1.Moosese 34; 37-39

JOOSEPI TÄHTSUS

1.Moosese raamat katab 2500. aastat.  Sellel perioodil elas tähelepanuväärne mees, nimega Joosep. Viimane lause selles raamatus ütleb meile, et ta elas 110 aastaseks.  110 aastat on aja mõttes 4,4% 1.Moosese raamatust, aga mõtelge sellele, Joosepi elu algab raamatu 30:24 salmis ja lõppeb 50:26 salmis – 40% 1.Moosese raamatust sisaldab Joosepi 110 eluaastat.  Mulle tundub, et Joosepi lugu on väga oluline!  (Russell M. Nelson, “Remnants Gather, Covenants Fulfilled”, https://rsc.byu.edu/archived/voice-my-servants/remnants-gathered-covenants-fulfilled).

VESI VS. KIVI
Milline on vesi?  Mis kuju tal on?  Oleneb olukorrast.  Keemilises mõttes on vesi siiski alati H2O. Kui ta on klaasis on ta silindri kujuga, kandilises kausis kandilise kujuga.  Põrandal on ta lamedalt.  Õhku aurustudes on ta nähtamatu, külmudes jää. 

Millne on kivi?  Iga kivi on ise kujuga.  Kivi kuju saab palju paremini  selgitada – suurust, värvi, kõvadust.  Kivi ei muutu vastavalt olukorrale, ei muuda kuju ega omadusi.  Maha kukkudes on ta ikka sama kujuga, kui ta ei mahu karpi ega muuda ta sinna mahtumiseks enda kuju.  Kivi on kindel ja muutumatu. 

Tänane tund on veest ja kivist.

IISRAELI PEREKOND
Selleks, et mõista Jaakobi pere lugu tutvugem kõigepealt selle loo tegelastega.  Järgnevad on Jaakobi pojad sünni järjekorras: 
1) Ruuben,  Lea poeg
2) Siimeon, Lea poeg
3) Leevi, Lea poeg
4) Juuda, Lea poeg
5) Daan, Billa, Raaheli teenija poeg
6) Naftali, Billa, Raaheli teenija poeg 
7) Gaad, Silpa, Lea teenija poeg
8) Aaser, Silpa, Lea teenija poeg
9) Issaskar, Lea poeg
10) Sebulon, Lea poeg
11) Joosep,  Raaheli poeg
12) Benjamin, Raaheli poeg

ESMASÜNNIÕIGUSE TÄHENDUS  
Vana Testamendi ajal oli isa terve pere patriarh.  Ta oli oma peres peaaegu absoluutne valitseja ja ta vastutas terve pere heaolu eest.  Tema otsustas kõigi oma laste tulevased abikaasad.  Ta treenis, andis tööd ja maad oma poegadele.  Kõik vallalised naised ja pere orvud võisid loota tema hoolitsusele.  Kui ta suri, läksid õigused ja kohustused esmasündinud pojale.  Kõik pojad said võrdselt pärandust, väljaarvatud esmasündinu, kes sai  topelt, selleks et ta saaks oma vastutuskoormaga hakkama. 

Kui mehel oli ainult üks naine, oli päris lihtne näha, kes on esmasündinu.  Mitme naisega  võis asi aga minna keeruliseks.  Kui esmasündinu ei  suutnud tõestanud enda väärilisust, olles õigemeelne ja võimekas, võis ta selle privileegi kaotada järgmisena sündinud pojale.  

BYU Professor Victor Ludlow selgitas 1981a septembrikuu Liahoonas. „  Esimese naise esimene poeg Ruuben kaotas esmasünniõiguse kõlblusetuse pärast.  Joosep oli teise naise esimene poeg ja seega järgmine poeg kellele esmasünniõigus läks.“  Kuigi Joosep oli Jaakobi 11 poeg, oli ta esmasünnijärjekorras teine.  Jaakob tegi talle erilise kuue, et vennad näeksid , kellele jääb isa surma järel pere juhtimiskohustus.  ("Question and Answer," Daniel H. Ludlow, Liahona, Sept. 1981, lk. 33).

Oli kuidas oli, ükski Joosepi vanematest  vendadest ei olnud selle juhtimisõiguse vääriline. 
Iisrael, valis Joosepi oma esmasündinuks.

VASTANDLIKKUS
Vana Testament õpetab meile tihti põhimõtteid läbi vastandlike lugude. 1.Moosese 34 peatükk räägib meile päris jubeda loo sellest kuidas Jaakobi ja Lea tütar Diina vägistatakse kohaliku printsi Sekemi poolt, kuid kes soovib temaga seejärel abielluda. Sekem on päris tähtis, tema järgi on nimetatud lausa linn(33:18).  Loeme 6-12 salmid. Samal ajal on Diina nende linnas. Jaakobi vastust me ei tea, aga vennad, Siimeon ja Leevi, ütlevad kaananlastele, et neil tuleb kõik mehed ümberlõigata selleks, et see abielu võik teoks saada.  Loeme 18-24.  Iga mees, kes oli muidu võimeline linna kaitsma sai ümberlõigatud.  Ja just siis, kolmandal päeval kui mehed olid kõige suuremas valus, tulid Siimeon ja Leevi, tõenäoliselt koos oma teenijatega linna ja tapsid kõik mehed. Loeme 26-29 salmi.  Jaakob ahastas ja ütles salm 30 ja mida nad vastasid?  Nad õigustasid seda suurt tapatalgut. 

Järgmised kaks peatükki räägivad detailselt nende kolimisest ja sugupuust. 
Saame teada, et Ruuben, Lea vanim poeg, magab isa naise Billaga. (35:22).  Hiljem 38 peatükis teeb ka neljas poeg  Juuda pattu, kui magab prostituudiks riietatud Taamariga, kes on ta poja lesk.  Ja kõik Joosepi vanemad vennad olid valmis kas tapma või müüm teda orjaks.
Nende kadedus oli otseselt seotud esmasünniõigusega, mida rõhutas veel Joosepi enda nähtud ja perega jagatud unenägu.  Iroonilisel kombel talitavad nad Joosepiga täpselt vastupidiselt sellele kuidas esmasündinu peaks pereliikmeid kohtlema ja sellest me näeme, et mitte ükski neist ei olnud vääriline olema pere patriarh. 

Seega kõik Joosepi vanemad vennad loobusid õnnistustest, kuna nad andsid järele kiusatustele, ei kontrollinud oma emotsioone ja lasid olukorral ennast mõjutada.  Surivoodil antud õnnistuses ütles Jaakob Ruubenile (1.Moosese 49:4).

JOOSEPI VOORUSLIKKUS

Me kõik oleme tuttavad Joosepi looga – orjaks müümine, usin töötamine, vangistamine.    Need on pühakirjas  kohe peale vendade lugusid.  Joosepi kohta võib öelda, et polnud vahet kus ta elas, millise naisega ta oli, kas ta oli armastatud esmasündinu või usin teenija Egiptuses, vangis või  vaba.  Joosep oli ikka samasugune.  Teda peksti, peaaegu tapeti, müüdi maha, orjastati, tema kohta valetati, teda võrgutati, vangistati, unustati, aga ta jä vooruslikuks.  Ta oli kivi.  Vooruslikkuse ja vankumatu usu pärast Jumalasse oli ta alati edukas. 

Surivoodil ütles isa Iisrael Joosepile: (1Moos. 49:22-24). 

Vaadake vaikselt 39 peatüki 2, 3, 21 ja 25 salmi.  Mida te märkate? Joosep oli alati Jumalale ustav ja Jehoova oli alati temaga.  Joosep oli alati Püha Vaimu vääriline ja järgis juhatust, vaatamata tagajärgedele.  Miks?  Sest ta usaldas Kivi või nagu eesti keeles on öeldud Kaljut.  ÕL 50:44   

Heelamani 5:12

Aabrahami 1; 1.Moosese 15-17; 21-22

LUBADUS

 Aabramile lubati suurt järelkasvu, mis õnnistaks kõiki maailma rahvaid. Kuid aastad läksid ja polnud märkigi sellest, et see lubadus võiks täituda. (1.Moosese 15:1-5).

 AABRAHAMI NAISED

 Aja jooksul sai Saarai aru, et Issanda lubaduse täitumiseks tuleb tal midagi ette võtta. Tolla aja seaduste ja kommete kohaselt oli tavaks, et lastetu naine andis oma teenijate seast oma mehele ametliku naise. Konkubiini laps oli ametlikult esimese naise valitseda ja konkubiin ise endiselt esimese naise teenija. Ometi juhtus vahel, et teenija hakkas ennast pidama viljatust naisest paremaks. Kui see juhtus, tõi olukord endaga alati kaasa segadust ja pingeid ning esimesel naisel oli kolm valikut: 1. Vabastada teenija ja saata ta ära. 2. Märgistada ta orjaks ja müüa ta maha. 3. Karistada teda. Esimene variant on kahtlemata kõige lahkem. (Camille Fronk Olson, Women of the Old Testament, lk. 37, 42).
 Saarai järgis ajastu tavasid ja Issanda tahet ning andis oma Egiptlasest teenija Haagari Aabrahamile naiseks. (ÕL 132:65) Aga veel enne lapse sündi hakkas Haagar unustama oma positsiooni. (1.Moos. 16:4). Saarai konsulteeris oma abikaasaga ja Aabraham andis talle vabad käed. (1.Moos. 16:5-6). Ometi armastas Issand ka Haagarit ja kuulis ta muret. Ingel külastas teda ja andis talle suure lubaduse. (1.Moos. 16:7-16). (Aabram oli 86.)
 Kui Aabram oli 99 aastat vana muutis Issand ta nime Aabramist(austatud isa) Aabrahamiks(paljude rahvaste isa) ja kinnitas taas varem antud lubadust. Saarai nime muutis ta Saaraks, mis tähendab printsessi ja lubas, et ta saab lapse. Aabraham rõõmustas selle üle, kuid mõtles ka oma armsa vanema poja peale. Issand lubas, et Ismaelist saab alguse suur rahvas, kuid Iisaki kaudu läheb edasi preesterlusega juhtimine.
 Aabrahamist sai paljude rahvaste isa, Juutide ja kristlaste isa Iisaki kaudu ja Islami rahvaste isa Ismaeli kaudu ning lisaks veel paljude rahvaste isa kolmanda naise (Ketuura) poegade järeltulijate kaudu. Preesterluse õnnistused olid mõeldud kõigile Aabrahami järeltulijatele, aga Iisraeli koja juhtmine anti ainult esmasünni õigusega Iisakile. (1.Moos. 17:18-21)
Ismael oli 13 aastane kui Iisak sündis. Tol ajal võõrutati laps rinnast umbes 3-6 aasta vanuselt. Mingil hetkel märkas Saara, et teismeline Ismael narrib ja/või kiusab väikest Iisakit. Eestikeelses piiblis on see puudulikult kirjas, aga sellest annab rohkem aimu Galaatlaste raamatu pühakirjasalm. (1.Moos. 21:9-10; Gal. 4:29). Muistne ajaloolane, Flavius Josephus, on kirjutanud, et Saara armastas Ismaeli nagu oma poega. Igal juhul valis ta leebeima viisi, vabastas Haagari ja saatis ta koos lapsega ära. Nagu iga lahutus, oli ka see valulik. (1.Moos. 21:11-13). Jumal oli nii Isameli ja Haagariga kui ka Saara ja Iisakiga. Ta kuulas Ismaeli ja Haagari palveid ning päästis ja õnnistas neid. (1.Moos. 21:20).
 Ismael oli oma isa ja vennaga kontaktis või pöördus mingil eluhetkel nende juurde tagasi, sest kui Aabraham suri, matsid Ismael ja Iisak, kaks venda, oma isa. (1.Moos. 25:9).

 ESMASÜNDINU

 Kuigi Iisak oli Aabrahami teine poeg, oli ta esimese naise esimene poeg, ja see andis talle esmsünni õiguse. See tähendab, et tal olid suuremad õnnistused ja vastutus terve pere ees. Talle lubati maad, järeltulijaid ja preesterlust, mis viiks evangeeliumi tervesse maailma ning samuti Issanda kaitset. Pidage neid lubadusi meeles, sest nüüd jõuame me ohverduse looni. (1.Moos. 22:1-3, 7-8).
 Kindlasti oli see Aabrahami jaoks väga raske, hoida seekord ise nuga käes oma poja elu võtmiseks, see võis olla isegi traumeeriv, kuna ta oli oma nooruses olnud ise kinniseotult altaril. Võibolla lootis ta, et ingel tuleb ja vabastab Iisaki, nii nagu oli juhtunud temaga. Igal juhul usaldas Aabraham täielikult Issandat. Kui me vaatame Aabrahami reaktsiooni 15 peatükis, kui Issand talle kinnitas, et ta Saara saab vanas eas poja. 6.salm ütleb „ Ja ta uskus Issandat ning see arvati temale õiguseks.“ Vaatame JST lisaks (lk 189). On tõenäoline, et Aabraham ootas, et Jehoova äratab ta poja surnuist. Aga millal ja kuidas, seda ta täpselt ei teadnud. Selles olukorras rakendas Aabraham tohutul määral usku. Õnneks ei pidanud ta nuga oma poja elu võtmiseks kasutama. (1.Moos. 22:13).

 AABRAHAMI, IISAKI JA JAAKOBI JUMAL

 Igakord, kui piiblis näeme väljendit „Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal“ näitab see, et räägitakse Aabrahami lepingust, (sellest oli üle-eelmine tund), aga kordame lühidalt üle.
 Millised olid selle lepingu õnnistused? (Maised: tõotatud maa, rohkel arvul järeltulijaid, Jeesuse Kristuse evangeelium ja preesterlus Aabrahamil ja ta järeltulijatel. Igavesed: selestiline kuningriik, igavene abielu ja järelkasv, ülendus ja igavene elu.) 
Kuidas meie sellest lepingust osa saame? (Ristimise, templiabielu ja perede pitseerimise kaudu.) Mida meil tuleb teha? (Me peame aitama kõigil Jumala lastel saada need õnnistused.)
 Jumalal on võime päästa igas olukorras oma lapsed. Ta ootab, et me alluksime täielikult Talle ja tasub meile siis õnnistustega, kui teeme seda. Ükskõik mida Ta meil teha palub, kui me seda teeme, on meiega (lõpuks) hästi.
 Iisaki ohverdamine on muidugi võrdkuju Kristusest. Iisak ja Kristus olid mõlemad lubaduse lapsed, lepingu lapsed, esmasünni pojad. Paigas kus Aabraham Iisaki pidi ohverdama asub nüüd hoone nimega "Dome of the Rock". Mõnisada meetrit põhjapool natuke kõrgemal on Kolgata, koht kus Jumal ohverdas oma Ainusündinud Poja.
 Vanem Dallin Oaks on öelnud, "See lugu... näitab meile Jumala headust. Kuidas Ta kaitses Iisakit ja andis asenduse, nii et ta ei peaks surema. Meie pattude ja surelikkuse tõttu, oleme kõik määratud surema. Kui kogu lootus on kadunud, annab Taevane Isa Jumala Talle ja meid päästetakse tänu Tema ohverdusele." (Ensign, Nov. 1992, lk. 37). Issand on ilmutanud, et ka meid tuleb proovile panna, nagu Aabrahami. (ÕL 101:4)
 Mida me saame teha, et ettevalmistuda ohverdusteks, mida Issand meilt nõuda võib?