40.AASTANE RÄNNAK
5.Moosese raamat algab väga huvitavalt (5.Moos. 1:1-3). Iisraeli rahval võttis 11 päevane teekond 40 aastat aega. Ilmselgelt ei olnud kiire kohale jõudmine eesmärgiks. Oli midagi palju olulisemat ja see võttis 40 aastat aega. Mis see oli? Õppida läbi kuulekuse ja Jumala usaldamise olema vabad. Olles sunnitud olema halvas olukorras, pidid nad õppima toetuma Jumalale, kuna Tema oli nende ainus ellujäämisvõimalus. Kas nad olid oma kogemuste kaudu saanud vajalikud õppetunnid ajaks, kui nad võisid siseneda tõotatud maale? Jah!
5.Moosese raamat algab väga huvitavalt (5.Moos. 1:1-3). Iisraeli rahval võttis 11 päevane teekond 40 aastat aega. Ilmselgelt ei olnud kiire kohale jõudmine eesmärgiks. Oli midagi palju olulisemat ja see võttis 40 aastat aega. Mis see oli? Õppida läbi kuulekuse ja Jumala usaldamise olema vabad. Olles sunnitud olema halvas olukorras, pidid nad õppima toetuma Jumalale, kuna Tema oli nende ainus ellujäämisvõimalus. Kas nad olid oma kogemuste kaudu saanud vajalikud õppetunnid ajaks, kui nad võisid siseneda tõotatud maale? Jah!
Mis on mõned asjad mille sina oled oma
eluteel selgeks õppinud?
Kas oskad nimetada kõik Aafrika rahvad?
Kas tead millal Eestis lõppes pärisorjus?
Kas oskad nimetada kõik elemendid perioodilisus tabelis?
Kas tead mis Duur on 5 dieesiga? Kas tead kõiki 50 Ameerika ühendriigi osariiki? Millal toimus Jüriöö ülestõus? 1343-1345
Kas tead millal on Eestis võidupüha? 23.juuni
Nagu näha on õppimise juures väga oluline mäletamine. Asjad , mida oleme õppinud, aga ei kasuta ununevad ja kaovad. Samas, kui midagi järjepidevalt kordame või teeme, jäävad ja saavad osaks meist.
Kas tead millal Eestis lõppes pärisorjus?
Kas oskad nimetada kõik elemendid perioodilisus tabelis?
Kas tead mis Duur on 5 dieesiga? Kas tead kõiki 50 Ameerika ühendriigi osariiki? Millal toimus Jüriöö ülestõus? 1343-1345
Kas tead millal on Eestis võidupüha? 23.juuni
Nagu näha on õppimise juures väga oluline mäletamine. Asjad , mida oleme õppinud, aga ei kasuta ununevad ja kaovad. Samas, kui midagi järjepidevalt kordame või teeme, jäävad ja saavad osaks meist.
MÄLETA!
Ajaks kui Iisrael võis siseneda tõotatud maale, ei olnud teemaks enam see, kas nad olid õppinud kuulekust ja Issandat usaldama, vaid kas nad jäävad õpitule truuks. 5.Moosese raamat aitab rahval mäletada seda, mida nad on juba õppinud. (8:12-14).
Kõige tähtsam mälutreening on kordamine.
Inglise keelne raamatu nimi Deuteronomy tähendab "seaduse kordamine" . Iisraeli laste jaoks oli äärmiselt oluline mäletada Jehoovaga tehtud lepingut ja sellega seotud seadusi, et saada jätkuvalt Temalt kaitset. (32:47).
5.MOOSESE MÄLETAMIS-NIPID
Mooses õpetas kasutama mitmeid mäletamine vahendeid. Iga vahend on justkui kivi kaitsemüüris. Räägime põgusalt mõnest.
Pühad ja festivalid
Ka meil on tõenäoliselt raske mäletada Jüriöö ülestõusu aastaid, aga pea igaüks teab võidupüha, sest viimast me tähistame igal aastal. Me teeme lõket, grillime ning veedame pere ja sõpradega mõnusalt koos aega. Lapsest saadik oleme kogenud seda päeva korduvalt, kõigi oma meeltega. Iisraeli lapsed pidid samuti Issanda mäletamiseks tähistama. Pühad olid väga olulised, võiks isegi öelda, et nende elu keerles selle ümber. Need andsid elule rütmi. Just nagu meil. Mõnikord vaatame me märgist mööda, just nagu juudid Moosese seadusega. See juhtub, kui laseme tähistamise viisil olla tähtsam, kui põhjus. Peame olema hoolikad, et mitte muutuda vaimselt sisutühjaks. Näiteks peaks Kristus olema alati jõuluda ja ülestõusmispühade keskmeks ning ehk tuleks meil vabadussõjas võidelnud esiisasid rohkem võidupühal meeles pidada.
Inglise keelne raamatu nimi Deuteronomy tähendab "seaduse kordamine" . Iisraeli laste jaoks oli äärmiselt oluline mäletada Jehoovaga tehtud lepingut ja sellega seotud seadusi, et saada jätkuvalt Temalt kaitset. (32:47).
5.MOOSESE MÄLETAMIS-NIPID
Mooses õpetas kasutama mitmeid mäletamine vahendeid. Iga vahend on justkui kivi kaitsemüüris. Räägime põgusalt mõnest.
Pühad ja festivalid
Ka meil on tõenäoliselt raske mäletada Jüriöö ülestõusu aastaid, aga pea igaüks teab võidupüha, sest viimast me tähistame igal aastal. Me teeme lõket, grillime ning veedame pere ja sõpradega mõnusalt koos aega. Lapsest saadik oleme kogenud seda päeva korduvalt, kõigi oma meeltega. Iisraeli lapsed pidid samuti Issanda mäletamiseks tähistama. Pühad olid väga olulised, võiks isegi öelda, et nende elu keerles selle ümber. Need andsid elule rütmi. Just nagu meil. Mõnikord vaatame me märgist mööda, just nagu juudid Moosese seadusega. See juhtub, kui laseme tähistamise viisil olla tähtsam, kui põhjus. Peame olema hoolikad, et mitte muutuda vaimselt sisutühjaks. Näiteks peaks Kristus olema alati jõuluda ja ülestõusmispühade keskmeks ning ehk tuleks meil vabadussõjas võidelnud esiisasid rohkem võidupühal meeles pidada.
Laulud
(31:16, 19, 22). Peatükk 32 kutsutakse Moosese lauluks. Üks väljend, mida kasutatakse eesti keeles ka Jumala kaugete inimeste seas on kirjas 32:10. Muidugi me kasutame ka tänapäeval mäletamiseks laule – rahvalike, õpetlikke, kirikulaule. Ma ise ja mu lapsed teavad järjest peast 15 Mormoni Raamatu raamatut ja kõiki Viimse Aja prohveteid, just tänu lauludele. Hümnide ja lastelaulude pähe õppimine aitab meil mäletada evangeeliumi põhimõtteid ja toob meid igas olukorras Jumalale lähemale.
Luuletused ja lood
Heebrea keel on väga rikas keel. Palju asju läheb tõlkes kaduma. Üks ilusamaid kirjanduslikke tehnikaid nende keeles on kiasmus – luulevorm, kus iga luulerida viib lähemale luuletuse kesksele, tähtsaimale mõttele ja seejärel varieerib või ka hoopis vastupidiselt peegeldab eelpool öeldut.
A.
Kuulekus kindlustab elu (8:1)
B. Kõrberännak (8:2-6)
C. Tõotatud maa rikkus (8:7-10)
D. Ära unusta Issandat! (8:11)
C. Tõotatud maa rikkus (8:12-13)
B. Kõrberännak (8:14-16)
A. Usust taganemine kindlustab hävingu (8:19-20).
B. Kõrberännak (8:2-6)
C. Tõotatud maa rikkus (8:7-10)
D. Ära unusta Issandat! (8:11)
C. Tõotatud maa rikkus (8:12-13)
B. Kõrberännak (8:14-16)
A. Usust taganemine kindlustab hävingu (8:19-20).
Me kasutame luuletusi, et
mäletada näiteks mõnd grammatika reeglit vms
Oleks väga hea kui õpiksime pähe mõne sõnumiga luuletuse. Seda on teinud mitmed prohvetid, ka praegune kiriku president, Russell M. Nelson. Siis saame vajadusel kasutada neid näiteks kõnes, kedagi õpetades jne
Lood on samuti suurepärased mäletamise vahendid. (6:20-25).
Me peaksime korduvalt jagama lugusid oma esivanematest, pühakirja kangelastest, kiriku juhtidest ja iseendast. Võime seda teha õhtujutuks, pereõhtul, suguvõsa kokkutulekul, muidugi kirikus ja tegelikult igasuguses erinevas olukorras. Eriti oma peres lugusid rääkides, aitame oma pereliikmetel mäletada kuidas Jumal on meid aidanud, mis imesid teinud ja see võib aidata neil otsida Issanda abi oma elus. President Eyring on andnud nõu kirjutada igapäevaselt päevikusse, mida Issanda käsi meie heaks täna tegi. ("O Remember, Remember," Ensign, Nov. 2007).
Palve
Peatükk kuus sisaldab esimest osa Shema-st, kaks korda päevas tehtavast rituaalsest palvest. - Shema tähendab „kuule“. (6:4-5). See on suur käsk. Iisraellaste jaoks oli süda arukuse, intellekti, tunnete, emotsioonide ja kavatsuste koht. Tänapäeval on see meie jaoks sama nagu pea ja süda koos. Need salmid räägivad seega teadlikust pingutusest olla lojaalne, tahtlikust kuulekusest. Armastada kogu hingest tähendab täielikku pühendumist, valmidust anda (kogu) oma elu, armastada kogu oma olemusega.
Me saame palvetada sama pühendunult, kui nendelt oodati, kui teeme seda kaks korda päevas perena, söögiaegadel, tehes isiklikke palveid vähemalt kaks korda päevas, kuid vajadusel päeva jooksul ja abikaasadena igal õhtul ning alati palvetades oma südames. Me võime püüda armastada Issandat kogu oma olemusega, nagu muistsed Iisraellased.
Visuaalsed meeldetuletused
6:8-9; (11:13-21)ja 4.Moos. 15:37-41 Käe küljes olev aitas mäletada, et kõik mida sa teed peab olema vastavalt seadusele. Otsaesise märk aga aitas mõelda seadusele. Uksepiitade ja värava küljes olev meenutas, et kodust lahkudes jäi seadus samaks ning see tuli viia ka kogukonda.
Me kasutame ka tänapäeval meeldetuletajaid – templipesu, VÕ sõrmus jms Samuti paneme me kodus üles pildi Kristusest, templist, prohvetist. Nii mõnelgi meist on seinal „Perekond-läkitus maailmale“ või mõni lause „Olen Jumala laps“, „Kas sa palvetad?“ jms
Lood on samuti suurepärased mäletamise vahendid. (6:20-25).
Me peaksime korduvalt jagama lugusid oma esivanematest, pühakirja kangelastest, kiriku juhtidest ja iseendast. Võime seda teha õhtujutuks, pereõhtul, suguvõsa kokkutulekul, muidugi kirikus ja tegelikult igasuguses erinevas olukorras. Eriti oma peres lugusid rääkides, aitame oma pereliikmetel mäletada kuidas Jumal on meid aidanud, mis imesid teinud ja see võib aidata neil otsida Issanda abi oma elus. President Eyring on andnud nõu kirjutada igapäevaselt päevikusse, mida Issanda käsi meie heaks täna tegi. ("O Remember, Remember," Ensign, Nov. 2007).
Palve
Peatükk kuus sisaldab esimest osa Shema-st, kaks korda päevas tehtavast rituaalsest palvest. - Shema tähendab „kuule“. (6:4-5). See on suur käsk. Iisraellaste jaoks oli süda arukuse, intellekti, tunnete, emotsioonide ja kavatsuste koht. Tänapäeval on see meie jaoks sama nagu pea ja süda koos. Need salmid räägivad seega teadlikust pingutusest olla lojaalne, tahtlikust kuulekusest. Armastada kogu hingest tähendab täielikku pühendumist, valmidust anda (kogu) oma elu, armastada kogu oma olemusega.
Me saame palvetada sama pühendunult, kui nendelt oodati, kui teeme seda kaks korda päevas perena, söögiaegadel, tehes isiklikke palveid vähemalt kaks korda päevas, kuid vajadusel päeva jooksul ja abikaasadena igal õhtul ning alati palvetades oma südames. Me võime püüda armastada Issandat kogu oma olemusega, nagu muistsed Iisraellased.
Visuaalsed meeldetuletused
6:8-9; (11:13-21)ja 4.Moos. 15:37-41 Käe küljes olev aitas mäletada, et kõik mida sa teed peab olema vastavalt seadusele. Otsaesise märk aga aitas mõelda seadusele. Uksepiitade ja värava küljes olev meenutas, et kodust lahkudes jäi seadus samaks ning see tuli viia ka kogukonda.
Me kasutame ka tänapäeval meeldetuletajaid – templipesu, VÕ sõrmus jms Samuti paneme me kodus üles pildi Kristusest, templist, prohvetist. Nii mõnelgi meist on seinal „Perekond-läkitus maailmale“ või mõni lause „Olen Jumala laps“, „Kas sa palvetad?“ jms
27:2-3 räägib ka monumentidest. See on samuti viis kuidas mäletada tähtsaid inimesi ja sündmusi. Meil on mitmeid olulisi monumente – pea igas ka väikeses linnakeses on vabadussõja monument, mõne tuntud inimese auks püstitatu jne Ameerikas on samuti mitmeid kiriku ajalooga seotud monumente. Kui me näeme mõnda, tunneme huvi, tahame teada kelle auks see on püstitatud. (Ühed kiriku monumendid on ka templid.) Mõnes mõttes on monumendid ka tavaliste inimeste hauakivid. Ka monumendid aitavad meil mäletada!
(Joosua 1-6; 23-24)
JOOSUA
Väga lühidalt, paari sõnaga Joosuast. Ta oli üks kahest ustavast maakuulajast. (4.Moos.14:6-10). Ta oli arukas ja vaimne mees, kes juhtis Iisraeli rahvast peale Moosest. ( 34:9). Issand ütles talle kolm korda, et ta oleks tugev , ega kardaks ning ta tõepoolest oligi vapper ja julge. (Joos. 1:6,7,9,18).
KOKKUVÕTE
Issand soovis, et Iisraellased oleksid erilised, nii kaua kui nad Teda meeles pidasid ja hoidsid ennast maailmast määrdumatuna, võitles Ta nende eest, õnnistas neid igati, kaitses neid. Iga kord kui nad kasutasid neid meeldetuletus vahendeid , lisasid nad oma kaitsemüüri kive. Kui nad seda ei teinud, olid nad kaitseta.
No comments:
Post a Comment