#15 "Vaata Jumala poole ja ela"

(4.Moosese ehk Numbrid 11-14; 21:1-9)

NUMBRID - see raamatu nimi vihjab rahvaloendusele. Täna me räägime sellest, kuidas Issand luges üles oma rahvast, Iisraeli lapsi, aga samuti on see tund ahelamurdjatest. 2.Moosese raamatus (20:5 ja 34:7), aga samuti 4. (14:18) ja 5. (5:9) Moosese raamatus on kirjas, et Issand nuhtleb vanemate patud lastele ja lastelastele kolmanda ja neljanda põlveni. Iisraeli lapsed oli erand. Nad muutusid ühe põlvkonnaga (ebajumalaid kummardavatest ustavateks). Nad olid ahelamurdjad. Iisraeli lapsed said tänu Moosesele ja Aaronile vangistusest vabaks, aga esimese põlvkonna vabad mehed kandsid oma ahelaid kõrbes edasi. Need rasked vaimsed ahelad olid hirm, usaldamatus ja tänamatus. Pärast 400 aastat vangistust olid nad nii harjunud sellega, et keegi teine dikteeris nende elu, keegi teine (isand) andis neile, mida nad vajasid – vabadus oli väga hirmutav.

 VAATAME MÕNDA EPISOODI
 Punase mere ääres. (2.Moos.14:11-12). Issand avas mere ja nad said sealt läbi minna. Egiptlaste sõjavägi hävis.
 Maaras. Peale kolme päeva ilma veeta. (2.Moos.15:24) Issand juhendab Moosest ja Tema õpetuse järgi toimides muutub vesi magusaks. Järgmises peatuskoht on 12 allika ja 70 palmiga oaas.
 Siini kõrbes. Iisraellased nälgisid. (2.Moos.16:3). Issand saatis taevas manna ja andis neile selle korjamiseks juhtnöörid.
Refidimis. Taas olid nad veeta. (2.Moos. 17:2-3) Issand juhendab taas Moosest. Ta lööb Hoorebi kaljut ja sealt tuleb vett.
 Siinai mäel. Iisraellased hakkasid kartma, kui Mooses polnud 40 päeva mäelt alla tulnud. (2.Moos. 32:1). Neil ei olnud usku nähtamatusse Jumalasse ja nad kartsid, et Mooses on surnud, seega palusid nd kummardamiseks kuju. Issand ei anna neile kõrgemat seadust ja Mooses küsib „Kes on Issanda poolel tulgu minu juurde“. Leevi pojad vastasid kõik jaatavalt ja nad said ülesande tappa u.3000, kes olid sõnakuulmatud. Seejärel läks Mooses uuesti mäele, et tuua ohver nende pattude eest. Pole mainitud, et Iisraeli lapsed oleksid andestust palunud – aga Mooses teeb seda nende heaks.
Tabeeras. Rahvas nurises ja Issand saatis tule mis põletas osa leerist.
 Kibrot-Hattaavas. Seejärel himustavad Iisraeli lapsed paremaid sööke. (4.Moos. 11:4-6). Mooses palus, et Issand ta koormat kergendaks. Issand ütleb, et ta valiks 70 preesterluse hoidjat endale appi. Issand lubab saata vutid terveks kuuks (iga päev). Mida teevad Iisraellased? Nad korjavad neid esimesel päeval terve päeva ja öö. Vutid levitavad haigust ja inimesed kes seda söövad jäävad surmavalt haigeks.
 Kaanani piiri ääres. Pärast 40 päevast Kaananimaa uurimist, teatavad 10 meest 12st, et selle maa elanikud on liiga vägevad. Kaks ustavat annavad positiivset tagasisidet, kuid rahvas usub kümmet meest. (4.Moos. 13:31-14:4). Kui Kaaleb ja Joosua püüavad rahvast veenda, on nad valmis neid kividega surnuks loopima, ainult Issanda auhiilguse nägemine hoidis neid tagasi. Issand ütles Moosesele, et see põlvkond jääb kõrbe 40 aastaks, et keegi nendest peale Joosua ja Kaalebi ei lähe tõotatud maale. Nende väikesed lapsed jäävad elama ja vaatamata vanemate hirmudele saavad loa minna tõotatud maale. Kõik 10 meest said Issanda tahtel kohe ootamatult surma. Järgmisel päeval ütlevad Iisraellased, et on meelt parandanud ja tahavad minna kaananlastega võitlema, Mooses hoiatab, et nad seda ei teeks. Nad ei kuula teda ja saavad haledalt lüüa.
 Loeme vaikselt 4.Moosese 16-17:15. Hästi kurb lugu vastuhakkajatest.
 Siini kõrbes. Taas ei olnud neil vett. (4.Moos. 20:3-5). Issand juhndab taas Moosest ja vesi tuleb taas kaljust. Mooses ja Aaron omistavad selle teo endale ja Issand ei lase ka neil Kaananimaale siseneda. Ükskõik kui hea sa oled, ainult Kristuse teenete kaudu saame me tõotatud maale.
Teekond ümber Edomimaa. Siin loos me näeme murrangut. Paljud endised orjad olid selleks ajaks surnud. Kaanani kuningas tuli Iisraeli vastu võitlema ja võttis vange. Selle asemel, et kaananlasi karta, või nende vastu omapäi võitlusesse astuda, pöördusid nad Issanda poole. Neil on edu, aga mõni aeg hiljem tunnevad nad taas heitumust ja hakkavad taas nurisema. (4.Moos. 21:5) Nad virisevad Jumala ja Moosese vastu just nagu nad on harjunud nägema tegemas oma vanemaid. Issand saadab mürkmaod ja paljud surevad. Aga selle põlvkonna rahvas mõistab oma süüd ja tuleb Moosese juurde abi paluma. Nad paluvad, et Mooses paluks Issandal maod ära võtta. Loeme salmid 8-9. Selle asemel, et leevendada nende kannatusi või tervendada neid grupina, andis Issand igaühele võimaluse ise usku rakendada. Edaspidi, kui nad vajasid vett, ei virisenud nad ega soovinud tagasi Egiptusesse minna. Tegelikult nad kaevasid ise kaevu, vastavalt Mooseselt saadud juhistele. Sest ajast saadik oli Issanda vägi nendega ja nad vallutasid kõik kuhu nad ka läksid kuni nad lõpuks jõudsid tõotatud maale.
 Kui nad lahkusid Egiptusest, oli neid 600 000 meest või perepead. 40 aastat hiljem kui nad Kaananimaale sisenesid oli neid 601 730, kasv oli väga väikene. Kõrbe perioodi eesmärgiks ei olnud rahva-arvu kasvatamine, vaid nende usu kvaliteedi parandamine.
 Kui me otsustame muutuda, lubab Issand meile: 5.Moosese 7:9.

2.Moosese 15-20; 32-34

MOOSESE USK 
Paulus kirjutab  Heebrealastele 11.peatükis usust.  Ta toob näiteks palju suuri prohveteid, teiste seas kolme naist, kellel kõigil oli suur usk.  Paljusid mainib ta ühes salmis, mõnda kahes, kuid Mooseseöe pühendab ta kuus salmi.  Loeme Heebrealastele 11:24-29.  Leidke need neli viisi kuidas Moosese oma suurt usku näitas. Mooses õppis oma kogemustest, et sa ei pea olema mitte suur juht, vaid sul tuleb täielikult uskuda Issanda abisse.  

ESIMENE SAMM: RISTIMINE
Hugh Nibley on kirjutanud Ensigni 1976a juuli numbris, et "muistsed nägid alati Moosest Iisraeli rahvast läbi Punase mere juhtimas, kui sümbolit ristimisest.  Sealt läbi tulek oli üheskoos sümbol surmast, sünnist, võidust ja patust puhtaks saamisest.“  Tuletame meelde, miks Issand soovis, et Vaarao laseks Ta rahval minna.  (Selleks, et nad saaksid oma Jumalat teenida.) Ristimine on ainus viis, kuidas usklik saab siseneda Jumalakummardamis teele. 

ETTEVALMISTAV RÄNNAK
Teekond, mille Iisraeli lapsed ette võtsid Egiptusest Kaananimaale, ei olnud otsetee.  Miks?  See 40 aastat kestnud rännak valmistas neid ette, et nad oleksid valmis sisenema tõotatud maale.  See ettevalmistav periood oli vajalik, et nad õpiksid, tõestaksid end ja kuuletuksid Jumalale.  (Tuletan meelde, et Iisraeli rahvas oli 430 aastat olnud Egiptuses vangistuses, selle aja jooksul oli nii mõnigi asi ununenud ning külge hakanud ka uued kombed.)  Samal ajal kui neid proovile pandi, oli Jumal alati ustavalt nendega, õnnistas neid, kui nad vajasid abi, isegi kui nad seda välja polnud teeninud. 

TEMPEL 

Need, kes on vabastatud oma pattudest usu, meeleparanduse ja ristimise kaudu, tulevad Jumala Kuningriiki ja peavad saama Issanda seaduse ning on seetõttu oodatud Tema templisse. 

"Mis on olnud Jumala rahva kogunemise eesmärk läbi terve ajaloo?  ... Mehel ei ole raske ju avada ust, kui tal on selle võti, aga olukord on keeruline, kui ta püüab ust avada taskunoaga. ... Seepärast on kokku kogunemise eesmärgiks ehitada Jumalale koda, kus ta ilmutab oma rahvale, Oma koja talitused ja Oma Kuningriigi hiilguse, et Tema rahvas saaks õpetust päästmisest.“ (Teachings of the Prophet Joseph Smith, lk 307-308).

Templi eesmärgiks on ette valmistada inimesi Issandaga kohtumiseks.  Prohveti eesmärk on juhatada inimesed templisse.  Seepärast viis Mooses Iisraeli rahva kõigepealt templisse, Siinai mäele, et valmistada neid ette tõotatud maaks. 

Mooses soovis viia Iisraeli lapsed Jumala juurde, preesterluse väega, aga ta ei saanud. 

NAGU MEIEGI- USKLIKUD 

Heebrealastele 3.peatükis toob Paulus välja selle, et mitte ainult Mooses ei olnud võrdkuju Kristusest, vaid me kõik oleme nagu Iisraeli lapsed.  Me kõik oleme Jumala Kuningriigis ja loodame tema juurde jõuda.   

• Püha Vaim – Nii nagu tuli juhatas Iisraeli lapsed Punase mere juurde, juhatas Püha Vaim meid ristimisele. 
• Ristimine- Nii nagu Punase mere ületamine vabastas Iisraeli lapsed orjusest, vabastas meie ristimine meid möödunust(, tagasiteed ei ole).
• Tempel- Iisraeli rahvas sai prohveti käest juhised selle kohta kuidas saada pühaks.  Tänapäeval on meil privileeg, prohveti juhtnööre järgides minna ise templisse, teha Jumalaga lepingud ja õppida kuidas saada piisavalt pühaks, et Teda ühel päeval kohata.  
• Järjepidevus- Iisraeli lapsed kandsid tabernaaklit endaga 40 aastat kaasas.  Meie jätkame templis käimist läbi terve elu.  Me peaksime püüdma saada ustavamaks ja kuulekamaks ning Kristus õnnistab meid oma armuga, mil iganes me libastume ning tänu Temale on meil võimalus parandada meelt.
• Taeva Kuningriik- Nii nagu Iisraeli rahvas sisenes lõpuks Kaananimaale ja sai tasuks „maa mille kallal nad polnud vaeva näinud“ (Joos. 24:14), niisamuti siseneme me Selestilisse Kuningriiki, mitte tänu meie enda teenetele, vaid tänu Kristusele. 

KATSUMUSTE ÕPPETUNNID

Teekonna lõpus, kui Mooses oli nende seast lahkumas, kõneles ta rahvale.  Ta juhtis tähelepanu mõnele olulisele tõele. 

Katsumused:  5.Moosese 8:2  Katsumusest pole kunagi kerget väljapääsu, sest see on meie kasvuks hädavajalik.  Kui katsumus möödub, on tähtis mäletada seda abi, mida me Issandalt saime.   

Katsumused aitavad sul õppida Issandast sõltumist:  5.Moosese 8:3  Kui elus läheb hästi, peaksime väljendama Jumalale tänulikkust, aga katsumuse ajal tuleb meil igal hommikul ärgata ja otsida mannat meie palvetes ja pühakirjadest.  Me märkame, et raskel ajal vajame Jumalat, me sõltume Temast. 

Issand teeb sind piisavalt tugevaks, et teekonnal vastu pidada:  5.Moosese 8:4  Meid õnnistatakse alati kõige vajalikuga, aga tasuta lõunasööke pole, meil tuleb alati ise midagi anda.

Issand õpetab sind:  5.Moosese 8:5   (chasteneth)  Kuigi seda on vahel raske mõista, annab Jumal meile katsumusi, sest Ta armastab meid.  Me ei peaks mitte kunagi mõtlema, et miks mina?  Me oleme Jumala lapsed.  Meie Isa õpetab ja treenib meid, isegi kui see on ebameeldiv. 

Sellepärast tuleb meil alati Teda usaldada, lõpptulemus on seda väärt:  5.Moosese 8:6-7  Issand teeb kõik, et me võiksime saada selestilise hiilguse väärilisteks.   

1.Moosese 34; 37-39

JOOSEPI TÄHTSUS

1.Moosese raamat katab 2500. aastat.  Sellel perioodil elas tähelepanuväärne mees, nimega Joosep. Viimane lause selles raamatus ütleb meile, et ta elas 110 aastaseks.  110 aastat on aja mõttes 4,4% 1.Moosese raamatust, aga mõtelge sellele, Joosepi elu algab raamatu 30:24 salmis ja lõppeb 50:26 salmis – 40% 1.Moosese raamatust sisaldab Joosepi 110 eluaastat.  Mulle tundub, et Joosepi lugu on väga oluline!  (Russell M. Nelson, “Remnants Gather, Covenants Fulfilled”, https://rsc.byu.edu/archived/voice-my-servants/remnants-gathered-covenants-fulfilled).

VESI VS. KIVI
Milline on vesi?  Mis kuju tal on?  Oleneb olukorrast.  Keemilises mõttes on vesi siiski alati H2O. Kui ta on klaasis on ta silindri kujuga, kandilises kausis kandilise kujuga.  Põrandal on ta lamedalt.  Õhku aurustudes on ta nähtamatu, külmudes jää. 

Millne on kivi?  Iga kivi on ise kujuga.  Kivi kuju saab palju paremini  selgitada – suurust, värvi, kõvadust.  Kivi ei muutu vastavalt olukorrale, ei muuda kuju ega omadusi.  Maha kukkudes on ta ikka sama kujuga, kui ta ei mahu karpi ega muuda ta sinna mahtumiseks enda kuju.  Kivi on kindel ja muutumatu. 

Tänane tund on veest ja kivist.

IISRAELI PEREKOND
Selleks, et mõista Jaakobi pere lugu tutvugem kõigepealt selle loo tegelastega.  Järgnevad on Jaakobi pojad sünni järjekorras: 
1) Ruuben,  Lea poeg
2) Siimeon, Lea poeg
3) Leevi, Lea poeg
4) Juuda, Lea poeg
5) Daan, Billa, Raaheli teenija poeg
6) Naftali, Billa, Raaheli teenija poeg 
7) Gaad, Silpa, Lea teenija poeg
8) Aaser, Silpa, Lea teenija poeg
9) Issaskar, Lea poeg
10) Sebulon, Lea poeg
11) Joosep,  Raaheli poeg
12) Benjamin, Raaheli poeg

ESMASÜNNIÕIGUSE TÄHENDUS  
Vana Testamendi ajal oli isa terve pere patriarh.  Ta oli oma peres peaaegu absoluutne valitseja ja ta vastutas terve pere heaolu eest.  Tema otsustas kõigi oma laste tulevased abikaasad.  Ta treenis, andis tööd ja maad oma poegadele.  Kõik vallalised naised ja pere orvud võisid loota tema hoolitsusele.  Kui ta suri, läksid õigused ja kohustused esmasündinud pojale.  Kõik pojad said võrdselt pärandust, väljaarvatud esmasündinu, kes sai  topelt, selleks et ta saaks oma vastutuskoormaga hakkama. 

Kui mehel oli ainult üks naine, oli päris lihtne näha, kes on esmasündinu.  Mitme naisega  võis asi aga minna keeruliseks.  Kui esmasündinu ei  suutnud tõestanud enda väärilisust, olles õigemeelne ja võimekas, võis ta selle privileegi kaotada järgmisena sündinud pojale.  

BYU Professor Victor Ludlow selgitas 1981a septembrikuu Liahoonas. „  Esimese naise esimene poeg Ruuben kaotas esmasünniõiguse kõlblusetuse pärast.  Joosep oli teise naise esimene poeg ja seega järgmine poeg kellele esmasünniõigus läks.“  Kuigi Joosep oli Jaakobi 11 poeg, oli ta esmasünnijärjekorras teine.  Jaakob tegi talle erilise kuue, et vennad näeksid , kellele jääb isa surma järel pere juhtimiskohustus.  ("Question and Answer," Daniel H. Ludlow, Liahona, Sept. 1981, lk. 33).

Oli kuidas oli, ükski Joosepi vanematest  vendadest ei olnud selle juhtimisõiguse vääriline. 
Iisrael, valis Joosepi oma esmasündinuks.

VASTANDLIKKUS
Vana Testament õpetab meile tihti põhimõtteid läbi vastandlike lugude. 1.Moosese 34 peatükk räägib meile päris jubeda loo sellest kuidas Jaakobi ja Lea tütar Diina vägistatakse kohaliku printsi Sekemi poolt, kuid kes soovib temaga seejärel abielluda. Sekem on päris tähtis, tema järgi on nimetatud lausa linn(33:18).  Loeme 6-12 salmid. Samal ajal on Diina nende linnas. Jaakobi vastust me ei tea, aga vennad, Siimeon ja Leevi, ütlevad kaananlastele, et neil tuleb kõik mehed ümberlõigata selleks, et see abielu võik teoks saada.  Loeme 18-24.  Iga mees, kes oli muidu võimeline linna kaitsma sai ümberlõigatud.  Ja just siis, kolmandal päeval kui mehed olid kõige suuremas valus, tulid Siimeon ja Leevi, tõenäoliselt koos oma teenijatega linna ja tapsid kõik mehed. Loeme 26-29 salmi.  Jaakob ahastas ja ütles salm 30 ja mida nad vastasid?  Nad õigustasid seda suurt tapatalgut. 

Järgmised kaks peatükki räägivad detailselt nende kolimisest ja sugupuust. 
Saame teada, et Ruuben, Lea vanim poeg, magab isa naise Billaga. (35:22).  Hiljem 38 peatükis teeb ka neljas poeg  Juuda pattu, kui magab prostituudiks riietatud Taamariga, kes on ta poja lesk.  Ja kõik Joosepi vanemad vennad olid valmis kas tapma või müüm teda orjaks.
Nende kadedus oli otseselt seotud esmasünniõigusega, mida rõhutas veel Joosepi enda nähtud ja perega jagatud unenägu.  Iroonilisel kombel talitavad nad Joosepiga täpselt vastupidiselt sellele kuidas esmasündinu peaks pereliikmeid kohtlema ja sellest me näeme, et mitte ükski neist ei olnud vääriline olema pere patriarh. 

Seega kõik Joosepi vanemad vennad loobusid õnnistustest, kuna nad andsid järele kiusatustele, ei kontrollinud oma emotsioone ja lasid olukorral ennast mõjutada.  Surivoodil antud õnnistuses ütles Jaakob Ruubenile (1.Moosese 49:4).

JOOSEPI VOORUSLIKKUS

Me kõik oleme tuttavad Joosepi looga – orjaks müümine, usin töötamine, vangistamine.    Need on pühakirjas  kohe peale vendade lugusid.  Joosepi kohta võib öelda, et polnud vahet kus ta elas, millise naisega ta oli, kas ta oli armastatud esmasündinu või usin teenija Egiptuses, vangis või  vaba.  Joosep oli ikka samasugune.  Teda peksti, peaaegu tapeti, müüdi maha, orjastati, tema kohta valetati, teda võrgutati, vangistati, unustati, aga ta jä vooruslikuks.  Ta oli kivi.  Vooruslikkuse ja vankumatu usu pärast Jumalasse oli ta alati edukas. 

Surivoodil ütles isa Iisrael Joosepile: (1Moos. 49:22-24). 

Vaadake vaikselt 39 peatüki 2, 3, 21 ja 25 salmi.  Mida te märkate? Joosep oli alati Jumalale ustav ja Jehoova oli alati temaga.  Joosep oli alati Püha Vaimu vääriline ja järgis juhatust, vaatamata tagajärgedele.  Miks?  Sest ta usaldas Kivi või nagu eesti keeles on öeldud Kaljut.  ÕL 50:44   

Heelamani 5:12

Aabrahami 1; 1.Moosese 15-17; 21-22

LUBADUS

 Aabramile lubati suurt järelkasvu, mis õnnistaks kõiki maailma rahvaid. Kuid aastad läksid ja polnud märkigi sellest, et see lubadus võiks täituda. (1.Moosese 15:1-5).

 AABRAHAMI NAISED

 Aja jooksul sai Saarai aru, et Issanda lubaduse täitumiseks tuleb tal midagi ette võtta. Tolla aja seaduste ja kommete kohaselt oli tavaks, et lastetu naine andis oma teenijate seast oma mehele ametliku naise. Konkubiini laps oli ametlikult esimese naise valitseda ja konkubiin ise endiselt esimese naise teenija. Ometi juhtus vahel, et teenija hakkas ennast pidama viljatust naisest paremaks. Kui see juhtus, tõi olukord endaga alati kaasa segadust ja pingeid ning esimesel naisel oli kolm valikut: 1. Vabastada teenija ja saata ta ära. 2. Märgistada ta orjaks ja müüa ta maha. 3. Karistada teda. Esimene variant on kahtlemata kõige lahkem. (Camille Fronk Olson, Women of the Old Testament, lk. 37, 42).
 Saarai järgis ajastu tavasid ja Issanda tahet ning andis oma Egiptlasest teenija Haagari Aabrahamile naiseks. (ÕL 132:65) Aga veel enne lapse sündi hakkas Haagar unustama oma positsiooni. (1.Moos. 16:4). Saarai konsulteeris oma abikaasaga ja Aabraham andis talle vabad käed. (1.Moos. 16:5-6). Ometi armastas Issand ka Haagarit ja kuulis ta muret. Ingel külastas teda ja andis talle suure lubaduse. (1.Moos. 16:7-16). (Aabram oli 86.)
 Kui Aabram oli 99 aastat vana muutis Issand ta nime Aabramist(austatud isa) Aabrahamiks(paljude rahvaste isa) ja kinnitas taas varem antud lubadust. Saarai nime muutis ta Saaraks, mis tähendab printsessi ja lubas, et ta saab lapse. Aabraham rõõmustas selle üle, kuid mõtles ka oma armsa vanema poja peale. Issand lubas, et Ismaelist saab alguse suur rahvas, kuid Iisaki kaudu läheb edasi preesterlusega juhtimine.
 Aabrahamist sai paljude rahvaste isa, Juutide ja kristlaste isa Iisaki kaudu ja Islami rahvaste isa Ismaeli kaudu ning lisaks veel paljude rahvaste isa kolmanda naise (Ketuura) poegade järeltulijate kaudu. Preesterluse õnnistused olid mõeldud kõigile Aabrahami järeltulijatele, aga Iisraeli koja juhtmine anti ainult esmasünni õigusega Iisakile. (1.Moos. 17:18-21)
Ismael oli 13 aastane kui Iisak sündis. Tol ajal võõrutati laps rinnast umbes 3-6 aasta vanuselt. Mingil hetkel märkas Saara, et teismeline Ismael narrib ja/või kiusab väikest Iisakit. Eestikeelses piiblis on see puudulikult kirjas, aga sellest annab rohkem aimu Galaatlaste raamatu pühakirjasalm. (1.Moos. 21:9-10; Gal. 4:29). Muistne ajaloolane, Flavius Josephus, on kirjutanud, et Saara armastas Ismaeli nagu oma poega. Igal juhul valis ta leebeima viisi, vabastas Haagari ja saatis ta koos lapsega ära. Nagu iga lahutus, oli ka see valulik. (1.Moos. 21:11-13). Jumal oli nii Isameli ja Haagariga kui ka Saara ja Iisakiga. Ta kuulas Ismaeli ja Haagari palveid ning päästis ja õnnistas neid. (1.Moos. 21:20).
 Ismael oli oma isa ja vennaga kontaktis või pöördus mingil eluhetkel nende juurde tagasi, sest kui Aabraham suri, matsid Ismael ja Iisak, kaks venda, oma isa. (1.Moos. 25:9).

 ESMASÜNDINU

 Kuigi Iisak oli Aabrahami teine poeg, oli ta esimese naise esimene poeg, ja see andis talle esmsünni õiguse. See tähendab, et tal olid suuremad õnnistused ja vastutus terve pere ees. Talle lubati maad, järeltulijaid ja preesterlust, mis viiks evangeeliumi tervesse maailma ning samuti Issanda kaitset. Pidage neid lubadusi meeles, sest nüüd jõuame me ohverduse looni. (1.Moos. 22:1-3, 7-8).
 Kindlasti oli see Aabrahami jaoks väga raske, hoida seekord ise nuga käes oma poja elu võtmiseks, see võis olla isegi traumeeriv, kuna ta oli oma nooruses olnud ise kinniseotult altaril. Võibolla lootis ta, et ingel tuleb ja vabastab Iisaki, nii nagu oli juhtunud temaga. Igal juhul usaldas Aabraham täielikult Issandat. Kui me vaatame Aabrahami reaktsiooni 15 peatükis, kui Issand talle kinnitas, et ta Saara saab vanas eas poja. 6.salm ütleb „ Ja ta uskus Issandat ning see arvati temale õiguseks.“ Vaatame JST lisaks (lk 189). On tõenäoline, et Aabraham ootas, et Jehoova äratab ta poja surnuist. Aga millal ja kuidas, seda ta täpselt ei teadnud. Selles olukorras rakendas Aabraham tohutul määral usku. Õnneks ei pidanud ta nuga oma poja elu võtmiseks kasutama. (1.Moos. 22:13).

 AABRAHAMI, IISAKI JA JAAKOBI JUMAL

 Igakord, kui piiblis näeme väljendit „Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal“ näitab see, et räägitakse Aabrahami lepingust, (sellest oli üle-eelmine tund), aga kordame lühidalt üle.
 Millised olid selle lepingu õnnistused? (Maised: tõotatud maa, rohkel arvul järeltulijaid, Jeesuse Kristuse evangeelium ja preesterlus Aabrahamil ja ta järeltulijatel. Igavesed: selestiline kuningriik, igavene abielu ja järelkasv, ülendus ja igavene elu.) 
Kuidas meie sellest lepingust osa saame? (Ristimise, templiabielu ja perede pitseerimise kaudu.) Mida meil tuleb teha? (Me peame aitama kõigil Jumala lastel saada need õnnistused.)
 Jumalal on võime päästa igas olukorras oma lapsed. Ta ootab, et me alluksime täielikult Talle ja tasub meile siis õnnistustega, kui teeme seda. Ükskõik mida Ta meil teha palub, kui me seda teeme, on meiega (lõpuks) hästi.
 Iisaki ohverdamine on muidugi võrdkuju Kristusest. Iisak ja Kristus olid mõlemad lubaduse lapsed, lepingu lapsed, esmasünni pojad. Paigas kus Aabraham Iisaki pidi ohverdama asub nüüd hoone nimega "Dome of the Rock". Mõnisada meetrit põhjapool natuke kõrgemal on Kolgata, koht kus Jumal ohverdas oma Ainusündinud Poja.
 Vanem Dallin Oaks on öelnud, "See lugu... näitab meile Jumala headust. Kuidas Ta kaitses Iisakit ja andis asenduse, nii et ta ei peaks surema. Meie pattude ja surelikkuse tõttu, oleme kõik määratud surema. Kui kogu lootus on kadunud, annab Taevane Isa Jumala Talle ja meid päästetakse tänu Tema ohverdusele." (Ensign, Nov. 1992, lk. 37). Issand on ilmutanud, et ka meid tuleb proovile panna, nagu Aabrahami. (ÕL 101:4)
 Mida me saame teha, et ettevalmistuda ohverdusteks, mida Issand meilt nõuda võib?

ÕIGEMEELNE ELU PAHELISES MAAILMAS

(1.Moosese 13-14; 18-19)

Aabraham ja Lott lahkusid Urist ja läksid Haaranisse, Kaananimaale, Egiptusesse ja siis tagasi Kaananisse.  Kõikjal kus nad elasid, säilitas Aabraham oma lõkendava tunnistuse ning jäi ustavaks.  Lott paistis aga olevat rohkem mõjutatud keskkonnast ja ta lasi ümbritseval  muuta ennast usuleigeks. 

AABRAHAM ja LOT T

• Jumal esikohal.  (1.Moosese 13:3-4).  Kuhu iganes ta läks, ehitas ta altari.  (Abr. 2:17-20).  Me ei tea palju Lotti kohta, aga paistab et ta oli olnud nö aktiivne.  (Abr. 2:6).  Pärast jõukaks saamist paistab siiski, et see muutus. 
• Inimesed enne asju.  Kui kahe sugulase teenijate vahel tõusis tüli, pakkus Aabraham, et Lott valiks esimesena maa kuhu minna.  Rahumeelsed suhted olid tema jaoks tähtsamad kui maa.  (1.Moos. 13:6-11). Paistab, et Lotti jaoks oli tema ise ja hea maa tähtsam. 
• Pühades paikades seismine.  Aabraham võttis maa mille Issand talle andis ja elas Mamre tammikus,  Hebroni juures ning ehitas sinna altari (1.Moos. 13: 14-18).  Talle lubati palju järeltulijaid.  Lott seevastu pani oma telgid püsti kuni Soodomani. (1.Moos. 13:12-13).  Ei läinudki nii palju aega, kui Lott juba koliski Soodomasse. (1.Moos. 14:12).

KAKS KUNINGAT

Mitmete kuningriikide vahelises sõjas võeti Lott koos teiste Soodoma linna elanikega vangi.  Aabraham ja 318 meest koos tema kodakonnast läksid neid vabastama.  (1.Moos. 14:14-16)  Ei Lott ega teised Soodoma ja Gomorra elanikud parandanud peale seda juhtumit meelt.  Lott kolis otsejoones tagasi pahelisse linna. 

Peale lahingut oli Aabrahamil vahetult tegemist kahe kuningaga – Saalemi kuninga  (Melkisedekiga) ja Soodoma kuninga (Beeraga).  Taas näeme kontrasti õigemeelsuse ja maisuse vahel. 

• Liit Jumala, mitte inimestega.  Melkisedek oli ülempreester.  Ta andis Aabrahamile sakramenti, õnnistas teda ja tuletas meelde, et Kõigekõrgem Jumal oli võitnud selle lahingu tema heaks.  Peale lepingu uuendamist maksis Aabraham kümnist.  (1.Moos. 14:18-19,JST).  Soodoma kuningas oli maiseima linna kuningas.  Ta pakkus, et Aabraham võib võtta kõik sõjasaagiks saadud varanduse endale.  Aabraham keeldus, sest tal polnud vähimatki tahtmist olla seotud Soodoma ja selle paheliste elanikega.  (1.Moos. 14:21-23).
• Olla pühitsetud või neetud.  Salem tähendab  "rahu, õigemeelsus, taevas ." Soodom tähendab „nende saladus“.  Salem võeti hiljem taevasse.  (JST Gen. 14:34).  Soodom kattus hiljem laavaga, mis tegi selle igaveseks elamiskõlbmatuks. 

AABRAHAM, LOTT ja  KÜLALISED

Kolm preesterluse venda külastasid Aabrahami ja seejärel ka Lotti, et hoiatada neid hävituse eest.  Kahe mehe suhtumine neisse sõnumitoojatesse näitab nende ustavust või selle puudumist. 

• Issanda sõnumitoojate austamine.  Aabrahami terve kodakond tegi Issandaga lepingu (1.Moosese 17),  seejärel külastas teda Issand (1.Moos. 18:1).  (Joseph Fielding Smith ütles Doctrines of Salvationis, et 18 peatükk peaks algama 1 salmi teisest poolest sõnadega „Kui ta istus telgi ukse ees...“.  Esimese salmi „LORD“ on inglise keelses piiblis suurte tähtedega, ülejäänud peatükis on "Lord" väikeste tähtedega, mis tõlkes tähendab vennad, juudi kombe kohaselt.  Peale Issanda külastust, külastasid kolm Aabrahami preesterlusejuhti teda ja hiljem ka Lotti.  Mõlemad mehed tundsid nad ära ja kummardasid maani (1.Moos. 18:2; 19:1).  18.peatüki kolmandas salmis ei räägi Aabraham Issandaga, vaid räägib austavalt oma preesterluse juhiga.  Pühakirjas on neid kolme nimetatud ka ingliteks, mis heebrea keeles tähendab samuti sõnumitoojat. 
• Vendade toetamine.  Aabraham pakkus meestele jalapesuvett, puhkust puu all ja süüa.  (1.Moos. 18:3-8).  Lott pakkus neile samuti jalapesuvett, pidusööki ja ööseks peavarju, teades linna ohtlikkust ja meeste kombeid. (1.Moos. 19:2-3).
• Babülonist hoidumine.  Mehed õnnistasid Aabrahami preesterluse väega ja lubasid, et ta naine saab lapse.   (1.Moos. 18:10-15).  Kui nad külastasid Lotti oli neil sootuks teistsugune kogemus.  Lott oli eksklikult arvanud, et tema juures kodus on turvaline, et tal oli väge oma kodu kaitsta, vaatamata Soodomas elamisele.  Ta püüdis oma külalisi kaitsta, kuid asjatult.  Pühad mehed kaitsesid lõpuks preesterluse väega iseendid ja Lotti.   (JST ütleb, et Lott ei pakkunud oma tütreid Soodoma meestele.) 
• Prohvet  Vennad ütlesid prohvetile mis hakkab juhtuma –  Soodoma ja Gomorra häving.  Me teame, et Issand ei tee midagi ilmutamata seda prohveteile.  Aabraham näitas neile teed Soodomasse ja aitas neid nende ülesandes.  Minnes meenus talle oma sugulane Lott ja ta palus Issandal teda säästa.  (1.Moos. 18:16-33) Mehed hoiatasid Lotti ja lubasid tal hoiatada oma teisi lähedasi, kuid sellest polnud kasu, nad ei uskunud teda.  (1.Moos. 19:12-14).
• Patus viibmine.  Peale sõnumi edastamist kiirustasid sõnumitoojad Lotti takka, aga ta venitas.  Nad pidid võtma temal, ta naisel ja tütardel käest ja vedama nad linnast välja.  (1.Moos. 19:15-16).  Lotti pere ei kiirustanud lahkumisega.  Sõnumitoojad palusid Lottil minna mägedesse (mis on tihti sümbol templist) ja mitte vaadata tagasi.  Kuid Lott kartis mäkke minekut ja küsis, kas ta võiks minn teise kohta- alandlkumasse linnakesse kui Soodom.  (1.Moos. 19:17-20).  Pühad mehed aksepteerisid Lotti plaani, see oli siiski edasiminek.
• Igatsevalt patule tagasivaatamine (1.Moos. 19:24-26). Pärast seda kartis Lott jääda väikesesse Soari linna ja tegi nii, nagu teda oli algselt juhendatud – ta läks mäestikusse.   (1.Moos. 19:30).
• Templi külastamine raskel ajal. Järgmisel hommikul vara läks Aabraham pühasse paika, nägi Issanda hävitustööd ja sai tõenäoliselt  lohutust, kuna ta usaldas Issandat.  (1.Moos. 19:27-29).
• Kuidas õpetada oma perele Issanda usaldamist?  Aabraham õpetas hoolikalt oma peret ja teenijaid Issanda viisidest, õiglusest, kohtumõistmisest, lepingute austamist.  (1.Moos. 18:19).  Ta ootas mitukümmend aastat lubatud järglast.  Lotti tütred olid lahkunud Soodomast koos temaga, kuid olles kasvanud selles keskkonnas olid nad õppinud pahelisi kombeid ja oma lühinägelikkuses tegid nad midagi mille tagajärjeks olid piibliaegade kõige pahelisemad rahvad Moaabid ja Ammonlased.  (1.Moos. 19:31-36).  

ISSANDA HALASTUS 

Aabraham palus säästa Soodoma linn, kui seal elab vähemalt 50 õigemeelset inimest, siis 45, 40 jne kuni 10.  Aga sellest linnas polnud isegi kümmet õigemeelset.  Ainult Lott oma naise ja khe tütrega oli marginaalselt õigemeelne.  Aga Issand halastas Aabrahami palve tõttu ja päästis nad, kuigi Lott ei olnud isegi piisavalt kuulekas, et kiiresti linnast lahkuda või minna otse mäestikku.  Ometi, kuna ta oli valmis vähemalt natuke ennast parandama, kuigi teda pidi lausa kättpidi linnast välja tirima päästeti ta ometi hävitusest.  Selline on meie Issand.  

Pidevalt ustav Aabraham sai loomulikult palju rohkem õnnistusi, kui lihtsalt hävitusest pääsemine. 

MILLIST EESKUJU ME JÄRGIME? 
Viimse Aja Pühadena oleme me teinud Issandaga lepingu, aga vaatamata sellele elame maailmas ja oleme mõjutatavad.  Selleks, et saaksime elada turvaliselt ja õnnistuste vääriliselt tuleb meil olla aktiivselt järjepidevalt ustav nagu Aabraham, mitte rumal, ükskõikne ja usuleige nagu Lott. 

• nagu Aabraham, tuleb meil uuendada lepinguid sakramenti võttes. 
• nagu Aabraham, tuleb meil märgata kõigis meie saavutustes Issanda kätt ja anda au Temale. 
• nagu Aabraham, tuleb meil minna ära pahelisuse keskelt ja seista pühades paikades (ÕL 133:10-15). 
• nagu Aabraham, tuleb meil teenida elatist ausalt ja maksta täit kümnist.
• nagu Aabraham, tuleb meil austada ja toetada Issanda sõnumitoojaid (– misjonäre, koduõpetajaid, kohalikke juhte ja muidugi eriti prohveteid.)
• nagu Aabraham, tuleb meil palvetada nende eest, kes on lasknud end mõjutada maailmal, tuleb minna Issanda abiga ja päästa nad.
• nagu Aabraham, peame me neid jätkuvalt armastama ja nende eest hoolitsema, isegi kui tundub, et nad ei õpi oma vigadest. 
• nagu Aabraham, peame ka meie looma kodus ja tööl keskkonna, kus pereliikmed ja meie alluvad saaksid õppida Issanda teedest.  (1.Moos. 18:19).

Pühapäevakool 4.veebruaril :)

(Moosese 5-7)

HEA JA KURJA TUNDMISE PUU

Tom Holdman kokutas.  Noore mehena oli see tema jaoks suur katsumus, nii suur, et enese paremaks väljendamiseks pühendus ta kunstile.  Ometi, teenides misjonil, leidis ta et kui ta palvetas enne evangeeliumi õpetamist, suutis ta ennast alati arusaadavalt väljendada.   Teda õnnistati keelte anniga.  Ja ta avastas, et Jumal isegi kasutas tema puudujääki teiste südamete puudutamiseks. 

Täskasvanuna sai Tom Holdmanist klaasikunstnik.  Tema esimene tuntuim töö oli Lasteraamatukogu aknad Oremis, Utahs.  Seejärel palus  Palmyra New Yorki templi interjööri-kujundaja tal sketšida milline võiks olla esimese nägemuse aken.  Vend Holdman tundis, et see oli tema jaoks liiga raske ja ta läks  Mount Timpanogo templisse, et paluda Issandalt abi.  Seal olles sai ta nägemuse, tema oma sõnadega:“ ma nägin oma meeles templi kõiki 108 akent.“  Ta viis oma sketšid kiriku peakorterisse ja sai neile kõigile heakskiidu. 

Paneelid Palmyra templi eesustel kujutavad hea ja kurja tundmise puud.  "[Vend Holdman] selgitas kuidas Palmyra templi aknad kujutavad inimese rännakut läbi elu.  Eesuksest sisenedes, saab inimene vaadata välja maailma või pöörata pea esimese nägemuse poole.  Sest sa pead tegema valiku, kas järgida maailma või saada isiklik tunnistus Taevasest Isast, Jeesusest Kristusest ja taastatud evangeeliumist.“ (Jane H. Forsgren, "Windows on Eternity," New Era, December 2001).

Kui sa pöördud esmese nägemuse akna poole ja saad templianni jõuad sa selestilsse ruumi kus on elupuu aken. 

Teiste sõnadega, kui sul on teadmine heast ja kurjast võid sa valida, kas vaatamata teadmisele tahad sa järgida maailma viise või pöördud ja valid Jumala tee. 

Ja sellega me jõuamegi eelmises pühapäevakooli tunnis tõstatatud kahe pealtnäha vastukäiva pühakirjakohani. 

"Seetõttu, et Aadam langes, oleme meie; ja tema langemise kaudu tuli surm; ja meile saab osaks häda ja viletsus." (Moosese 6:48)

"Aadam langes, et inimesed võiksid olla, ja inimesed on, et nad võiksid tunda rõõmu." (2 Ne. 2:25)

Häda ja viletsus selles elus on garanteeritud, samas kui rõõm sõltub meist.  Et nad võiksid tunda rõõmu.  Muidugi ei tähenda see, et kõik inimesed kes valivad Jumala tee ka kohe rõõmu tunnevad.  Ka need, kes püüavad elada õigemeelselt kogevad vähemal või rohkemal määral häda ja viletsust, kuna maa on langenud seisundis ja me kõik kogeme haigust, õnnetusi, surma ja valu või kurbust teiste inimeste halbade valikute tagajärjel. 

"Kui kõik haiged, kelle eest me palvetame, terveks saaksid.  Kui kõiki õigemeelseid kaitstaks ja pahelised hävitataks, poleks Isa plaanil mõtet, sest evangeeeliumi keskset põhimõtet – valikuvabadust, ei saaks täielikult kasutada.  Ühelgi inimesel poleks vaja rakendada usku.  ... Poleks mingit tugevuse proovilepanekut, ei mingit iseloomu arenemist, ei mingit väe kasvu. "  (Spencer W. Kimball, Faith Precedes the Miracle, lk 97)

Täna vaatame kahte isikut, kes kasutasid valikuvabadust väga erinevalt.  Kaini tuntakse kõigi inimeste seas pahelisuse isana, ta on keegi, kes pöördus Jumalast ära.  Eenokit teatakse kui kedagi kes kasvas Jumala tundmises isegi niivõrd, et ta võeti koos kogu oma linna, Siioni linnaga taevasse Jumala juurde. 

KAIN

Moosese raamatust saame hea ülevaate Kaini motiivide ja meetodite kohta.  Kui Kain sündis, lootis Eeva, et temast saab õigemeelne poeg.  (Moosese 5:16). 

Mured Kainiga algasid sellest, et ta ohverdas Issandale taimi mitte loomi.  (Mooses e5:18).  Siit saame me teada, et Kaini motiiviks ei olnud usk Kristusesse, vaid saatana õhutus.  Issand teab meie südame kavatsusi, aga siin näeme me kuidas ka väline teguviis peegeldab neid kavatsusi.  Issand oli andnud Aadamale ja Eevale käsud.  (Moosese 5:5-8, 12).  Ni et Kain teadis hästi, et ainsat õiget ohverdusviisi ja selle ohveduse mõtet.  Maa viljade ohverdus oli  tema enda väljamõeldis ja väljendas selgelt sõnakuulmatust. 

Teadlikult vale ohverduse tegemine ja seejärel Issanda peale solvumine, ei olnud mõistagi Kaini kurja tegemise lõpp.  Ta jätkas Saatana kuulamist ja lõpuks lõi ta salaorganisatsiooni ja mõrvas oma venna. 

(Moosese 6:15). 
Sellisesel pahelisel ajal sündis Eenok. 

EENOK
 
Eenok sai oma prohveti kutse Jumalalt ja ta küsis Issandalt väga alandlikult, miks tema.  Eenok tõi välja, et ta ei pruugi olla parim valik, kuna ta pole osav kõneleja ega populaane. (Moosese 6:27,31) Issanda vastus on ka meie jaoks. (Moosese 6:32,33).    Eenok uskus Issandat ja ei väljendanud enam eales kahtlust oma sobivuses.   

Eenoki õigemeelsus ja kuulekus olid nii suured Issanda Vaim oli temaga ja ta sai Issandalt lubaduse. (Moosese 6:34)  Aga kuigi tal oli vägi erinevate elementide üle, ei ole kellelgi väge panna inimesi valima Issandat.  Me saame luua keskkonna, olla eeskujuks anda võimaluse - seda kõike tegi ka Eenok ja paljud tulid ning pöördusid. 

(Moosese 7:2-3).

Kuna Eenok oli kuulekas Issandale sai ta mitmeid suuri nägemusi.  Vaatame viimast nägemust, kus ta nägi kõiki maa elanike ja nägi Taeva Jumalat nutmas.  (Moosese 7:29).  Jumal selgitab talle, et Ta nutab oma laste valede valikute tõttu.  (Moosese 7:40 - 41).

TEISTE VALEDE VALIKUTE PÄRAST KURVASTAMINE  

Vanem Richard G. Scott on andnud nõu kõigile neile, kes on kogenud säärast jumalikku kurvastust: 

"Paljudel teist on raske süda, sest teie poeg , tütar või abikaasa on pöördunud õigemeelsusest kurja teele.  Minu sõnum on teile.  Teie elu on täis kannatust, valu ja kohati isegi meeleheidet.  Ma räägin teile kuidas  võite saada lohutust Issandalt.  Esiteks, peate meeles pidama järgnevad  kahte põhimõtet: 

1) Kuigi on palju asju, mida saate armsa pereliikme heaks teha, saab mõnda asja teha ainult Issand ise. 
2) Ainult õigemeelselt valikuvabadust kasutades võib tulla püsiv muutus.  Ära püüa manipuleerida valikuvabadusega!  Isegi Issand ise ei tee seda.  Pealesunnitud kuulekus ei too õnnistusi. 

Pakun seitset viisi, kuidas saate aidata.

1) Armasta ilma tingimusteta.
2) Ära õigusta pattu, selle asemel väljenda lootust ja paku tuge patustajale.                                             3) Õpeta tõde.
4) Andesta siiralt nii tihti kui vaja. 
5) Palveta ja usalda Issandat. 
6) Hoia perspektiivi.

"Kui kõik mida sa suudad on tehtud, jäta see Issanda hooleks ja ära enam sellepärast muretse.  Ära tunne süüd, et sa rohkem ei saa midagi teha.  Ära kuluta oma energiat asjatule muretsemisele.    Aja jooksul , saad juhiseid ja tead kuidas veel aidata.  Sa tunned suuremat rahu ja õnne, kui tegeled samal ajal nendega, kes sind sel hetkel vajavad.  Sedasi toimides oled suuremaks abiks ja hoiad igaviku perspektiivi.  Ja veel üks viimane soovitus (ehk seitsmes) – ära kunagi anna alla!“
(Ensign, May 1988)

ÄRA KUNAGI ANNA ALLA

Eenokile näidati seejärel järgmist evangeeliumi ajajärku, mille prohvetiks oli Noa.  Moosese raamatus me saame teada, et Noa kolm poega päästeti kuna nad olid samuti õigemeelsed mehed (Moosese 8:13,27).  Nende õigemeelsed valikud päästsid nad veesurmast, mis neelas ülejäänud inimkonna.  (Mooses 7:43-44, 47). 

Isegi Noa aja pahelistele anti võimalus.  (ÕL 138:28)

Pärast seda nägemust jätkas Eenok õigel teel.  (Moosese 7:69)

PÖÖDU JUMALA POOLE

Iga päev, iga tund teeme me valikuid.  Me saame valida, kas kõnnime maailmaga või Jumalaga. (Moosese 6:50-52)  Kui me pöördume Issandasse, siis valime võimaluse tunda rõõmu. 
(Psalmid 16:8-11).

2018 - Vana Testamendi aasta

Mul on nii hea meel, et saame pühapäevakoolis õppida sel aastal üheskoos Vana Testamenti!  Täna, aasta esimeses tunnis, rääkisime Kallihinnalise Pärli, Moosese 1. peatükist.  Panen siia üles tänase tunni kondikava, aga tegelik tund kujuneb alati veidi teistsuguseks, nii ka täna.  Olen nii tänulik Taevasele Isale Püha Vaimu eest!  

Alustuseks 8.usuartikkel.  

„Kui me ütleme, et Piibel on Jumala sõna, ei tee see ometi selle tähendust selgemaks ega lahenda ka ühtki probleemi.  See lihtsalt tähendab, et see raamat on piisavalt oluline, et see tasub ära iga pingutust, et leida vastused ja lahendada mõistatus.“ (Alex Motyer, The Story of the Old Testament, lk 21).

Üks nendest mõistatustest on 1.Moosese raamatu autor.  Paljud piibliõpetlased on senini eriarvamusel.  Kas sellel kirjutas Mooses?  Kas ta pani selle kokku?  Kas enne oli lai suuline traditsioon ja ta pani need kirja?  Kas see on kollektsioon paganate müütidest mille ta kohandas oma rahva jaoks?

Põhjus miks see on paljude jaoks tänase päevani mõistatus on lihtne.  1.Moosese raamatus ei mainita selle autorit, tegelikult võib öelda, et seal puudub esimene peatükk.  See mõistatus lahenes 1830 aasta juunikuus, kui Joseph Smith alustas Piibli tõlkimist, Issand ise andis selle peatüki inimestele tagasi.  Tänapäeval on see leitav Kallihinnalises Pärlis kui Moosese 1. peatükk.

Aga miks see Piiblist puudub?  Moosese 1:23 annab vastuse.  Saatan soovis, et seda peatükki poleks Piiblis.  Miks?

Miks läksid inimesed 11. septembril 2001 maailma kaubanduskeskusesse tööle? Sest nad ei teadnud midagi vaenlasest ega ta kavatsustest.
Saatan tahtis, et seda peatükki Piiblis poleks, sest seal on juhised selle kohta kuidas temaga võidelda ja võita.

Moosese 1.peatükis on kirjas lahinguplaan: 1) Kes on meie juht ja millised on ta omadused? 2) Mis on lahingu eesmärk? 3) Kes me oleme ja mis on meie ülesanne? 4) Kes on vaenlane ja milline on ta taktika?
5) Keegi pole vägevam kui Jumal!
6) Kuidas vaenlast alistada? 7) Kui pühendunud on Issand ning kuidas ja kui palju Ta meid aitab?

Moosese raamat on imeline abivahend kurja kavalusega toime tulemiseks.  Üks põhiline vastase lahingutaktikast on inimese  jumaliku identiteedi ja perekonna hävitamine. Kuidas ta seda tänapäeval teeb?  (Naiste ja meeste erinevad rollid,  pornograafia, inimeste üle seksualiseerimine, soovimatus abielluda ja lapsi saada jne)  Mooses 1  on üks parimaid pühakirjalisi abivahendeid, et seda suurt kurja vältida.   

salm 6  See on üks neist salmidest, kus võiksime Moosese asendada enda nimega.  Taevasel Isal on igaühe jaoks meist tähtis töö ja vastane teab seda.  Ta püüab seda takistada.  Ta ahvatleb meid olema ebaväärilised.
salm 12  Mooses seisis ikka veel pühal pinnal, tal oli just olnud imeline nägemus kui kurat tema juurde tuli.  Mooses ei olnud kusagil suitsuses baaris või kesköises klubis.   On mõned inimesed ja Saatan teab seda, kes ei lähe kunagi ise kusagile pahandusi otsima, seega ta püüab tuua need pahandused nendeni teisel moel.  Sina, just nagu Mooses, oled ehk pühas paigas – oma kodus, kus sa loed pühakirju, palvetad, tegeled oma asjadega ja ikkagi võib ta leida võimaluse.  Näiteks pornograafia, millega võid täiesti juhuslikult kokku puutuda näiteks internetis.  Või kui oled abielus ehk hakkab sinuga sotsiaalmeedias suhtlema äärmiselt võluv inimene.  Küsimus ei olegi selles kas vaid kui see juhtub, mida siis teha.  Mooses on suurepärane näide inimesest kes pani kuradi paika.  Vaatame mida ta tegi.   
salm 12 (vaadake veelkord sama salmi)  Taevane Isa kutsus Moosest oma pojaks, Jumala pojaks  Kuidas kutsus teda Saatan?  Inimese pojaks.  Ta ütles, sa oled ainult inimene...on loomulik, et sa oled uudishimulik, nõrk, üksildane...  Aga me teame, et loomupärane inimene on Jumala vaenlane.  Me peame tõusma oma tõelise, jumaliku potensiaalini. 
Salm 13 Nii et meie vastus peaks samuti olema“Ma olen Taevase Isa poeg/tütar, Ta armastab mind ja mina armastan Teda. 
salm 13-15 Mooses polnud varem (maa peal) kuradit kohanud, aga ta ütles kindlameelselt „ ma saan sinu ja Jumala vahel vahet teha“.  Kõigil inimestel on Kristuse valgus, või see mida me nimetame südametunnistuseks – ka neil, kes ei tea midagi Kristusest.  Niipea kui tunned, et miski pole õige, hoia sellest eemale. 
salm 15   Me ei saa teenida kahte isandat.  Võib ju tunduda, et kui ma vaatan aegajalt natuke pornot või teen midagi seksuaalselt ebasobivat aga jätkan kirikus käimist ja teen kõike muud õigesti, siis on minuga hästi.   Aga see ei toimi nii.  Püha Vaim lahkub.  Sa teed ehk kõike muud hästi ja kõrvalt vaadates tundub, et kõik on korras, aga sa mädaned vaimselt ja lõpuks aegamööda hävitad enda. 
salm 16  Mooses ütles, et Jumal oli talle öelnud, et ta on loodud olema nagu Jeesus Kristus.  Meie oleme ka.  Me saame öelda Saatanale, „ma olen enda peale võtnud Kristuse nime ja ma ei lase sul takistada end pürgimast eesmärgi poole saada Tema sarnaseks.“   Kui me võtame Kristuse eeskujuks, õpime Temast ja püüame saada Tema sarnaseks, võime me tunda tõelist rõõmu, mis tuleb pühast elust. 
salm 18  Me vajame samuti vastuseid oma palvetele, et neid saada vajame me Püha Vaimu.  

salm19    Kurat proovib sama taktikat ka meiega.  Kui Mooses oli teinud selgeks, et Jeesus Kristus on tema elus kõige tähtsam, ütles kurat „Mina olen ainusündinud!“.  Kui ta näeb mis on sinu jaoks oluline, siis ta ütleb:  „Mina olen lahendus!  Sa tahad targaks saada?  Väga hea! Keskendu hariduse omandamisele, lükka pere loomine edasi. Sa tahad olla õnnelik?  Füüsiline nauding teeb sind rõõmsaks!  Tee seda!  Sa tunned üksildust?  Mul on sulle lahendus!“  Aga meil tuleb meeles pidada, et need taktikad toimivad tal ainult siis, kui me ignoreerime Kristuse valgust enda sees. Ja meil, ristitud liikmetel,on lisa-abiline Püha Vaim – kes hoiatab ja tuletab meelde.   Kui me tunneme evangeeliumi põhimõtteid, näeme me tema valed läbi ja ei lase ennast petta.  Sellepärast tuleb meil terve elu pühakirju uurida ja evangeeliumi õppida, et me teaksime piisavalt hästi Jumala plaani.  

salm 20-22  Moosesel oli väga raske kuradist lahti saada.  Ta palvetas korduvalt ja sai jõudu, aga ta proovis neli korda, enne kui tal õnnestus saatan ära ajada.   Kuradi üks omadustest on kangekaelsus – ta ei anna alla.  Meil tuleb olla kindlameelsemad, pühakiri ütleb, et meil tuleba olla vankumatud.  Ka meil võib, just nagu Moosesel, vaja minna preesterluse abi.  See mis vahel meile on võimatu, ei ole seda mitte Kristusele.  Kui heitled mõne kiusatusega või patu tagajärjega, pöördu kogudusejuhataja poole.  Tema saab aidata, ta esindab meie koguduses Kristust. 
salm24-25  Kui Mooses võitis selle lahingu, oli ta uuesti täidetud Vaimuga ja ta sai veel suurema nägemuse kui enne.  Ta suutis teha seda tööd mida ta oli tegema kutsutud, ta vabastas Iisraeli lapsed orjusest.  Ka meie saame suuremat vaimsust ja suudame täita oma loomis-eesmärki.