISSAND SOOVIS, ET TA EI PEAKS JOOMA? 

• Maailma patud 
• Me näeme selles pühas hetkes Issanda surelikkust.  Meie sarnaselt kannatas ta valu.  Aga armastus Isa ja meie vastu andis talle jõudu kanda seda koormat. 

Luuka 22:43-44 

•   ÕL 19:16-18  Kristus kannatas meie eest.   
• See valu, need kannatused, tulid Jeesuse peale meie pattude pärast. 
• Ta ohverdas, sest Ta armastab igaühte meist.      

MIKS ME VAJAME JEESUSE KRISTUSE LEPITUST?

• Aadama ja Eeva langemise pärast oleme me kõik saanud surelikuks.  Iga inimene kes on maa peale sündinud, ka sureb.  Vaim ja keha on üksteisest eraldatud.   Moosese 6:48 
• Kui me teeme pattu, toome me enda peale ka vaimse surma, mis tähendab, et me oleme siis Jumalast eraldatud.  Pattude pärast oleme me määrdunud ja seega ei saa me minna ja olla Jumala juures.  1.Nefi 10:21
• Kuna me ei  ise ületada füüsilist ega vaimset surma, saatis Taevane Isa oma ainusündinud Poja lunstusohvriks meie eest.  2.Nefi 2:5-9

MILLISED ÕNNISTUSED ON VÕIMALIKUD TÄNU PÄÄSTJA LEPITUSELE? 

Kuna Päästja andis oma elu, suri ja tõusis üles, saavad ka kõik inimesed ületada füüsilise surma ja tõusta üles.  Moosia 16:7-8

• Kuna Ta võttis enda peale kõik meie patud, on meil võimalik parandada meelt  ja saada andestust, mis teeb meid puhtaks ja vääriliseks, et olla koos Jumalaga.  Alma 7:13-14
• Kuna Ta võttis enda peale kõik meie nõrkused, mõistab Ta meid ja teab kuidas meid kõige paremini aidata.  Alma 7:11-12 
• Me saame rahu kui järgime Teda alandlikult.  ÕL 19:23 

KUIDAS ME SAAME NÄIDATA PÄÄSTJALE  TÄNULIKKUST?

ÕL 18:10-16  Hingede väärtus on suur!  Me saame näidata oma armastust ja tänulikkust Päästjale kui parandame meelt oma pattudest ja juhime teisi sama tegema. 

Pühapäevakool 3.mail 2015

Sain mõni aeg tagasi kirikus uue ülesande, kirjutan ja saadan meili teel igal nädalal eestikeelse pühapäevakooli klassi liikmetele tulevaks tunniks ettevalmistava kirja.  Tegin seda ka sel nädalal.   Eile küsis pühapäevakooli juhataja minult, kas saaksin täna tundi õpetada ja tänu kõikide asjade soodsale kokkulangemisele (ja vähekesele omapoolsele planeerimisele) see õnnestuski. :)

Allolev on neile kes ehk soovivad veelkord mõnda asja üle vaadata või kes ei saanud tunnist osa võtta. 

LEHTMAJADEPÜHA (THE FEAST OF TABERNACLES)

Johannese 7. ja 8. peatüki sündmused toimuvad Lehtmajadepühade ajal.  Selleks, et mõista, mis toimus nendes peatükkides tuleks kõigepealt aru saada, mis püha oli lehtmajadepüha.

Juutide Uus aasta algas kevadel.  Seitse kuud hiljem, tavaliselt septembris-oktoobris, oli kolm suurt festivali: Rosh HaShana (ehk trompetitepüha), Yom Kipur (ehk Lepituspüha)  ja Sukkot (ehk Lehtmajadepüha). 

Yom Kippur ehk  Lepituspäev.  Siis paastuti  ja palvetati.  See oli ainus päev aastas, kui ülempreester sisenes pühamast pühamasse ja pühitses terve Iisraeli rahva.  Võeti  kaks  sikku.  Üks ohverdati templis altaril (see on sümbol Messia ohverdusest) ja teisele asetati sümboolselt kõik Iisraeli patud ja lasti seejärel tühermaal lahti (justkui Kristus, kes võtab enda peale ja kannab üksi kõigi üleastumised). 

Kontrastiks Yom Kippurile on Sukkot, lehtmajade püha.   „Seda oktoobrikuist lõikuspüha tähistati 7-8 päeva.  See tõi palju rahvast Jeruusalemma ja koosnes erinevatest religioossetest tseremooniatest, nagu vee kallamine ja suur muusikasaatega valgusmäng templimüüril.“(Harper-Collins; samuti McConkie, lk. 133)

  Rahvas ehitas ajutised lehtmajad või pani püsti telgid, kus nad siis sõid ja isegi magasid.  See pidi meenutama, kuidas Iisrael elas 40 aastat Moosesega kõrbes.  Lehtmajade püha kutsutakse  ka kogunemispühaks.

See oli aasta viimane festival, mille puhul rahvas templi juurde kogunes.

Selle püha traditsioon ulatub tagasi Moosese ja Siinai mäeni.  Uskumuse kohaselt veetis Mooses Siinai mäel 40 päeva.  Lepituspäeval anti talle käsud.  Esimesel lehtmajade pühal hakkas ta ehitama tabernaaklit.  See oli nii tähtis, et hiljem pühitses Saalomon Jeruusalemma templi lehtmajade püha ehk Sukkoti ajal.

Paljud Juudid usuvad, et kokkukogumise püha pidamine jätkub kuni Messia tulekuni Millenniumil.  Nad usuvad, et Kristuse tulekul koguneb püha rahvas templisse. 

Sellel sügisesel festivalide perioodil on ka Rosh Hoshana ehk trompetite festival.  Siis tähistatakse Messia vägevat tulekut ja Iisraeli vabastamist.  Puhutakse pasunaid, mis sümboolselt tähendab, et lõikusaeg on käes.  Usutakse, et Iisrael kogutakse kokku just nende pühade ajal. 

Huvitaval kombel, sai Joseph Smith ingel Moronilt kuldplaadid just selle püha ajal.  Viimse aja pühadele on need sümbolid viimse aja kogunemisest (nii vaimsest kui füüsilisest Iisraeli kokku kogumisest) eriti tähendusrikkad. 

"On välja arvutatud, et letmajadepüha tähistamiseks, kombekohaseks teenistuseks,  oli vaja vähemalt 446 preestrit ja veel sama palju Leviite.  Seitse päeva järjest, igal päeval, võttis üks neist Aaroni poegadest peale seda, kui hommikune ohver oli altarile asetatud, kolm mõõdutäit vett Siilomi tiigist.   Suure saatjaskonna saatel, kes kandsid palmioksi ja hõiskasid Hosiannat, kallas preester tiigist vee kuldsesse anumasse.  Seejärel kanti „eluvesi“ templisse ja vee templisse sisenemisel kõlasid pühalikud trompetihelid.“ (McConkie, lk. 134-135).

Vesi kallati ühele poole altarit ja vein teisele poole ning seejärel hakkasid Leviidid laulma Halleluujat, nii nagu on kirjas Laulude 113-118 peatükini.  Rahvas hüüdis sobival ajal kaasa „Halleluuja“, „Kiitke Issandat!“, „Tänage Issandat!“ ja lehvitasid (palmi)okstega. 

Pärast seda  tehti eriline ohvriand altaril, kuid rahva jaoks oli väike paus, kuna ettevalmistus ohvri tegemiseks võttis aega.  „Nüüd see oli aeg, vahetult peale sümboolset vee kallamist ja Halleluuja hõiskamist ja palvetamist, et Jehoova saadaks neile pääste ja edu, ja nad olid toonud oma ohvrianni altarile, kui Jeesus tuli templisse ja hakkas õpetama.“  (Alfred Edersheim, The Life and Times of Jesus the Messias, 2:160, tsiteeritud McConkie poolt, lk. 136).  (Alfred Edersheim oli juut, kellest sai kristlane.) Seega Jeesus tuli Jeruusalemma nende Iisraelile oluliste pühade ajal, et tähistada enda Messialikku saabumist.

Me ei tea täpselt, mida Jeesus neile õpetas, sest seda pole pühakirjades kirjas, aga me võime oletada, et ta jagas nendega evangeeliumi.  Johannese 7: Kuidas tundis see lihtne Naatsaretlane nii hästi pühakirju?

John 7:16-17 Jeesus süüdistas Juudi ülemaid, et nad ei pidanud kinni Moosese seadusest, kuigi tegid mitmesuguseid usulisi kombetalitusi. Kuna nad ei elanud Isa seaduse järgi, ei võinud nad ka saada tunnistust Jeesusest. 

Selle süüdistusega kasvas segadus.  Mõned ütlesid, et ta oli hull või paranoiline või et ta ei saanud olla Kristus, sest nad teadsid kust ta tuli, ometi paljud uskusid temasse.  Variserid saatsid sulased teda vahistama, aga nad ei pannud käsi tema külge, sest tema tund ei olnud veel tulnud, töö ei olnud veel lõpetatud.

ELUVESI

Kuigi Piibllis on korduvalt öeldud, et evangeelium pidi minema kõigepealt Juutidele, pidi see seejärel minema ka paganatele.  Tegelikult on lehtmajadepüha sümbolism eriliselt keskendunud just evangeeliumi laienemisele kõikide rahvasteni.  Eluvesi on sümbol Jumala armust, millest saavad osa kõik rahvad, iga inimene.  „Igapäevast ja rituaalset vee kallamist mõistsid Juudi preestrid kui Püha Vaimu sümboolset väljavalamist.“   (McConkie, lk. 134).

„Iga päeva õhtul kõndisid preestrid ümber altari hüüdes „Oo Jehoova, too meile pääste! Oo Jehoova saada meile edu“.  Viimasel päeval kõnniti ümber altari 7 korda 7 ehk 49 korda,  meenutamaks Jeeriko müüri langemist, samuti sümboliseerib see Jumalikku täiuslikkust.“

Sellel viimasel päeval ütles Jeesus (v.37-39).  Vaatame kuidas inimesed reageerisid (v. 40-46)  (On selge, et rahvale ei olnud üldiselt teada, et Jeesus sündis Petlemmas.)

MAAILMA VALGUS

Üks tähendusrikas tseremoonia nende pühade ajal oli templi müüridel süüdatud suured tulesambad.  Johannese 8:12  Igaühele oli selge, et Kristus ütles enda kohta, et ta on nende Jumal. 

Variserid ütelsid talle 8:13.  Jeesus võtab selle teema kokku 8:28-30. 

Kuid veidi hiljem tunnistab ta enda kohta taas ja variserid tahavad teda kividega surnuks loopida 8:58-59. 

Kõige tähtsam igaühe jaoks meist on õppida, kes on Kristus, kes see on, keda me teenime. Et me saaksime öelda just nii nagu Peetrus John 6:68-69

Täna  võiksime me igaüks mõelda, kas oleme ehk nagu variserid ja saduserid, kes kommete pärast tegid küll palju ja sõnades olid osavad, aga südames Jumalakauged.  Kas muudame seadust, nii nagu meile sobib, või nagu ütles kord vanem  Russell M. Nelson, oleme  me rootsi-laua pühad?  Kas oleme valmis kuulutama tervele maailmale, et Jeesus on Päästja?  Kas oleme valmis parandama meelt oma pattudest, kas võtame kuulda Jumala valitud prohvetite ja apostlite sõnu, isegi kui nende järgi elada on raske?  Kas läheme edasi Tema valguse heledas säras?

Tunni lõpus oli suur rõõm kuulda muusikalist pala õde Vellendi ja vend Chani poolt, see oli tõesti nagu kirss tordil!  :)

LISAMATERJAL:
The Harper-Collins Study Bible;  Bruce R. McConkie, The Mortal Messiah, Book 3