Sunday, May 27, 2018
Wednesday, May 23, 2018
5.Moosese 6; 8; 11; 32
40.AASTANE RÄNNAK
5.Moosese raamat algab väga huvitavalt (5.Moos. 1:1-3). Iisraeli rahval võttis 11 päevane teekond 40 aastat aega. Ilmselgelt ei olnud kiire kohale jõudmine eesmärgiks. Oli midagi palju olulisemat ja see võttis 40 aastat aega. Mis see oli? Õppida läbi kuulekuse ja Jumala usaldamise olema vabad. Olles sunnitud olema halvas olukorras, pidid nad õppima toetuma Jumalale, kuna Tema oli nende ainus ellujäämisvõimalus. Kas nad olid oma kogemuste kaudu saanud vajalikud õppetunnid ajaks, kui nad võisid siseneda tõotatud maale? Jah!
5.Moosese raamat algab väga huvitavalt (5.Moos. 1:1-3). Iisraeli rahval võttis 11 päevane teekond 40 aastat aega. Ilmselgelt ei olnud kiire kohale jõudmine eesmärgiks. Oli midagi palju olulisemat ja see võttis 40 aastat aega. Mis see oli? Õppida läbi kuulekuse ja Jumala usaldamise olema vabad. Olles sunnitud olema halvas olukorras, pidid nad õppima toetuma Jumalale, kuna Tema oli nende ainus ellujäämisvõimalus. Kas nad olid oma kogemuste kaudu saanud vajalikud õppetunnid ajaks, kui nad võisid siseneda tõotatud maale? Jah!
Mis on mõned asjad mille sina oled oma
eluteel selgeks õppinud?
Kas oskad nimetada kõik Aafrika rahvad?
Kas tead millal Eestis lõppes pärisorjus?
Kas oskad nimetada kõik elemendid perioodilisus tabelis?
Kas tead mis Duur on 5 dieesiga? Kas tead kõiki 50 Ameerika ühendriigi osariiki? Millal toimus Jüriöö ülestõus? 1343-1345
Kas tead millal on Eestis võidupüha? 23.juuni
Nagu näha on õppimise juures väga oluline mäletamine. Asjad , mida oleme õppinud, aga ei kasuta ununevad ja kaovad. Samas, kui midagi järjepidevalt kordame või teeme, jäävad ja saavad osaks meist.
Kas tead millal Eestis lõppes pärisorjus?
Kas oskad nimetada kõik elemendid perioodilisus tabelis?
Kas tead mis Duur on 5 dieesiga? Kas tead kõiki 50 Ameerika ühendriigi osariiki? Millal toimus Jüriöö ülestõus? 1343-1345
Kas tead millal on Eestis võidupüha? 23.juuni
Nagu näha on õppimise juures väga oluline mäletamine. Asjad , mida oleme õppinud, aga ei kasuta ununevad ja kaovad. Samas, kui midagi järjepidevalt kordame või teeme, jäävad ja saavad osaks meist.
MÄLETA!
Ajaks kui Iisrael võis siseneda tõotatud maale, ei olnud teemaks enam see, kas nad olid õppinud kuulekust ja Issandat usaldama, vaid kas nad jäävad õpitule truuks. 5.Moosese raamat aitab rahval mäletada seda, mida nad on juba õppinud. (8:12-14).
Kõige tähtsam mälutreening on kordamine.
Inglise keelne raamatu nimi Deuteronomy tähendab "seaduse kordamine" . Iisraeli laste jaoks oli äärmiselt oluline mäletada Jehoovaga tehtud lepingut ja sellega seotud seadusi, et saada jätkuvalt Temalt kaitset. (32:47).
5.MOOSESE MÄLETAMIS-NIPID
Mooses õpetas kasutama mitmeid mäletamine vahendeid. Iga vahend on justkui kivi kaitsemüüris. Räägime põgusalt mõnest.
Pühad ja festivalid
Ka meil on tõenäoliselt raske mäletada Jüriöö ülestõusu aastaid, aga pea igaüks teab võidupüha, sest viimast me tähistame igal aastal. Me teeme lõket, grillime ning veedame pere ja sõpradega mõnusalt koos aega. Lapsest saadik oleme kogenud seda päeva korduvalt, kõigi oma meeltega. Iisraeli lapsed pidid samuti Issanda mäletamiseks tähistama. Pühad olid väga olulised, võiks isegi öelda, et nende elu keerles selle ümber. Need andsid elule rütmi. Just nagu meil. Mõnikord vaatame me märgist mööda, just nagu juudid Moosese seadusega. See juhtub, kui laseme tähistamise viisil olla tähtsam, kui põhjus. Peame olema hoolikad, et mitte muutuda vaimselt sisutühjaks. Näiteks peaks Kristus olema alati jõuluda ja ülestõusmispühade keskmeks ning ehk tuleks meil vabadussõjas võidelnud esiisasid rohkem võidupühal meeles pidada.
Inglise keelne raamatu nimi Deuteronomy tähendab "seaduse kordamine" . Iisraeli laste jaoks oli äärmiselt oluline mäletada Jehoovaga tehtud lepingut ja sellega seotud seadusi, et saada jätkuvalt Temalt kaitset. (32:47).
5.MOOSESE MÄLETAMIS-NIPID
Mooses õpetas kasutama mitmeid mäletamine vahendeid. Iga vahend on justkui kivi kaitsemüüris. Räägime põgusalt mõnest.
Pühad ja festivalid
Ka meil on tõenäoliselt raske mäletada Jüriöö ülestõusu aastaid, aga pea igaüks teab võidupüha, sest viimast me tähistame igal aastal. Me teeme lõket, grillime ning veedame pere ja sõpradega mõnusalt koos aega. Lapsest saadik oleme kogenud seda päeva korduvalt, kõigi oma meeltega. Iisraeli lapsed pidid samuti Issanda mäletamiseks tähistama. Pühad olid väga olulised, võiks isegi öelda, et nende elu keerles selle ümber. Need andsid elule rütmi. Just nagu meil. Mõnikord vaatame me märgist mööda, just nagu juudid Moosese seadusega. See juhtub, kui laseme tähistamise viisil olla tähtsam, kui põhjus. Peame olema hoolikad, et mitte muutuda vaimselt sisutühjaks. Näiteks peaks Kristus olema alati jõuluda ja ülestõusmispühade keskmeks ning ehk tuleks meil vabadussõjas võidelnud esiisasid rohkem võidupühal meeles pidada.
Laulud
(31:16, 19, 22). Peatükk 32 kutsutakse Moosese lauluks. Üks väljend, mida kasutatakse eesti keeles ka Jumala kaugete inimeste seas on kirjas 32:10. Muidugi me kasutame ka tänapäeval mäletamiseks laule – rahvalike, õpetlikke, kirikulaule. Ma ise ja mu lapsed teavad järjest peast 15 Mormoni Raamatu raamatut ja kõiki Viimse Aja prohveteid, just tänu lauludele. Hümnide ja lastelaulude pähe õppimine aitab meil mäletada evangeeliumi põhimõtteid ja toob meid igas olukorras Jumalale lähemale.
Luuletused ja lood
Heebrea keel on väga rikas keel. Palju asju läheb tõlkes kaduma. Üks ilusamaid kirjanduslikke tehnikaid nende keeles on kiasmus – luulevorm, kus iga luulerida viib lähemale luuletuse kesksele, tähtsaimale mõttele ja seejärel varieerib või ka hoopis vastupidiselt peegeldab eelpool öeldut.
A.
Kuulekus kindlustab elu (8:1)
B. Kõrberännak (8:2-6)
C. Tõotatud maa rikkus (8:7-10)
D. Ära unusta Issandat! (8:11)
C. Tõotatud maa rikkus (8:12-13)
B. Kõrberännak (8:14-16)
A. Usust taganemine kindlustab hävingu (8:19-20).
B. Kõrberännak (8:2-6)
C. Tõotatud maa rikkus (8:7-10)
D. Ära unusta Issandat! (8:11)
C. Tõotatud maa rikkus (8:12-13)
B. Kõrberännak (8:14-16)
A. Usust taganemine kindlustab hävingu (8:19-20).
Me kasutame luuletusi, et
mäletada näiteks mõnd grammatika reeglit vms
Oleks väga hea kui õpiksime pähe mõne sõnumiga luuletuse. Seda on teinud mitmed prohvetid, ka praegune kiriku president, Russell M. Nelson. Siis saame vajadusel kasutada neid näiteks kõnes, kedagi õpetades jne
Lood on samuti suurepärased mäletamise vahendid. (6:20-25).
Me peaksime korduvalt jagama lugusid oma esivanematest, pühakirja kangelastest, kiriku juhtidest ja iseendast. Võime seda teha õhtujutuks, pereõhtul, suguvõsa kokkutulekul, muidugi kirikus ja tegelikult igasuguses erinevas olukorras. Eriti oma peres lugusid rääkides, aitame oma pereliikmetel mäletada kuidas Jumal on meid aidanud, mis imesid teinud ja see võib aidata neil otsida Issanda abi oma elus. President Eyring on andnud nõu kirjutada igapäevaselt päevikusse, mida Issanda käsi meie heaks täna tegi. ("O Remember, Remember," Ensign, Nov. 2007).
Palve
Peatükk kuus sisaldab esimest osa Shema-st, kaks korda päevas tehtavast rituaalsest palvest. - Shema tähendab „kuule“. (6:4-5). See on suur käsk. Iisraellaste jaoks oli süda arukuse, intellekti, tunnete, emotsioonide ja kavatsuste koht. Tänapäeval on see meie jaoks sama nagu pea ja süda koos. Need salmid räägivad seega teadlikust pingutusest olla lojaalne, tahtlikust kuulekusest. Armastada kogu hingest tähendab täielikku pühendumist, valmidust anda (kogu) oma elu, armastada kogu oma olemusega.
Me saame palvetada sama pühendunult, kui nendelt oodati, kui teeme seda kaks korda päevas perena, söögiaegadel, tehes isiklikke palveid vähemalt kaks korda päevas, kuid vajadusel päeva jooksul ja abikaasadena igal õhtul ning alati palvetades oma südames. Me võime püüda armastada Issandat kogu oma olemusega, nagu muistsed Iisraellased.
Visuaalsed meeldetuletused
6:8-9; (11:13-21)ja 4.Moos. 15:37-41 Käe küljes olev aitas mäletada, et kõik mida sa teed peab olema vastavalt seadusele. Otsaesise märk aga aitas mõelda seadusele. Uksepiitade ja värava küljes olev meenutas, et kodust lahkudes jäi seadus samaks ning see tuli viia ka kogukonda.
Me kasutame ka tänapäeval meeldetuletajaid – templipesu, VÕ sõrmus jms Samuti paneme me kodus üles pildi Kristusest, templist, prohvetist. Nii mõnelgi meist on seinal „Perekond-läkitus maailmale“ või mõni lause „Olen Jumala laps“, „Kas sa palvetad?“ jms
Lood on samuti suurepärased mäletamise vahendid. (6:20-25).
Me peaksime korduvalt jagama lugusid oma esivanematest, pühakirja kangelastest, kiriku juhtidest ja iseendast. Võime seda teha õhtujutuks, pereõhtul, suguvõsa kokkutulekul, muidugi kirikus ja tegelikult igasuguses erinevas olukorras. Eriti oma peres lugusid rääkides, aitame oma pereliikmetel mäletada kuidas Jumal on meid aidanud, mis imesid teinud ja see võib aidata neil otsida Issanda abi oma elus. President Eyring on andnud nõu kirjutada igapäevaselt päevikusse, mida Issanda käsi meie heaks täna tegi. ("O Remember, Remember," Ensign, Nov. 2007).
Palve
Peatükk kuus sisaldab esimest osa Shema-st, kaks korda päevas tehtavast rituaalsest palvest. - Shema tähendab „kuule“. (6:4-5). See on suur käsk. Iisraellaste jaoks oli süda arukuse, intellekti, tunnete, emotsioonide ja kavatsuste koht. Tänapäeval on see meie jaoks sama nagu pea ja süda koos. Need salmid räägivad seega teadlikust pingutusest olla lojaalne, tahtlikust kuulekusest. Armastada kogu hingest tähendab täielikku pühendumist, valmidust anda (kogu) oma elu, armastada kogu oma olemusega.
Me saame palvetada sama pühendunult, kui nendelt oodati, kui teeme seda kaks korda päevas perena, söögiaegadel, tehes isiklikke palveid vähemalt kaks korda päevas, kuid vajadusel päeva jooksul ja abikaasadena igal õhtul ning alati palvetades oma südames. Me võime püüda armastada Issandat kogu oma olemusega, nagu muistsed Iisraellased.
Visuaalsed meeldetuletused
6:8-9; (11:13-21)ja 4.Moos. 15:37-41 Käe küljes olev aitas mäletada, et kõik mida sa teed peab olema vastavalt seadusele. Otsaesise märk aga aitas mõelda seadusele. Uksepiitade ja värava küljes olev meenutas, et kodust lahkudes jäi seadus samaks ning see tuli viia ka kogukonda.
Me kasutame ka tänapäeval meeldetuletajaid – templipesu, VÕ sõrmus jms Samuti paneme me kodus üles pildi Kristusest, templist, prohvetist. Nii mõnelgi meist on seinal „Perekond-läkitus maailmale“ või mõni lause „Olen Jumala laps“, „Kas sa palvetad?“ jms
27:2-3 räägib ka monumentidest. See on samuti viis kuidas mäletada tähtsaid inimesi ja sündmusi. Meil on mitmeid olulisi monumente – pea igas ka väikeses linnakeses on vabadussõja monument, mõne tuntud inimese auks püstitatu jne Ameerikas on samuti mitmeid kiriku ajalooga seotud monumente. Kui me näeme mõnda, tunneme huvi, tahame teada kelle auks see on püstitatud. (Ühed kiriku monumendid on ka templid.) Mõnes mõttes on monumendid ka tavaliste inimeste hauakivid. Ka monumendid aitavad meil mäletada!
(Joosua 1-6; 23-24)
JOOSUA
Väga lühidalt, paari sõnaga Joosuast. Ta oli üks kahest ustavast maakuulajast. (4.Moos.14:6-10). Ta oli arukas ja vaimne mees, kes juhtis Iisraeli rahvast peale Moosest. ( 34:9). Issand ütles talle kolm korda, et ta oleks tugev , ega kardaks ning ta tõepoolest oligi vapper ja julge. (Joos. 1:6,7,9,18).
KOKKUVÕTE
Issand soovis, et Iisraellased oleksid erilised, nii kaua kui nad Teda meeles pidasid ja hoidsid ennast maailmast määrdumatuna, võitles Ta nende eest, õnnistas neid igati, kaitses neid. Iga kord kui nad kasutasid neid meeldetuletus vahendeid , lisasid nad oma kaitsemüüri kive. Kui nad seda ei teinud, olid nad kaitseta.
Sunday, May 6, 2018
4.Moosese 22-24; 31:1-16
Iisraeli laste ja nende Jumala vägevusest teati. Kui nad kolisid Kaananimaale, võitsid nad
kõiki, kes seal varem elasid. Selles
piirkonnas elasid ka moabid (Loti tütre järeltulijad Vt 1.Moosese 19:31-38) ja
midjani rahvas(Abahami poja Ismaeli järeltulijad). Nagu me varem oleme rääkinud, preesterluse
said kõik Aabrahami järeltulijad. Mõlemad
rahvad olid muutunud ebajumalakummardajateks, teenides Baali ja tehes igat
sorti jäledusi.
Baalak, Moabide kuningas, nägi et Iisraeli Jumal, Jehoova, oli palju vägevam kui Baal ja teda valdas hirm. Ta otsis abi Jehoova prohvetilt (kes ei olnud Iisraeli soost). Prohveti nimi oli Bileam.
ISSANDA TAHTE MUUTMINE
(4.Moosese 22:5-14). Baalak palub Bileamil needa Iisraellasi ja pakub talle selle eest head tasu. Vaatame mida moaabid ei mõista. ÕL 121:36 Bileam küsib Jumalalt ja saab vastuseks, et ta ei tohi Iiseraellasi needa. Bileam ütleb neile, et nad läheksid ära ja et Issand ei luba tal nendega kaasa minna.
(4.Moosese 22:15-21). Baalak saadab taas (seekord veel auväärsemad vürstid) Bileami juurde ja lisaks heale tasule pakub talleka väga suurt au. Bileam tunneb Jehoovat ja vaatame, mis ta ütleb ( 18 salm). Aga ometi, vaatamata sellele, et ta oli juba saanud Issandalt vastuse ütles ta, et küsib uuesti, lootes, et ehk on vastus muutunud. Ta tegelikult juba teadis, et Issand ei luba tal nendega minna. (Kas see ei meenuta mitte Joseph Smithi ja 116 kadunud lehekülge?) Nii nagu Jumalal kombeks, lasi Issand Bileamil oma enda valiku teha ja lubas tal minna.
Nüüd me jõuame selle imeliku rääkiva eesli looni. Bileam oli otsustanud minna moaabide juurde ja lootis tõenäoliselt, et Issand on muutnud oma meelt, ajaks kui ta kohale jõuab. Loeme salmid 22-35.
Ilmselgelt oli ingel tee peal ees, et takistada Bileamil Moabi minemast. Ometi ei pöördunud ta omal tahtel tagasi, vaid ütles „kui see sinu silmis on paha, siis ma lähen tagasi.“ Oli ju ütlematagi selge, et see polnud Issandale meelepärane teguviis. Ometi andis Issand taaskord Bileamile võimaluse ise otsustada.
Baalak, Moabide kuningas, nägi et Iisraeli Jumal, Jehoova, oli palju vägevam kui Baal ja teda valdas hirm. Ta otsis abi Jehoova prohvetilt (kes ei olnud Iisraeli soost). Prohveti nimi oli Bileam.
ISSANDA TAHTE MUUTMINE
(4.Moosese 22:5-14). Baalak palub Bileamil needa Iisraellasi ja pakub talle selle eest head tasu. Vaatame mida moaabid ei mõista. ÕL 121:36 Bileam küsib Jumalalt ja saab vastuseks, et ta ei tohi Iiseraellasi needa. Bileam ütleb neile, et nad läheksid ära ja et Issand ei luba tal nendega kaasa minna.
(4.Moosese 22:15-21). Baalak saadab taas (seekord veel auväärsemad vürstid) Bileami juurde ja lisaks heale tasule pakub talleka väga suurt au. Bileam tunneb Jehoovat ja vaatame, mis ta ütleb ( 18 salm). Aga ometi, vaatamata sellele, et ta oli juba saanud Issandalt vastuse ütles ta, et küsib uuesti, lootes, et ehk on vastus muutunud. Ta tegelikult juba teadis, et Issand ei luba tal nendega minna. (Kas see ei meenuta mitte Joseph Smithi ja 116 kadunud lehekülge?) Nii nagu Jumalal kombeks, lasi Issand Bileamil oma enda valiku teha ja lubas tal minna.
Nüüd me jõuame selle imeliku rääkiva eesli looni. Bileam oli otsustanud minna moaabide juurde ja lootis tõenäoliselt, et Issand on muutnud oma meelt, ajaks kui ta kohale jõuab. Loeme salmid 22-35.
Ilmselgelt oli ingel tee peal ees, et takistada Bileamil Moabi minemast. Ometi ei pöördunud ta omal tahtel tagasi, vaid ütles „kui see sinu silmis on paha, siis ma lähen tagasi.“ Oli ju ütlematagi selge, et see polnud Issandale meelepärane teguviis. Ometi andis Issand taaskord Bileamile võimaluse ise otsustada.
(4.Moos. 22:36-23:12). Baalak lisab varem pakutule veel veiseid, lambaid ja kitsi. Bileami soov muuta Issanda tahet on tõenäoliselt veelgi kasvanud ja tal on uus plaan. Kui Moaabid teenivad Iisraeli rahva kombel Jumalat, siis neil ehk õnnestub Issanda tahet muuta. Nii lähevad nad Baali kõrgendikule, et teha Issandale ohverdus. Loomulikult on kuulekus tähtsam kui ohverdus ja plaan ei toimi. (1 Saam. 15:22)
(4.Moos. 23:13-26). Baalak ei anna alla ja Bileam läheb asjaga kaasa. Taas teevad nad Issandale ohverduse, aga Bileam tunnistab, et Jehoova pole nagu inimene, kes muudaks oma meelt. Vaatamata Baalaki soovile ei nea Bileam Iisraellasi.
(4.Moos. 23:27-24:24). Baalak pole harjunud Jumalaga, keda ei saa ära osta. Ta viib Bileami veelkord Issandale ohverdust tegema. Nüüd hakkab Bileam aga needmise asemel hoopis ettekuulutama Kristusest ja õnnistab Iisraeli. Baalak vihastub ja nad lahkuvad teineteisest. See lugu võiks siin lõppeda, aga kahjuks ei lõppe.
Pärast kõike eelnevat, tuli Bileam mingil hetkel uuele
mõttele, kuidas Issand neaks Iisraellasi.
See lugu ei ole kronoloogiliselt kirjas, aga saame seda lugeda
pühakirjades erinevatest kohtadest.
Ta tegi moaabide ja midjaanidega koostööd ja kasutades kavalust meelitas Iisraellased pattu tegema. Selle tulemusena saatis Issand Iisraeli rahvale haiguse, mis tappis 24 000 ebajumalakummardajat. (4.Moos. 25).
Tulemus ei olnud siiski selline nagu Baalak oli lootnud. Kuigi Baalak oli mõneks ajaks Moabist lahkunud, tuli ta mingi hetk tagasi ja sai konfliktis surma. Ka Bileamil polnud pikka pidu.(4.Moos. 31:8).
BILEAM
ÕL 121:34-40
Ta tegi moaabide ja midjaanidega koostööd ja kasutades kavalust meelitas Iisraellased pattu tegema. Selle tulemusena saatis Issand Iisraeli rahvale haiguse, mis tappis 24 000 ebajumalakummardajat. (4.Moos. 25).
Tulemus ei olnud siiski selline nagu Baalak oli lootnud. Kuigi Baalak oli mõneks ajaks Moabist lahkunud, tuli ta mingi hetk tagasi ja sai konfliktis surma. Ka Bileamil polnud pikka pidu.(4.Moos. 31:8).
BILEAM
ÕL 121:34-40
Bileam on inimene, kellel on tunnistus Kristusest, kes on
väliselt kuulekas, kuid kes armastab „ülekohtuse palka“. (2 Peet.
2:15-16) Vanas Testamendis on palju ekstreemseid vastanduvaid näiteid,
ikka selleks, et meil oleks kerge õppida.
Bileami vastand on Mooses. Tema
särav eeskuju preesterluse õiemeelsest kasutamisest on meie ees.
MOOSES
ÕL 121:41-44
- Mooses
püüdis rahvast veenda.
- Mooses
oli kannatlik kõik need 40 aastat kõrbes.
- Ta
oli lahke.
- Mooses oli
alandlikeim kõigi inimeste seas. (4.Moos. 12:3) Ta jättis Vaarao koja,
austas ja kuuletus Jitrole ja soovis, et kõik tema rahvast oleksid
prohvetid. (4.Moos. 11:29).
- Mooses
armastas oma rahvast.
- Mooses
püüdis rahvast õpetada ja andis neile Issanda seaduse. (2.Moos. 20).
- Ta
tegi kõik mis võimalik Iisraeli rahva heaks.
Tänu preesterluse õigemeelsele kasutamisele oli ta ühenduses
Taeva vägedega, ta püüdis allutada oma tahte Jumala omale, isegi kui ta seda ei
mõistnud.
Me peame olema ettevaatlikud! Maailma austuse, juhtiv-positsiooni, rikkuse, maise ilu ja avaliku tähelepanu taga ajamine on hukatuslik. Me peame mäletama, et kõige hinnalisem meie elus on Püha Vaimu and ja tema jätkuv kaaslus, kui elame vääriliselt.
Me peame olema ettevaatlikud! Maailma austuse, juhtiv-positsiooni, rikkuse, maise ilu ja avaliku tähelepanu taga ajamine on hukatuslik. Me peame mäletama, et kõige hinnalisem meie elus on Püha Vaimu and ja tema jätkuv kaaslus, kui elame vääriliselt.
Subscribe to:
Posts (Atom)