Vahel on nii :)

Minu elus on praegu hetk, kus tunnen, et pean olema eelkõige ema ja ei saa seetõttu kahjuks kirikus kutses teenida.  Hetkel ei ole mind küll veel kummastki kutsest vabastatud, aga ma juba tunnen, et see on nüüd vaid päevade küsimus :)
Viimasel BYU naiste konverentsist jäi mulle midagi teemakohast eriti silma http://ce.byu.edu/cw/womensconference/sharing/2014/sharing_stations/4.php
Sooviksin öelda igale juhile ja õpetajale meie koguduses: "Kõnni meiega!".   

...ja õppeaasta saigi läbi.

Ükski kutse ei ole mind sama palju arendanud, kui see viimane.  Olen Mormoni Raamatut palju kordi varemgi lugenud, aga sel korral avanes ja avardas mu arusaamist see imeline raamat kohe eriliselt.  Mitte kunagi oma elu jooksul pole ma olnud nii haige (5 korda antibiootikume), kui lisada sellele veel pidev magamatus, aina kasvav pinge (seoses iga lapse isiklike ja terviseprobleemidega) siis on üpris üllatav, et see oli tegelikult hea, isegi väga hea aasta.  Sain tunda Kristuse lähedust, Tema armastust, viisil millest mul polnud varem aimugi. 
Ma tean, et Mormoni Raamat on Jumala sõna.  Et see on kirjutatud meie jaoks.  Mul pole kahtlustki, et Joseph Smith on Jumala prohvet, et ta tõlkis selle raamatu Jumala väe ja volitusega.  Ma tean, et kirikut juhib täna elav prohvet, president Thomas S. Monson.  Ma tean, et Jeesus Kristus elab ja armastab igat inimest. 
Ma õhutan teid, et võtke vastu iga kutse, mis teile Issanda valitud teenija edastab.  Need on meie heaks. 
Ja lõpetuseks üks pühakirjakoht Mormoni Raamatust:

"Ja nõnda me näeme, et inimesele on antud aeg, et meelt parandada; jah, prooviaeg, aeg meelt parandada ja Jumalat teenida."  Alma 42:4

Ja nii on!