4.Moosese 22-24; 31:1-16

Iisraeli laste ja nende Jumala vägevusest teati.  Kui nad kolisid Kaananimaale, võitsid nad kõiki, kes seal varem elasid.  Selles piirkonnas elasid ka moabid (Loti tütre järeltulijad Vt 1.Moosese 19:31-38) ja midjani rahvas(Abahami poja Ismaeli järeltulijad).  Nagu me varem oleme rääkinud, preesterluse said kõik Aabrahami järeltulijad.  Mõlemad rahvad olid muutunud ebajumalakummardajateks, teenides Baali ja tehes igat sorti jäledusi. 
Baalak, Moabide kuningas, nägi et Iisraeli Jumal, Jehoova, oli palju vägevam kui Baal ja teda valdas hirm.  Ta otsis abi Jehoova prohvetilt (kes ei olnud Iisraeli soost).  Prohveti nimi oli Bileam. 

ISSANDA TAHTE MUUTMINE

(4.Moosese 22:5-14).  Baalak palub Bileamil needa Iisraellasi ja pakub talle selle eest head tasu.  Vaatame mida moaabid ei mõista. ÕL 121:36  Bileam küsib Jumalalt ja saab vastuseks, et ta ei tohi Iiseraellasi needa.   Bileam ütleb neile, et nad läheksid ära ja et Issand ei luba tal nendega kaasa minna. 

(4.Moosese 22:15-21).  Baalak saadab taas (seekord veel auväärsemad vürstid) Bileami juurde ja lisaks heale tasule pakub talleka väga suurt au.  Bileam tunneb Jehoovat ja vaatame, mis ta ütleb ( 18 salm).  Aga ometi, vaatamata sellele, et ta oli juba saanud Issandalt vastuse ütles ta, et küsib uuesti, lootes, et ehk on vastus muutunud.  Ta tegelikult juba teadis, et Issand ei luba tal nendega minna.  (Kas see ei meenuta mitte Joseph Smithi ja 116 kadunud lehekülge?)  Nii nagu Jumalal kombeks, lasi Issand Bileamil oma enda valiku teha ja lubas tal minna. 

Nüüd me jõuame selle imeliku rääkiva eesli looni.  Bileam oli otsustanud minna moaabide juurde ja lootis tõenäoliselt, et Issand on muutnud oma meelt, ajaks kui ta kohale jõuab.  Loeme salmid 22-35.

Ilmselgelt oli ingel tee peal ees, et takistada Bileamil Moabi minemast.  Ometi ei pöördunud ta omal tahtel tagasi, vaid ütles „kui see sinu silmis on paha, siis ma lähen tagasi.“  Oli ju ütlematagi selge, et see polnud Issandale meelepärane teguviis. Ometi andis Issand taaskord Bileamile võimaluse ise otsustada.  

(4.Moos. 22:36-23:12).  Baalak lisab varem pakutule veel veiseid, lambaid ja kitsi. Bileami soov muuta Issanda tahet on tõenäoliselt veelgi kasvanud ja tal on uus plaan.  Kui Moaabid teenivad Iisraeli rahva kombel Jumalat, siis neil ehk õnnestub Issanda tahet muuta.  Nii lähevad nad Baali kõrgendikule, et teha Issandale ohverdus.   Loomulikult on kuulekus tähtsam kui ohverdus ja plaan ei toimi.  (1 Saam. 15:22)

(4.Moos. 23:13-26).  Baalak ei anna alla ja Bileam läheb asjaga kaasa.  Taas teevad nad Issandale ohverduse, aga Bileam tunnistab, et Jehoova pole nagu inimene, kes muudaks oma meelt.  Vaatamata Baalaki soovile ei nea Bileam Iisraellasi. 

(4.Moos. 23:27-24:24).  Baalak pole harjunud Jumalaga, keda ei saa ära osta.  Ta viib Bileami veelkord Issandale ohverdust tegema.  Nüüd hakkab Bileam aga needmise asemel hoopis ettekuulutama Kristusest ja õnnistab Iisraeli.    Baalak vihastub ja nad lahkuvad teineteisest.   See lugu võiks siin lõppeda, aga kahjuks ei lõppe. 

Pärast kõike eelnevat, tuli Bileam mingil hetkel uuele mõttele, kuidas Issand neaks Iisraellasi.  See lugu ei ole kronoloogiliselt kirjas, aga saame seda lugeda pühakirjades erinevatest kohtadest. 
Ta tegi moaabide ja midjaanidega koostööd ja kasutades kavalust meelitas Iisraellased pattu tegema.  Selle tulemusena saatis Issand Iisraeli rahvale haiguse, mis tappis  24 000 ebajumalakummardajat.  (4.Moos. 25).

Tulemus ei olnud siiski selline nagu Baalak oli lootnud.  Kuigi Baalak oli mõneks ajaks Moabist lahkunud, tuli ta mingi hetk tagasi ja sai konfliktis surma.  Ka Bileamil polnud pikka pidu.(4.Moos. 31:8).

BILEAM

ÕL 121:34-40 

Bileam on inimene, kellel on tunnistus Kristusest, kes on väliselt kuulekas, kuid kes armastab „ülekohtuse palka“.   (2 Peet. 2:15-16)   Vanas Testamendis on palju ekstreemseid vastanduvaid näiteid, ikka selleks, et meil oleks kerge õppida.  Bileami vastand on Mooses.  Tema särav eeskuju preesterluse õiemeelsest kasutamisest on meie ees. 

MOOSES

ÕL 121:41-44

• Mooses püüdis rahvast veenda. 
• Mooses oli kannatlik kõik need 40 aastat kõrbes.
• Ta oli lahke.
• Mooses oli alandlikeim kõigi inimeste seas. (4.Moos. 12:3) Ta jättis Vaarao koja, austas ja kuuletus Jitrole ja soovis, et kõik tema rahvast oleksid prohvetid.  (4.Moos. 11:29).
• Mooses armastas oma rahvast. 
• Mooses püüdis rahvast õpetada ja andis neile Issanda seaduse. (2.Moos. 20). 
• Ta tegi kõik mis võimalik Iisraeli rahva heaks. 

Tänu preesterluse õigemeelsele kasutamisele oli ta ühenduses Taeva vägedega, ta püüdis allutada oma tahte Jumala omale, isegi kui ta seda ei mõistnud. 

Me peame olema ettevaatlikud!  Maailma austuse, juhtiv-positsiooni, rikkuse, maise ilu ja avaliku tähelepanu taga ajamine on hukatuslik.  Me peame mäletama, et kõige hinnalisem meie elus on Püha Vaimu and ja tema jätkuv kaaslus, kui elame vääriliselt.