Jesaja 40-49

(Alustuseks kuulasime tunnis Georg F. Handeli Messiast "Comfort Ye". See on umbes 3 minutit pikk.)

Jesaja Messiases
Nii mõnigi selle nädala pühakirjakoht on inspireerinud heliloojaid.  Jesaja 40. kolm esimest salmi olid just need mida me praegu kuulasime.  Kas keegi teab mis teos see oli? Need salmid on siis Messia esimese retsitatiivi tekst.  Sellele järgneb imeilus number, mille sõnad on 4-5 salm ("The Voice of Him That Crieth in the Wilderness.") jne Tõenäoliselt oleks tänase tunni asemel imeline lihtsalt koos Handeli Messiat kuulata, aga kuna meil on piiratud aeg, siis räägin teile natuke Handelist ja sellest imelisest muusikast ja siis loeme mõne koha pühakirjast ikka ka.


George Frederick Handel sündis saksamaal  1685 ja oli teise kuulsa helilooja Johann Sebastian Bachiga kaasaegne. Nad elasid mõnda aega üksteisele päris lähedal, kuid ei kohtunud eluajal kordagi.  Handel oli suurepärane helilooja, aga sellele vaatamata tihti rahahädas.  Ta oli väga helde ja samas mitte eriti osav oma rahaasjades.  Ta oli alandlik mees, kes ei arvanud ise, et ta eriti andekas oli.  Kui üks sõber peale üht kontserti mainis kui kehv muusika oli, teadmata et see oli Handeli looming, vastas Handel talle „Sul on õigus, see oli päris kehv.  Ma tundsin nii juba siis kui seda kirjutasin.“ 

Handel ei olnud täiuslik, aga oli siiski hea mees.  On teada, et vihastudes  vandus ta mitmes keeles ja tavaliselt vihastus ta laulja peale.  Samas oli ta kiire oma viga tunnistama ja vabandama.  Tal olid kõrged moraali nõuded.  Üks sõber, Sir John Hawkins kirjutas Handeli kohta nii:“ terve tema elu oli sügava religioossuse manifest.  Ta väljendas tihti vestluses rõõmu, mida tundis pühakirja muusikasse seadmisest.“

Handelile meeldis komponeerida muusikat religioossele tekstile, nii et seda saaks esitada sekulaarses teatris.  Kuna ta oli saksa luterlane kes elas enamus oma elust Londonis, anglikaani kiriku mõjupiirkonnas, meeldisid talle religiooni-ülesed muusikalised ettekanded.  Ta kirjutas draamateose „Ester“ ja samuti „Iisrael Egiptuses“, neid mõlemaid esitati teatris, mitte katedraalis.  Anglikaani kirik kritiseeris teda selle eest avalikult.  Isegi peale „Messia“ kuulsaks saamist õpetas John Newton (laulu „Amazing Grace“ autor) terve aasta pühapäeviti oma koguduses, et seda teost ei tohiks kuulata. 

Handel annetas palju heategevuseks, isegi kui tal endal olid finantsraskused.  Ta oli lõputu optimist ja hea pühakirjade tundja.  Tal ei olnud abikaasat ega lapsi ja ta pidi vaid iseendaga hakkama saama kuid ometi 1741 aasta kevadel, kui ta oli 56 aastane, oli olukord nii kehv, et tundus võimatu pääseda võlavanglast. 

Ja siis juhtus midagi, mis muutis palju elusid.  Handeli sõber, Charles Jennens, andis talle libretto, mille ta oli kokku pannud.  See põhines Kristuse elul ja tekst oli võetud täiel määral piiblist.  Samal ajal sai Handel Dublini heategevusorganisatsioonilt ülesande komponeerida heategevuse eesmärgil üks suur-teos.  Handel pani kaks asja kokku ja alustas tööd 22.augustil 1741.  Ta oli valmis komponeerima veel ühte religioosset teost, mida esitataks sekulaarsel pinnal.  Ta süvenes töösse niivõrd, et ei lahkunud kordagi majas ja vaid harva oma toast.  Kuue päevaga oli esimene osa valmis. 9 päeva hiljem oli valmis ka 2 osa ja veel kuue päeva pärast kolmas osa.  Orkestratsiooni jaoks kulus veel kaks päeva.  Kogu teos, 260 käsikirja-lehekülge valmis 24 päevaga.  Ta laenas siit-sealt oma varasematest teostest teemasid ja kombineeris need uute meloodiate ja instrumentatsiooniga.  Aastate jooksul ta viis sisse pisiparandusi, aga Messias mida tänapäeval kuulda saame on enam-vähem sama nagu algselt.  Seda peetakse tänapäevani üheks suurimaks muusikasaavutuseks.

 Selle teose loomine oli Handeli jaoks väga vaimne kogemus.  Kord kui teenija sisenes tuppa talle toitu tooma, leidis ta Handeli nutmas.  Handeli sõnad:“ Mulle paistab, et ma nägin enda ees taevast ja isegi Suurt Jumalat ennast.“  Ta oli just lõpetanud  „Halleluja koori“.  Üks teine sõber, kes tema juurest läbi tuli, leidis ta samuti emotsionaalselt nutmas.  Hiljem püüdis Handel talle selgitada:“ Kas ma olin kehas või kehast väljas, seda kirjutades, ma ei tea.“

Messiase esmaettekanne toimus 13.aprillil 1742 Dublinis.  See oli heategevuskontsert, just nagu algselt kokku lepitud.  Messias, mis kirjutati Päästja ülistuseks, Tema kes meid päästab langemise tagajärgedest ja vangistusest, vabastas 142 meest võlavanglast, kuna koguti  400 naela.  Handel dirigeeris veel  üle 30 korra sama teost oma eluajal.  Paljud neist kordadest olid heategevuskontserdid, raha läks tihti Foundlingi haiglale, mille suurtoetaja ta oli.  Kuna kontserdid toimusid teatrites ja mitte kirikutes, tõi raha reaalset leevendust abivajajatele.  Messias on aidanud toita näljaseid, riietada alasti olijaid, kergendada vaeslaste muresid ... rohkem kui ükski teine muusikateos. 

Pärast Messia Londoni esmaettekannet pöördus Lord Kinnoul Handeli poole ja õnnitles teda „suurepärase meelelahutuse“ eest. Handel vastas „Sellest on küll kahju, kui ma vaid teie meelt lahutasin.  Lootsin, et see muudab inimest paremaks.“ Kindlasti on see teos aidanud inimestel tunda soovi saada paremaks, just nagu pühakirjad, kui me neid loeme. 

Handel suri 18 aastat peale Messia komponeermist.  Laupäeval 14.aprillil 1759., päev enne ülestõusmispühi.  Ta oli 8 päeva varem dirigeerinud viimast korda Messiast.  Tema lähedane sõber, James Smith, kirjutas:“ Ta suri just samuti, nagu ta elas, hea kristlasena.“.  3000 inimest osales matusel. Westminster Abbeyle kuhu ta maeti asetati kuju – Handel, kes hoiab käes Messia avatud käsikirja, seal seisavad sõnad „Ma tean, et mu Lunastaja elab“.   See suurepärane usu mees, kelle teadmised Päästjast tulid pühakirjade uurimisest, kes õpetas tõde läbi muusika ja elas evangeeliumi järgi tehes head ligimestele.

Meie vaimne varu

Me kõik teame, et elus on katsumusi, neil hetkedel on hea meeles pidada, et Jumal on meie jaoks alati olemas.  Jesaja raamat on räis vaimset kosutust.  Nüüd on igaühel võimalus jagada oma vaimsest varust – mõni salm Jesaja 40-49, mis eriti puudutab.

40:31 (Kes ootavad Issandat)


1) Peatu, palveta.  Täna õnnituste eest, selle rolli või ülesande eest, mis sulle on antud.

2) Tee kõige olulisem ära. 

3) Mõtle neile inimestele, keda sa oma tööga õnnistad. 

4) Usalda Issandat, looda Tema abile. 

Vt laulu „On Usk meile kalju“ 3-5. salmi sõnu!

-----------------------

   Kasutatud kirjandus: Patrick Kavanaugh, Spiritual Lives of the Great Composers, lk 27-33

Joona 1-4; Miika 2, 4-8

Joona raamat on ilus Heebrea poeesia, mis  õpetab oma keele ja sümboolikaga mitmeid olulisi õppetunde.  Milline on Joona raamatu põhiline sõnum?  Meie keskendume täna kahele teemale – elada templile orienteeritud elu ja rahu leidmine andestamise kaudu.

ALLAMINEK

Joona lugu räägib alla minekust.  Ta läks alla Jaafosse, alla laevaruumi, kui merel tõusis torm.  Kui sügavale Joona läks? (2:3-7) Joona lugu räägib teekonnast „Issanda palge eest põgenemisest, ära minemisest“. 

Lugudes nagu Moosese käsuplaatide saamine või Aabraham Iisaki ohverdamine räägitakse mäkke minemisest.  Olen varemgi rääkinud kuidas see sümboliseerid vabaõhu templit, Issanda palge ette minekut.

Heebreakeelne sõna tempel tähendab otseselt Issanda palge ees olemist.  Nii et kui me loeme Vana Testamenti, siis templil ehk Issanda palge ees ehk mäel tähendab kõik sama asja. 

Pühakirjades on öeldud, et Issand tuleb oma rahva juurde idast. (Matt. 24:27; Sak. 14:4-5; Hesek. 43:1). 

Moosese aegne tabrernaakel ja Saalomoni tempel olid mõlemad näoga idasse.  Eedeni aed oli idapool.  Mis suunas põgenes Joona?  Läände.  Tempel ja Jeruusalemm olid Vahemerest idas, Tarsis kuhu Joona läks oli arvatavasti tänapäeva Hispaanias, Vahemerest läänes, Joona maailma ääre peal ehk nii läänes kui üldse olla sai.  Tarsis oli merekaubanduse keskus, materjalistlik, maine – otse vastupidine templile. 

Nii et Joona mitte ainult ei põgenenud oma ülesande eest, ta läks ära Issanda palge eest, ta ei pidanud kinni oma lepingutest.

Muidugi ei saa keegi Issanda eest põgeneda, kuna Ta saab kontrollida kõik elemente, nagu näiteks  vett.  Joona lugu räägib lepituse väest ja ülestõusmisest, see on  lugu meeleparandusest, ristimisest ja lepingutest.  Kui Joona vaalast välja pääseb on tal uus võimalus, tal on võimalus saada uueks inimeseks, täita Issanda tahet.


JOONA TÄNULAUL

2:8-10

Kõik, kes on kunagi oma lepingutest taganenud võivad tunda Joona sarnaselt kahetsust oma pattude eest, tänulikkust  võimaluse eest uue innuga tänu lepitusele lepingutest edaspidi kinni pidada ja soovi taas Issanda ette minna.

Täiuslikuks saamine on protsess.

VAENLASTELE ANDESTAMINE

Miks Joona kogu selle põgenemise ette võttis?  Miks ta ei tahtnud Niineve inimestele evangeeliumi õpetada?

Niineve oli Assüüria pealinn.  Joona lugu on Vanas Testamendis unikaalne, ta oli esimene kes kutsuti evangeeliumi kuulutama Iisraeli koja vaenlasele.  Iisraellasi oli alati kästud hoiduda pagana rahvastest, nad ei tohtinud nendega abielluda, nendega koos süüa ja Joosua ajal olid nad pidanud kogu Kaananimaa rahvastest puhastama, et nende ebajumalakummardamine ei imbuks Iisraellaste sekka.  Kõik prohvetid kuni Joonani olid kuulutanud evangeeliumi ainult Iisraeli rahvale.  Issand kutsus Joona kuulutama Iisraeli suurimale vaenlasele – Assüüriale! Nad olid vägevad, vägivaldsed ja teinud Iisraelile pika aja jooksul palju valu ja muret.

Sarnaselt Joonaga õpetasid Mormoni raamatus Moosia pojad laamanlasi.  Nad tegid seda 14 aastat ja olid väga edukad.  (Nad ei olnud esimesed, kuid ainult neil oli edu. Vt.Jaakobi 7:24)

Ka Joona oli edukas, 120 000 assüürlast parandas meelt ja võttis vastu evangeeliumi.  Aga Joona erines Ammonist ja teistest Moosia poegadest – ta ei tundnud sellest edust rõõmu!


NIINEVE PÄÄSEMINE

Niineve oli nii suur linn, et sellest läbi kõndimine võttis 3 päeva.  3:3-9 Joona oli ilmselgelt üllatunud sellisest sündmuste käigust.  Isegi Iisraellased ei läinud kunagi nii kaugele andestuse ja halastuse otsimisega.  Isegi loomad pandi paastuma! 

Jumal nägi nende meeleparandust ja andestas neile.

Aga Joona ei teinud seda – ta oli pettunud ja vihane. (4:1-5) Seal ta siis istus varjus – eemal valgusest.  Me ei tea kaua ta seal niiviisi oli ehk mõne päeva võibolla kauem, kuid Jumal istutab talle lohutuseks kiikojanipuu ehk riitsinuse. Selles piirkonnas on riitsinus kahe- kuni kolmeaastane põõsas, mis kasvab vähemalt 4m kõrguseks. See puu tuli Joonale Jumala poolt kingituseks.  Joona oli küll tänulik selle eest, kuid ei lasknud sellel ennast muuta.  Issand annab ja võtab, meilt ootab ta tänulikkust ja loodab, et saame kõik vajalikud õppetunnid.  Joona ei püüa Niineve inimesi armastada nii nagu Jumal neid armastab, vaid soovib pigem surra. 

KAS EI PEAKS MA SIIS ARMU ANDMA NIINEVELE?

Tegelikult räägib see lugu meist kõigist. 

Ma ütlesin enne, et see on taas õpetlik heebrea poeesia-kiasmus:


1. Issand käsib Joonal minna Niineve rahvast õpetama. (1:1-2)
     2. Joona teeb pattu, sest ei soovi et Issand nad päästaks.   (1:3-17)
          3. Joona parandab meelt, Issand päästab Joona.  (2:1-7; 9-10)
               4. „Need, kes austavad tühje ebajumalaid, hülgavad oma osaduse.“(2:9)
          3. Niineve rahvas parandab meelt, Issand  päästab nad.   (3:1-10)
     2. Joona teeb pattu , sest ei soovi et Issand nad päästaks.  (4:1-3)
1. Issand küsib Joonalt küsimuse.  (4:11)

TULGE  ISSANDA MÄELE!  

Kohe peale Joona raamatut, kus pahelised Assüürlased meelt parandavad, tuleb Miika raamat, mis algab kutsega meeleparandusele – seekord Juutidele ja nende sugulastele Samaarlasetele.  (Miika 1:1-2)  Miika raamat kutsub ka meid, viimse aja pühasid, Iisraeli koja rahvast, meeleparandusele. Meile antakse ilus lubadus.  (Miika 4:1-5).

Tänapäeval läheme me Issanda mäele, kui läheme templisse ja osaleme templitalitustes.  Ükskõik kas me oleme kirikus uued, terve elu kirikus olnud, hiljutised tagasipöördunud – tempel on meie kõigi jaoks!  Kui me oleme juba templis, siis templitalitustes osaledes loeb ainult üks asi, et meil poleks üksteise vastu ebasõbalikke tundeid. 

Joona raamatu lõpus on küsimus meile kõigile.  Meie vastusest sõltub meie pääste, aga ka rahu ja õnn siin elus ja igaveses.  Kas me vabastame end leinast, kurbusest ja jätame mineviku maha ning laseme lepitusel end lohutada?  Kas näeme, et oleme ise samuti ebatäiuslikud ja vajame päästet?  Kas märkame Issanda armu ja hoolt enda elus?  Kuidas me laseme sellel end paremaks muuta?

1 Kuningate 17-19

Eelmises tunnis rääkisime põgusalt mõnest Juuda ja Iisraeli kuningast.  Kõik järgnevad Juuda kuningad olid samuti ebajumalakummardajad.  Iisraeli kuninga Ahabi, Omri poja, valitsemise ajal oli rahvas hävituseks küps.  Vaatame 1.Kuningate 16:30-33  See oli siis sissejuhatuseks.

Järgmisest peatükist algab prohvet Eelija lugu.  Eelija nimi tähendab „Jehoova on mu Jumal“. 

EELIJA ELU – üks ime teise järel

• (1 Kuningate 17:1) See imetegu/nuhtlus oli otses vastuolus Baali kummardamisega, keda peeti tormi Jumalaks, selleks kes annab maale vihma ja hoiab maa viljaka.  Oma sõnadega kinnitab Eelija, et Baalil ei ole midagi pistmist vihma ja maa viljakusega, see on ainult Issand kelle käes on viljakus ja viljatus, elu ja surm. 
•  (1 Kuningate 17:3-4)  Kriti jõgi oli siis tegelikult selline oja ("wadi"), milles oli vett ainult vihmaperioodil.  Kuna oli põud, oli see ime, et seal üldse vett oli. 
•  (1 Kuningate 17:10-16)
•  (1 Kuningate 17:17-23) 
•  (1 Kuningate 18:21-40)  (5.Moosese 13:1-6)
•  (1 Kuningate 18:41-45) 
•  (1 Kings 19:1-7)  Isegi vägev Jumala prohvet ei saa kontrollida inimhinge, kes keeldub meelt parandamast.
•  (1 Kings 19:8-21)  40 ööd ja päeva on sümbol.  Karmeli mäelt Horebi (ehk Siinai) mäeni minnes, käis Eelija tagurpidi sama tee, mille läbis Mooses koos Iisraeli lastega.  See oli lohutuse tee, mis viis Jumalani. 
• (2 Kuningate 1:2-16)  Peale Ahabit sai Iisaeli kuningaks Ahasja. 
•  (2 Aja. 21) 
•   (2 Kings 2:8) 
•  (2 Kings 2:11)  

ISSANDA KUULAMINE

Suured vaimsed kogemused tulevad tihti peale rasket kannatust ja hetkel kui tundub, et oled  läbikukkunud.  Mõelge näiteks Lehi unenäole või Joseph Smithile Liberty vanglas.  Eelija oli nii meeleheitel, et tahtis surra.  Ta oli teinud imelisi asju preesterluse väega ja ometi pidi ta end peitma võimul oleva naise pärast.  Mis sellel kõigel mõtet oli?  Ma imetlen Eelija ausust.  See kuidas ta vastab Issanda küsimusele „Mida sa siin teed?“. Ta oli tulnud õigesse kohta, Issanda lähedusse.   Ometi ei lahendanud Issand seda olukorda tema jaoks silmapilkselt.  Ta pidi Issanda sõna tähele panema ja selle järgi talitama, et ta võiks uuesti rahu tunda ja sellest olukorrast välja tulla.  Kui me kannatame, siis tihti peale võimendame oma negatiivsed tunded üle.  Issand aga annab meile oma tarkuses täpsed juhised ja aitab keskenduda positiivsele.  Tegutsedes, eriti Issandat ja ligimesi teenides, unustame enda probleemid.  Mulle meeldib kuidas Issand annab teada, mis juhtub pahelistega ning viimase asjana lisab veel selle, et Iisraelis on 7000 inimest kes teenivad Teda.  Eelija ei olnud läbi kukkunud. 


EELIJA VIIMSE AJA MISSIOON  

Piiblis ja Mormoni  raamatus on mõlemas täpselt sama pühakirja koht – Malaki 3:23-24 ja 3.Nefi 25:5-6. Joseph Smith ütles, et pöörab asemel peaks olema seob või pitseerib.    ÕL 2 ja Kallihinnalises pärlis Joseph Smith Ajaloos 1:38 on samuti mõlemas täpselt sama pühakirjasalm. 

Mis on nende salmide erinevused?:

1. Viimse Aja salm selgitab, et prohvet Eelijal oli oluline ülesanne tuua preesterlus tagasi maa peale. 
2. Väga tähelepanuväärne erinevus on see, et viimse aja pühakiri ei ütle, et Eelija pööraks isade südamed laste poole.  Ilmselgelt on see lubadus juba täitunud.  Nüüd on tema ülesandeks „istutada laste südametesse nende isadele antud lubadused“.  Kui me õpime oma esivanematest ja eriti kui me uurime pühakirju ja õpime mõistma neid lubadusi, mis meie esiisadele on antud, pöörduvad meie südamed meie esivanemate poole.  Kuidas see väljendub?
   
   

EELIJA VAIMU VÄLJA-VALAMINE

1. Preesterluse vägi 
2. Inimesed kelle südamed on pöördunud esivanemate poole
3. Kohad, kus siduda kokku perekondi ehk templid

Preesterlus on taastatud.  Nüüd on vaja veel evangeeliumi kuulutada kõikjal maailmas, et preesterluse õnnistused võiksid jõuda kõigini. 

On palju inimesi, kes armastavad pereajalugu ja ma ei mõtle ainult viimse aja pühasid.  Aga on ka palju kiriku liikmeid, kes pereajaloo tööd armastavad ja meil on tänapäeval nii suurepärased võimalused selle töö tegemiseks.  Igaüks meist võiks mõtiskleda, kas tema süda on juba esivanemate poole pöördunud. 

Viimaks võime kõige imelisemal  kombel  Eelija vaimu väljavalamist näha templites.  Me teeme oma osa, kui maksame kümnist, elame templisoovituse vääriliselt ja osaleme templitalitustes surnute, eriti meie endi esivanemate, heaks. 

1.Kuningate 12-14; 2.Ajaraamat 17, 20

KUNINGRIIGI JAGUNEMINE

Kuningas Taavet liitis Iisraeli kuningriigi üheks tervikuks, kuid kahjuks tema poeg Saalomon tekitas lõhe.  Ta pani rahvale peale nii suured maksud, eriti Jeruusalemmast väljaspool, maapiirkonnas põhjas, et kui ta suri oli rahvas valmis mässama. 

REHABEAM

10 põhjapoolset suguharu kutsusid Saalomoni poja Rehabeami kroonimiseks Sekemisse. See ei olnud korra kohane, kuningas oleks tulnud kroonida Jeruusalemmas. Tõenäoliselt teadis Rehabeam, et miski on korrast ära.  10 põhjapoolset suguharu kutsusid Sekemisse ka Jerobeami, Iisraellase, kes oli olnud Saalomoni armee juht, kuid turvalisuse pärast põgenenud Egiptusesse, kui Saalomon teda tappa tahtis.  Nimelt oli prohvet Ahija Jerobeamile ette kuulutanud, et temast saab 10 põhjapoolse suguharu juht ja see oli jõudnud Saalomoni kõrvu. (1.Kuningate 11:28-40) ...ja mitte ainult, ka rahvas tõenäoliselt teadis.

Loeme 1.Kuningate 12:3-4.  Rehabeamil pole kogemusi (kuigi ta on 41 aastane) ja ta küsib oma isa vanadelt nõuandjatelt (vanematelt), kes soovitavad olla rahva vastu lahked, teenida neid ja kergendada nende maksukoormat, et teenida välja rahva soosing.  Aga ta küsib ka omaealistelt, sõpradelt, kes ütlevad, et ta näitaks oma nö kuninglikku musklit, et ta hirmutaks rahvast. 1.Kuningate 12:11  See andis põhjapoolsetele suguharudele põhjuse mässata.  12:16-18 (Adoram kas kogus maksuraha või otsis uusi sunnitöölisi.)

Õppetunnid:  
1) Vanemad inimesed annavad tavaliselt paremat nõu. 
2) Inimesed on lojaalsed neile, kes neid teenivad, mitte neile kes rõhuvad.   (ÕL  121:41)

JEROBEAM

Kuigi Jerobeam oli Issanda poolt valitud kuningaks, ei jäänud ta Iisraeli Jumalale truuks.  Vaatame mida ta karts ja mida ta tegi. (Vt. 12:26-29) Ta valis Jehoova kummardamiseks kohad, mis tundusid sobivat, seoses varem toimunuga.  Näiteks Peetelis oli Jaakob näinud nägemust sellest kuidas taevad olid avatud.  Jerobeam seadis sisse ka omad festivalid ja muutis asju seoses preesterlusega, kuna leviidid olid Jeruusalemmas.  Tagajärjest saame lugeda 1.Kuningate 14:11-13. 

Õppetunnid:
Me ei või ise ühtegi käsku ega teenimisviisi muuta 
Me peame teenima vastavalt Jumala korrale ja tahtele

ABIJAM

Lõpuks vallutas Rehabeami poeg Abijam Jerobeami ja ta rahva.  Abijam ei olnud ka ise õigemeelne mees, aga vaatame mis põhjusel Jehoova teda soosis.  1.Kuningate 15:3-5

2.Ajaraamat 13:4-12, 18-20

Õppetunnid:  
Jumal kuuleb kõiki siiraid palveid 

JOOSAFAT
Nüüd me jõuame lõpuks õigemeelse (Juuda) kuningani!  Joosafat, Abijai lapselaps, ja kuningas Taaveti lapselapselapselaps. 2.Ajaraamat 17:3-6 Joosafati isa oli Aasa, kes tegi samuti palju head. Nii nagu Mormoni raamatuski, leidis Joosafat, et rahvast on vaja õpetada ja ta saatis välja mitmeid misjonäre. Nende kutse oli nii tähtis, et nad on kõik nimeliselt välja toodud.  (17:7-9)

Aga ka Joosafat oli inimene ja eksis vahel.  Ta sai Iisraeli kuninga Ahabiga languks ja läks temaga koos sõtta, sest ta ei kuulanud prohvetit Miikat.  Ometi Issand õnnistas teda lahingus, kui ta Jumala poole hüüdis ja päästis ta. 

Pärast seda juhtumit läks ta ka ise ja jutlustas rahvale ning seadis sisse kohtumõistjad kõikidesse linnadesse. 

Hiljem oma elus tegi ta taas halba koostööd. (2.Ajaraamat 20:35-37)

Joosafati pingutused ennast ja oma rahvast Jumalale lähemale tuua tasusid ära.  (20:3-4, 8-9)

Pärast palvet ilmutatakse neile see, mida neil tuleb teha ja kuidas Issand nad päästab.  Nad tänavad teda.  Järgmisel hommikul asuvad nad teele ja mida nad teevad?  Nad lähevad lauluga.  (20:22-26)  Sel ajal kui nad lauldes edasi läksid tapsid teised (need kes tahtsid nendele tegelikult kallale tulla) hoopis üksteist maha.  Ja kui nad olid 3 päeva varandusi kokku kogunud, siis neljandal päeval nad kogunesid kokku ja tänasid Issandat. Seejärel läksid nad tagasi Jeruusalemma ja jätkasid pillimängu ning  rõõmustamist. 

Õppetunnid:  
1) Evangeeliumi õpetamine ja õppimine tasub alati ära.
2) Meile andestatakse meie eksimused, kui me jätkame Issanda otsimist.
3) Paastumine töötab!
4) Me peame minema lahinguväljale isegi kui Issand ise meie eest võitleb. 
5) Õigemeelsete laul on vägev palve ja sellel võib olla tohutu-suur mõju.  (ÕL 25:12).
6) Me peaksime elama nii, et saaksime igal ajal minna templisse, et saada abi ja juhatust ootamatus olukorras ja otsida seal Issanda tahet. 
7) Issand peab alati kinni oma antud lubadustest.  Kui me neid lubadusi teame, saame nendest jõudu.
8) See on usu märk, kui täname Issandat õnnistuse eest, mille Ta on meile lubanud, kuid mida me veel ei ole saanud. 

1 Kuningate raamat 3; 5-11

KUNINGA SEADUS

Enne kui Iisrael sisenes tõotatud maale, kõneles Mooses rahvaga Issanda nimel ja andis neile nõu tulevaste kuningate jaoks, teades et nad kindlasti ühel päeval kuningat endale soovivad.  5.Moosese raamatus annab Issand neile Moosese kaudu juhised Iisraeli kuninga jaoks.  17:14-20

Mis on need kolm asja, mida Issand keelab Iisraeli kuningale? (Vt. 17:16-17)
Mis on need asjad mida Iisraeli kuningas peab tegema ja miks? (Vt 17:18-19) 

Me näeme, et Saalomon ignoreeris kuninga seadust ja see viis tema allakäiguni. 

TEMPEL

Kuningate ja Ajaraamat räägivad sama loo erinevalt küljelt, keskendudes veidi erinevalt.  Neid on soovitav lugeda koos.

Kuningas Taavet annab teada, et Saalomon on poeg, kellest saab kuningas.  1.Ajaraamat 28:5  Taavet annab Saalomonile suurepärast nõu ja ülesande ehitada valmis Jumala tempel. 1.Aja. 28:9-10

Kuningas Saalomon laseb templi valmis ehitada ja teeb ilusa pühitsuspalve, see on kirjas 1.Kuningate 8.  Mis on need olukorrad (mida on mainitud) mille puhul me võiksime templis palvetada? Loe vaikselt salmid 33-50

SAALOMONI PALEE 

Kohe pärast templi valmimist, hakatakse ehitama teist hoonet – Saalomoni enda paleed, mis on veel suurem.  Tempel 60 küünart pikk, 20 küünart lai ja 30 küünart kõrge.  Saalomoni palee 100 küünart pikk, 50 küünart lai ja 30 küünart kõrge.   Templi ehitamine võttis 7 aastat ja Saalomoni palee ehitamine 13 aastat aega. 

SAALOMONI RUMALUS 

Läheme nüüd tagasi „kuninga seaduse“ juurde.  Mis oli Iisraeli kuningale keelatud?

1.       Tema ärgu pidagu enesele palju hobuseid!  Hobuste pidamine tähendab siis sõjavõelist võimekust.  1.Kuningate 10:26

2.       Ja tema ärgu võtku enesele palju naisi!  1 Kuningale 11:1-3 Paljud Saalomoni naised kummardasid ebajumalaid, nende seas ka oma aja kõige kohutavamat ja julmemat Moolokit/Kemost (sama Jumal erinevas keeles erineva nimega).

3.       Ja tema ärgu kogugu enesele väga palju hõbedat ja kulda!  1.Kuningate 10:21-22

KOKKUVÕTE

1.Aja 29:25  Issand andis Saalomonile kõik, et ta saaks olla suurepärane Iisraeli kuningas, aga rikkus ja au on rasked väljakutsed.  Tegelikult võib ükskõik milline and, mis Issand on meile andnud saada meile komistuseks. 

Vanem Dallin H. Oaks on öelnud, et Saatan püüab kasutada nii meie tugevusi kui nõrkusi, et meid hävitada.  Kuidas me seda väldime?  „Me peame arendama alandlikkust.  Alandlikkus on meie kaitse.“  Kuninga seaduse eesmärk oli aidata Iisraeli kuningal jääda alandlikuks. 

Vanem Oaks ütles: "Kui me oleme alandlikud ja kergesti õpetatavad, kuuletume Jumala käskudele ja paneme tähele Tema valitud juhtide nõuandeid ning Tema Vaimu juhatust, juhib Ta meid ja aitab teada kuidas kasutada meile antud Vaimseid ande, mida teha meie saavutuste, tugevuste ja õigemeelsusega. Nii aitab Ta meid, et suudaksime nurjata Saatana kavatsused meie hävitamiseks. “ (Ensign, Oktoober 1994).

Mulle meeldib kuidas ütles kuningas Taavet 1.Aja.29:11-12. 

Me peame küsima iseendalt, mida me ehitame ja kellele?  Millised on meie anded ja milleks me neid kasutame?  Või nagu on kirjas 1.Aja.29:5

2.Saamueli 11-12; Laulud 51

Taavet oli Iisraeli kuningatest võimsaim mitmel põhjusel: 1.  Ta liitis erinevad suguharud üheks rahvaks, 2.  Ta kasvatas kõvasti riigi jõukust, 3. Riigi juhtimine põhines religioossetel põhimõtetel, Jumala tahe oli Iisraelis seaduseks.  Taaveti nooruspõlve kogemused valmistasid teda ette, olemaks suur kuningas.  Ja siiski vaatamata suurepärasele ettevalmistusele, tunnistusele, lojaalsusele ja heatahtlikkusele muutus kõik, kui ta nägi Batsebat.  Mis viis sellise muutuseni?

Taavet, kes vaatas kord julgelt Koljatile silma lasi ja oli kahevõitluses võidukas, lasi end pimestada väikestel asjadel. 

Kohuse täitmata jätmine
2.Saamueli 11:1  Ajal kui tema, kuningana, oleks pidanud minema sõtta, saatis ta teised enda eest.  Ta jättis oma kohuse täitmata ja jäi ise turvalisse (mugavamasse) paika, valesse kohta sel hetkel.

Vaatas valel ajal vales kohas (valet asja)
2.Saamueli 11:2  Batseba pesi end õhtuhämaruses privaatses paigas, kohas kuhu teised inimesed tõenäoliselt ei näinud.  Välja arvatud palee katuselt, aga kuningas oleks pidanud olema lahingus.  Päike loojus, oli hämar, aga Taavet pingutab, et paremini näha, ta ei pööra pilku ära.   

Ihaldab (himustab)
2 Saamueli 11:3  Taavet hakkas mõtlema sellele naisele keda ta oli näinud ja kuna polügaamia oli tavaline (ja Taavetil oli juba mitu naist), soovis ta teda endale naiseks.  Kuid ta ei olnud huvitatud lihtsalt temaga tutvumisest ja tema iseloomu tundma õppimisest. Ta oli näinud naise keha ja see oligi just keha millest ta oli huvitatud (vähemalt esialgu).  Kõigele lisas, kui talle öeldi, et see oli kellegi teise (Uurija) naine, oleks Taavet pidanud kohe sel hetkel himustamise lõpetama, aga ta ei teinud seda.

Iha ajel tegutsemine
2.Saamueli 11:4.  Taavet teadis, et ta ei saa austusväärselt Batsebaga abielluda.  Seega ta kasutab naist ära ja saadab ta koju tagasi.  Miks piibli autorid ei mõista kunagi Batseba üle kohut?  Taavet oli kuningas.  Batseba ei kontrollinud seda olukorda, ta tegi mida kuningas nõudis.

Katse pattu peita
2.Saamueli 11:5 Eelmisest salmist saime teada, et Batseba katusel pesemine oli igakuine kuupuhastuse järgne rituaal, mis on aja kontekstis oluline.  Sellest me näeme, et lapse isa ei saanud olla Uurija, kuna ta oli sõjas.  Taavet proovib erinevate taktikatega Uurijat oma naise juurde saada, kuid ustava teenijana teab tema oma kohta ja püüab olla alati õigel ajal õiges paigas.  Iroonilisel kombel, meeleheites, teeb Taavet Uurijale täpselt seda sama, mida tema äi püüdis talle teha – püüab teda kõrvaldada ja see õnnestub.  Lisaks Uurijale saavad asjatult surma veel teisedki sõjamehed. 2.Sam. 11:17.  Peale Uurija surma abiellub ta Batsebaga, mis justkui oleks kena tegu kuninga poolt. 

TAGAJÄRG

Prohvet Naatan tuletab Taavetile meelde, et Issand näeb kõike.  2.Saamueli 1-14

Tahan ära märkida, et JST 2.Saamueli 12:13 ütleb, et Taavetile ei ole andestatud.  „Issand ei ole su pattu sulle andeks andnud“

Naatan kuulutab talle ette päris ränki tagajärgi: Esiteks 2 Sam. 16:22 ja teiseks 2 Sam. 12:14.

„Taavet tegi kohutava kuritöö püüdes peita abielurikkumise pattu ja kogu oma ülejäänud elu otsis ta andestust.  Mõned laulud väljendavad tema hinge sügavaimat valu; ometi maksab ta ikka veel oma patu eest.  Ta ei saanud tõusta üles Jeesuse Kristuse ülestõusmisel.  Peetrus kinnitas, et tema keha oli ikka veel hauas ja Prohvet Joseph Smith on öelnud, et Taavet otsis Jumalalt pisarsilmil andestust, Uurija tapmise pärast, aga ta läks läbi põrgust ja sai ka siis vaid lubaduse, et tema hing ei jää alatiseks põrgusse.  Seepärast ma küsin taas, kes teist soovib veeta aega saatanaga põrgus, enne kui ta saab patust puhtaks?“ (Joseph Fielding Smith, Answers to Gospel Questions, 1:74)  Vaata ka ÕL 132:39

 „Meeleparandus tähendab alati seda, et suurem õnn on ees.“ Neil L. Anderson, Oktoober 2009

1.Saamueli 18-20; 23-24 (ja 25)

PÜHADE INIMSUHTED

Tänane lugemismaterjal räägib inimsuhetest ja eriti sellest, kuidas pühad peaksid üksteisesse suhtuma.  Taas kasutab Issand meie õpetamiseks polaarsust.  Saul on näide vaenlasest ja Joonatan vankumatust sõbrast.  Kuigi Sauli suhtumine Taavetisse polnud pühale vastav, suhtus Taavet Sauli alati pühale kohaselt.  Taavet ei maksnud kunagi Saulile kätte, oli alati andestav (kuigi ta loomulikult kaitses ennast), ta jättis kohtumõistmise täielikult Issandale.  Väga tõenäoliselt oli Saul tõsiselt haige ja Taavet, nagu ka paljud Sauli teenijad, mõistsid et ta pole tema ise (näiteks tal oli tõsine paranoia).

See saaga õpetab mitmeid olulisi põhimõtteid meie suhetest teistega.  Kahjuks ei ole õpikus käsitletud 25. peatükk, aga ometi on seal kirjas imeline lugu Abigailist ja Taavetist.  See on üks Vana Testamendi suurepärasematest lugudest, sest see õpetab meie suhtest Lunastajaga, see selgitab kuidas Kristus saab meid tervendada, kui keegi  on meile halba teinud. 

ABIGAIL JA TAAVET

See lugu algab nii, et Saul ja ta sõjavägi on väsimatult Taavetit ja ta mehi taga ajanud.  Nüüd on Taavet ootamatult olukorras, kus ta saab lihtsa vaevaga Sauli tappa. 1.Saam.24:12-13 

Mille peale Saul parandab meelt. (17-23) Meilt oodatakse, et me andestaksime kõigile, aga usaldus (ja austus) tuleb välja teenida. 

Niisiis ajal kui Taavet oli oma meestega nö peidus, vajasid nad toidumoona.  25:2-3

Heebrea keeles on nimedel väga suur tähendus.  Nad ei pannud lapsele nime lihtsalt sellepärast, et see kõlas hästi või huvitavalt, nad ei mõelnud välja uusi huvitavaid nimesid lihtsalt, et teistest eristuda,  ega pannud nad ka lapsele hästi populaarset nime.  Nad panid tähendusega nime ja tihti see nimi ka muutus elu jooksul.  Näiteks Noomi, kes peale mehe ja poegade surma palus ennast kutsuda Maaraks.  (Rutt 1:20)

Samamoodi on ka selle loo nimed olulised.  Naabal tähendab rumalat ja Taavet armastatut.  Abigaili nimi tähendab „see isik annab põhjust rõõmustamiseks“ või lühidalt rõõmu põhjustaja.  Abigail sümboliseerib Kristust.

Nii et selles loos on kolm tegelast: 

• Üks rumal
• Üks armastatud
• Üks kellel on vägi rõõmu esile kutsuda

Taavet ja ta mehed olid samas paigas Naabali karjastega, aga vastupidiselt tavalistele sõduri kommetele, võtta mis meeldib, olid Taaveti mehed vaoshoitud ja nad saatsid sõnumitoojad küsima Naabalilt näljastele meestele süüa. 

Naabal saadab sõnumi tagasi. (25:10-11)  Tõenäoliselt oli Taavet siiski tuntud, arvestades et tema sõjaväes oli 600 meest ja Abigail oli temast kuulnud.  (s30)  Naabal tõesti oli rumal. 

Taaveti reaktsioon oli kohene ja inimlikult loomupärane(25:13).  Taaveti eesmärgiks oli nüüd minna ja võtta vajalik ning tappa kõik Naabali mehed, kuna ta oli tasunud hea halvaga. 

Õnneks räägib üks Naabali karjapoistest/sõnumitoojatest Naabali naise Abigailiga.  (25:14-17)

Abigail oli kiire mõtlemisega naine, kes teadis kohe mida tuleb teha.  (25:18-20) 

(25:24-25)

Ta tunnistab Naabali rumalust ja võtab süü enda peale.  Seejärel ta palub õnnistusi Taavetile ja toob välja põhjuse, miks Taavet ei tohiks sellist süüd enda pele tuua.  28-31  Teiste sõnadega, Taavet oleks teinud selle teoga iseendale haiget.  See oleks toonud talle endale kurvastust, kuna Abigail oli toonud talle kõik mida tema ja ta mehed vajasid. 

Taavet mõistab, et Abigailil on õigus. (25:32-33)

Kui Abigail koju läheb, pidutseb ta rumal abikaasa.  Abigail ei räägi talle midagi, sest mees on purjus.  (25:37-38).

Vaatame kuidas reageerib asjade käigule Taavet. (25:39)  Taaveti esimene naine Miikal, Sauli tütar, võeti talt ära ja Saul oli andnud ta teisele mehele naiseks.

LEPITUSE VÄGI MUUDAB KANNATUSED RÕÕMUKS 

Kui me vaatame seda lugu, nii nagu me ise oleksime tegelased, siis võime lepitusest ja andestusest paremini aru saada.  Võime näha kuidas lepitusel on vägi muuta meie valu rõõmuks.  Me võime ennast pidada armastatuks, kes ei ole ära teeninud kõike halba, mis meie elus juhtub, eriti teiste tehtud halb.  Võibolla on meid väärkoheldud, hüljatud, halvasti või tänamatult koheldud, unustatud jne  Rumal ei pruugi mõista, et ta üldse midagi valesti on teinud, ta ei pruugi soovida vabandada ja ometi tuleb Rõõmu põhjustaja ehk Kristus  meie teele, olles täiesti teadlik rumala süüst,  pakkudes ennast vastutust võtma.  Ta palub meil andestada rumala teod ja pakub vastutasuks meie kannatuse eemaldamist.  Looja on alati täiuslikult teadlik iga inimesse arusaamisest või mõistmatusest ja Ta teab, et see on tihti rumala patu põhjustaja.  See ei tähenda, et patustaja tagajärjeta lõputult patus võib elada ja tuua vabanduseks, et ta ei teadnud. 

Ku me võtame Kristuse pakkumise vastu ja andestame, oleme me ise süüst vabad.  Kõik meie vajadused rahuldab Tema.  Viha eemaldub meie südamest ja me oleme võimelised tõeliselt tundma Looja armastust ja olema armastatud.  Siis ja ainult siis, oleme tõeliselt vabad.  

1.Saamueli 9-11; 13; 15-17

Igaühe elus tuleb aeg, mil Taevane Isa ootab, et me saaksime hakkama probleemiga, mis on meie jaoks liiga raske.  Aga kui me proovime hakkama saada ja anname endast parima siis võime näha, et täpselt vajalikul hetkel on Tema meie jaoks olemas ja aitab meid Talle omasel, parimal moel.  Täna me vaatamegi selle põhimõtte klassikat – Taaveti ja Koljati lugu.

LAHING

1.Saamueli 17 peatükist saame teada, et käesolev lahing toimub  väikese linna Sookko ja Aseka kindluse vahelisel mägisel alal.  See koht on umbes 14 miili ehk 22,5 km Petlemmast läänes.   (Harper-Collins Study Bible, lk. 443).  Vilistid esitasid Iisraellastele väljakutse, aga sellise asjaga polnud Iisraellased harjunud.  Vilistide taktikaks oli kahevõitlus nende tšempioniga.  Vilistide jaoks oli see tavapärane lahinguviis - selle asemel, et mõlema poole mehed korraga lahingus üksteise vastu sõdiksid. Kahevõitlus nägi välja nii, et mõlema poole parim sõdur tuli ja võitles surmani ja sellest sõltus sõja lõpptulemus.  Nii et päris riskantne viis, aga kui ühel poolel oli „imeline“ sõdur, siis mindi kindla peale välja.  Kahevõitlus ei olnud Iisraeli sõdimisviis ja seega otsiti lootusetult vabatahtlikku. 

KOLJAT

Piibel ütleb meile, et Koljat oli 6 küünart ja 1 vaks pikk ehk üle kolme meetri.  Nii originaal Kreeka piiblitõlkes Heebrea keelest kui ka Surnumere rullidel on Koljati pikkuseks antud 4 küünart ja 1 vaks, mis teeb siis natuke alla kahe ja poole meetri.  Igal juhul oli ta väga suurt kasvu  mees. 

Loeme salmid 5-7.  Selle informatsiooni põhjal me näeme, et ainus haavatav koht oli Koljatil nägu. 

Koljati kaitse- ja sõjavarustus oli tõesti vägev.  Vilistid arendasid metalli kasutamises uusi tehnoloogiaid. 
(Harper-Collins, lk. 444).  Koljat oli tõepoolest hirmuäratav!

TAAVET

Taavet, nagu me kõik teame, ei olnud isegi sõjamees.  Ta oli tegelikult karjus ja muusik, kolme sõdurist vanema venna toidu- ja sõnumitooja.  (Kuigi pühakirjas on mainitud, et ta oli ka Sauli kilbikandja.) 

Loeme 17:24.  Kuidas reageerib Taavet? (salm 26) Loeme 17:38-39.  Seega ta kasutab seda, mida oskab.  Loeme 17:34-36.  Issand on teda ettevalmistanud.  Loeme 17:37   Ta kasutab usku.

Karjase ling on relv, mis vajab kannatlikku pikaaegset harjutamist. 

Taavet kasutas oma unikaalseid andeid ja vahendeid, aga eelkõige usaldas ta Jumalat.    1 Sam. 17:45-51

KIVI

Koljati surmamine kiviga on ilus sümbol.  Jehoova oli kalju keda Taavet usaldas.  Nagu laulis Hanna 1 Sam. 2:2.  Kristus ise ütles enda kohta ÕL 50:44. 

TÄNASED LAHINGUD

Ühiskonnas, perekonnas ja meie isiklikus elus on lahinguid, mis tunduvad võimatud võita.  Kas meil on Koljateid?  Kui me teeme oma parima, kasutame oma unikaalseid andeid ja usaldame Issandat õnnistab Ta meid.  Nagu ütles Gordon B.Hinckley:“ Võit on teie.  Teil on Tema vägi, mis toetab teid.  Teil on õigus kaitsvatele teenivatele inglitele.  Ärge laske Koljatil end hirmutada.  Jääge kindlaks ja te saate olema võidukad.“  (President Gordon B. Hinckley, Ensign, May 1983)

President Ezra Taft Bensonil oli rahakoti vahel järgmine salm: Jesaja 54:17. 

5.Moosese 6; 8; 11; 32

40.AASTANE RÄNNAK

5.Moosese raamat algab väga huvitavalt (5.Moos. 1:1-3).  Iisraeli rahval võttis 11 päevane teekond 40 aastat aega.  Ilmselgelt ei olnud kiire kohale jõudmine eesmärgiks.  Oli midagi palju olulisemat ja see võttis 40 aastat aega.  Mis see oli?  Õppida läbi kuulekuse ja Jumala usaldamise olema vabad.    Olles sunnitud olema halvas olukorras, pidid nad õppima toetuma Jumalale, kuna Tema oli nende ainus ellujäämisvõimalus.  Kas nad olid oma kogemuste kaudu saanud vajalikud õppetunnid ajaks, kui nad võisid siseneda tõotatud maale? Jah!  

Mis on mõned asjad mille sina oled oma eluteel selgeks õppinud?

Kas oskad nimetada kõik Aafrika rahvad?
Kas tead millal Eestis lõppes pärisorjus?
Kas oskad nimetada kõik elemendid perioodilisus tabelis? 
Kas tead mis Duur on 5 dieesiga?                                                                                                            Kas tead kõiki 50 Ameerika ühendriigi  osariiki?                                                                                  Millal toimus Jüriöö ülestõus? 1343-1345
Kas tead millal on Eestis võidupüha?    23.juuni                                                                                                                   
Nagu näha on õppimise juures väga oluline mäletamine.  Asjad , mida oleme õppinud, aga ei kasuta ununevad ja kaovad.  Samas, kui midagi järjepidevalt kordame või teeme, jäävad ja saavad osaks meist. 

MÄLETA! 

Ajaks kui Iisrael võis siseneda tõotatud maale, ei olnud teemaks enam see, kas nad olid õppinud kuulekust ja Issandat usaldama, vaid kas nad jäävad õpitule truuks.  5.Moosese raamat aitab rahval mäletada seda, mida nad on juba õppinud.  (8:12-14).

Kõige tähtsam mälutreening on kordamine. 

Inglise keelne raamatu nimi Deuteronomy tähendab "seaduse kordamine" .  Iisraeli laste jaoks oli äärmiselt oluline mäletada Jehoovaga tehtud lepingut ja sellega seotud seadusi, et saada jätkuvalt Temalt kaitset.  (32:47).

5.MOOSESE MÄLETAMIS-NIPID 

Mooses õpetas kasutama mitmeid mäletamine vahendeid.  Iga vahend on justkui kivi kaitsemüüris.  Räägime põgusalt mõnest.

Pühad ja festivalid 
Ka meil on tõenäoliselt raske mäletada Jüriöö ülestõusu aastaid, aga pea igaüks teab võidupüha, sest viimast me tähistame igal aastal.  Me teeme lõket, grillime ning veedame pere ja sõpradega mõnusalt koos aega.  Lapsest saadik oleme kogenud seda päeva korduvalt, kõigi oma meeltega.    Iisraeli lapsed pidid samuti Issanda mäletamiseks tähistama.  Pühad olid väga olulised, võiks isegi öelda, et nende elu keerles selle ümber.   Need andsid elule rütmi.  Just nagu meil.  Mõnikord vaatame me märgist mööda, just nagu juudid  Moosese seadusega.  See juhtub, kui laseme tähistamise viisil olla tähtsam, kui põhjus.  Peame olema hoolikad, et mitte muutuda vaimselt sisutühjaks.  Näiteks peaks Kristus olema alati jõuluda ja ülestõusmispühade keskmeks ning ehk tuleks meil vabadussõjas võidelnud esiisasid rohkem võidupühal meeles pidada. 

Laulud
(31:16, 19, 22).  Peatükk  32 kutsutakse Moosese lauluks.    Üks väljend, mida kasutatakse eesti keeles ka Jumala kaugete inimeste seas on kirjas 32:10.  Muidugi me kasutame ka tänapäeval mäletamiseks laule – rahvalike, õpetlikke, kirikulaule.  Ma ise ja mu lapsed teavad järjest peast 15 Mormoni Raamatu raamatut ja kõiki Viimse Aja prohveteid, just tänu lauludele.  Hümnide ja lastelaulude pähe õppimine aitab meil mäletada evangeeliumi põhimõtteid ja toob meid igas olukorras Jumalale lähemale. 

Luuletused ja lood
Heebrea keel on väga rikas keel.  Palju asju läheb tõlkes kaduma.  Üks ilusamaid kirjanduslikke tehnikaid nende keeles on kiasmus – luulevorm, kus iga luulerida viib lähemale luuletuse kesksele, tähtsaimale mõttele ja seejärel varieerib või ka hoopis vastupidiselt peegeldab eelpool öeldut.

A.      Kuulekus kindlustab elu (8:1)
     B. Kõrberännak (8:2-6)
          C. Tõotatud maa rikkus (8:7-10)
               D. Ära unusta Issandat! (8:11)
          C. Tõotatud maa rikkus (8:12-13)
     B. Kõrberännak (8:14-16)
A. Usust taganemine kindlustab hävingu  (8:19-20).

Me kasutame luuletusi, et mäletada näiteks mõnd grammatika reeglit vms  Oleks väga hea kui õpiksime pähe mõne sõnumiga luuletuse. Seda on teinud mitmed prohvetid, ka praegune kiriku president, Russell M. Nelson.  Siis saame vajadusel kasutada neid näiteks  kõnes, kedagi õpetades jne 

Lood on samuti suurepärased mäletamise vahendid.  (6:20-25). 
Me peaksime korduvalt jagama lugusid oma esivanematest, pühakirja kangelastest, kiriku juhtidest ja iseendast.  Võime seda teha õhtujutuks,  pereõhtul, suguvõsa kokkutulekul, muidugi kirikus ja tegelikult igasuguses erinevas olukorras.  Eriti oma peres lugusid rääkides, aitame oma pereliikmetel mäletada kuidas Jumal on meid aidanud, mis imesid teinud ja see võib aidata neil otsida Issanda abi oma elus.   President Eyring  on andnud nõu kirjutada igapäevaselt päevikusse, mida Issanda käsi meie heaks täna tegi.  ("O Remember, Remember," Ensign, Nov. 2007).

Palve
Peatükk kuus sisaldab esimest osa Shema-st,  kaks korda päevas tehtavast rituaalsest palvest.  - Shema tähendab „kuule“.  (6:4-5).  See on suur käsk.  Iisraellaste jaoks oli süda arukuse, intellekti, tunnete, emotsioonide ja kavatsuste koht.  Tänapäeval  on see meie jaoks sama nagu pea ja süda koos.  Need salmid räägivad seega teadlikust pingutusest olla lojaalne, tahtlikust kuulekusest.  Armastada kogu hingest tähendab täielikku pühendumist, valmidust anda (kogu) oma elu, armastada kogu oma olemusega. 

Me saame palvetada sama pühendunult, kui nendelt oodati, kui teeme seda kaks korda päevas perena, söögiaegadel, tehes isiklikke palveid vähemalt kaks korda päevas, kuid vajadusel päeva jooksul ja abikaasadena igal õhtul ning alati palvetades oma südames.   Me võime püüda armastada Issandat kogu oma olemusega, nagu muistsed  Iisraellased. 

Visuaalsed meeldetuletused
6:8-9; (11:13-21)ja 4.Moos. 15:37-41 Käe küljes olev aitas mäletada, et kõik mida sa teed peab olema  vastavalt seadusele.  Otsaesise märk aga aitas mõelda seadusele.  Uksepiitade ja värava küljes olev meenutas, et kodust lahkudes jäi seadus samaks ning see tuli viia ka kogukonda. 

Me kasutame ka tänapäeval meeldetuletajaid – templipesu, VÕ sõrmus jms  Samuti  paneme me kodus üles pildi Kristusest, templist, prohvetist.  Nii mõnelgi meist on seinal „Perekond-läkitus maailmale“ või mõni lause „Olen Jumala laps“, „Kas sa palvetad?“ jms 

27:2-3 räägib ka monumentidest.  See on samuti viis kuidas mäletada tähtsaid inimesi ja sündmusi.  Meil on mitmeid olulisi monumente – pea igas ka väikeses linnakeses on vabadussõja monument, mõne tuntud inimese auks püstitatu jne  Ameerikas on samuti mitmeid kiriku ajalooga seotud monumente.   Kui me näeme mõnda, tunneme huvi, tahame teada kelle auks see on püstitatud.  (Ühed kiriku monumendid on ka templid.)    Mõnes mõttes on monumendid ka tavaliste inimeste hauakivid.  Ka monumendid aitavad meil mäletada!    

(Joosua 1-6; 23-24)
JOOSUA
Väga lühidalt, paari sõnaga Joosuast.  Ta  oli üks kahest ustavast maakuulajast.  (4.Moos.14:6-10).  Ta oli arukas ja vaimne mees, kes juhtis Iisraeli rahvast peale Moosest.  ( 34:9).  Issand ütles talle kolm korda, et ta oleks tugev , ega kardaks ning ta tõepoolest oligi vapper ja julge.  (Joos. 1:6,7,9,18).

KOKKUVÕTE

Issand soovis, et Iisraellased oleksid erilised, nii kaua kui nad Teda meeles pidasid ja hoidsid ennast maailmast määrdumatuna, võitles Ta nende eest, õnnistas neid igati, kaitses neid.  Iga kord  kui nad kasutasid neid meeldetuletus vahendeid , lisasid nad oma kaitsemüüri kive.  Kui nad seda ei teinud, olid nad kaitseta. 

Meile on õpetatud, et peaksime elama maailmas, aga mitte olema maailmast.  Nagu Iisraellased peaksime ka meie mäletama Issandat ja kõike, mida Ta meie heaks on teinud.  Me peame järjepidevalt looma „pühaduse rütmi“, aga nagu Mooses ütles, „See on meie elu“ (32:47) ja pole üldse raske!  Iga täiendus meie keskkonnas ja rutiinis, mis aitab meil mäletada meie lepinguid ja vaimset pärandit, annab meile tugevust, et vastu pidada sellel kurjal ajal, see teeb meid suutlikuks, annab kaitset ja Issanda juhatust. 

4.Moosese 22-24; 31:1-16

Iisraeli laste ja nende Jumala vägevusest teati.  Kui nad kolisid Kaananimaale, võitsid nad kõiki, kes seal varem elasid.  Selles piirkonnas elasid ka moabid (Loti tütre järeltulijad Vt 1.Moosese 19:31-38) ja midjani rahvas(Abahami poja Ismaeli järeltulijad).  Nagu me varem oleme rääkinud, preesterluse said kõik Aabrahami järeltulijad.  Mõlemad rahvad olid muutunud ebajumalakummardajateks, teenides Baali ja tehes igat sorti jäledusi. 
Baalak, Moabide kuningas, nägi et Iisraeli Jumal, Jehoova, oli palju vägevam kui Baal ja teda valdas hirm.  Ta otsis abi Jehoova prohvetilt (kes ei olnud Iisraeli soost).  Prohveti nimi oli Bileam. 

ISSANDA TAHTE MUUTMINE

(4.Moosese 22:5-14).  Baalak palub Bileamil needa Iisraellasi ja pakub talle selle eest head tasu.  Vaatame mida moaabid ei mõista. ÕL 121:36  Bileam küsib Jumalalt ja saab vastuseks, et ta ei tohi Iiseraellasi needa.   Bileam ütleb neile, et nad läheksid ära ja et Issand ei luba tal nendega kaasa minna. 

(4.Moosese 22:15-21).  Baalak saadab taas (seekord veel auväärsemad vürstid) Bileami juurde ja lisaks heale tasule pakub talleka väga suurt au.  Bileam tunneb Jehoovat ja vaatame, mis ta ütleb ( 18 salm).  Aga ometi, vaatamata sellele, et ta oli juba saanud Issandalt vastuse ütles ta, et küsib uuesti, lootes, et ehk on vastus muutunud.  Ta tegelikult juba teadis, et Issand ei luba tal nendega minna.  (Kas see ei meenuta mitte Joseph Smithi ja 116 kadunud lehekülge?)  Nii nagu Jumalal kombeks, lasi Issand Bileamil oma enda valiku teha ja lubas tal minna. 

Nüüd me jõuame selle imeliku rääkiva eesli looni.  Bileam oli otsustanud minna moaabide juurde ja lootis tõenäoliselt, et Issand on muutnud oma meelt, ajaks kui ta kohale jõuab.  Loeme salmid 22-35.

Ilmselgelt oli ingel tee peal ees, et takistada Bileamil Moabi minemast.  Ometi ei pöördunud ta omal tahtel tagasi, vaid ütles „kui see sinu silmis on paha, siis ma lähen tagasi.“  Oli ju ütlematagi selge, et see polnud Issandale meelepärane teguviis. Ometi andis Issand taaskord Bileamile võimaluse ise otsustada.  

(4.Moos. 22:36-23:12).  Baalak lisab varem pakutule veel veiseid, lambaid ja kitsi. Bileami soov muuta Issanda tahet on tõenäoliselt veelgi kasvanud ja tal on uus plaan.  Kui Moaabid teenivad Iisraeli rahva kombel Jumalat, siis neil ehk õnnestub Issanda tahet muuta.  Nii lähevad nad Baali kõrgendikule, et teha Issandale ohverdus.   Loomulikult on kuulekus tähtsam kui ohverdus ja plaan ei toimi.  (1 Saam. 15:22)

(4.Moos. 23:13-26).  Baalak ei anna alla ja Bileam läheb asjaga kaasa.  Taas teevad nad Issandale ohverduse, aga Bileam tunnistab, et Jehoova pole nagu inimene, kes muudaks oma meelt.  Vaatamata Baalaki soovile ei nea Bileam Iisraellasi. 

(4.Moos. 23:27-24:24).  Baalak pole harjunud Jumalaga, keda ei saa ära osta.  Ta viib Bileami veelkord Issandale ohverdust tegema.  Nüüd hakkab Bileam aga needmise asemel hoopis ettekuulutama Kristusest ja õnnistab Iisraeli.    Baalak vihastub ja nad lahkuvad teineteisest.   See lugu võiks siin lõppeda, aga kahjuks ei lõppe. 

Pärast kõike eelnevat, tuli Bileam mingil hetkel uuele mõttele, kuidas Issand neaks Iisraellasi.  See lugu ei ole kronoloogiliselt kirjas, aga saame seda lugeda pühakirjades erinevatest kohtadest. 
Ta tegi moaabide ja midjaanidega koostööd ja kasutades kavalust meelitas Iisraellased pattu tegema.  Selle tulemusena saatis Issand Iisraeli rahvale haiguse, mis tappis  24 000 ebajumalakummardajat.  (4.Moos. 25).

Tulemus ei olnud siiski selline nagu Baalak oli lootnud.  Kuigi Baalak oli mõneks ajaks Moabist lahkunud, tuli ta mingi hetk tagasi ja sai konfliktis surma.  Ka Bileamil polnud pikka pidu.(4.Moos. 31:8).

BILEAM

ÕL 121:34-40 

Bileam on inimene, kellel on tunnistus Kristusest, kes on väliselt kuulekas, kuid kes armastab „ülekohtuse palka“.   (2 Peet. 2:15-16)   Vanas Testamendis on palju ekstreemseid vastanduvaid näiteid, ikka selleks, et meil oleks kerge õppida.  Bileami vastand on Mooses.  Tema särav eeskuju preesterluse õiemeelsest kasutamisest on meie ees. 

MOOSES

ÕL 121:41-44

• Mooses püüdis rahvast veenda. 
• Mooses oli kannatlik kõik need 40 aastat kõrbes.
• Ta oli lahke.
• Mooses oli alandlikeim kõigi inimeste seas. (4.Moos. 12:3) Ta jättis Vaarao koja, austas ja kuuletus Jitrole ja soovis, et kõik tema rahvast oleksid prohvetid.  (4.Moos. 11:29).
• Mooses armastas oma rahvast. 
• Mooses püüdis rahvast õpetada ja andis neile Issanda seaduse. (2.Moos. 20). 
• Ta tegi kõik mis võimalik Iisraeli rahva heaks. 

Tänu preesterluse õigemeelsele kasutamisele oli ta ühenduses Taeva vägedega, ta püüdis allutada oma tahte Jumala omale, isegi kui ta seda ei mõistnud. 

Me peame olema ettevaatlikud!  Maailma austuse, juhtiv-positsiooni, rikkuse, maise ilu ja avaliku tähelepanu taga ajamine on hukatuslik.  Me peame mäletama, et kõige hinnalisem meie elus on Püha Vaimu and ja tema jätkuv kaaslus, kui elame vääriliselt. 

#15 "Vaata Jumala poole ja ela"

(4.Moosese ehk Numbrid 11-14; 21:1-9)

NUMBRID - see raamatu nimi vihjab rahvaloendusele. Täna me räägime sellest, kuidas Issand luges üles oma rahvast, Iisraeli lapsi, aga samuti on see tund ahelamurdjatest. 2.Moosese raamatus (20:5 ja 34:7), aga samuti 4. (14:18) ja 5. (5:9) Moosese raamatus on kirjas, et Issand nuhtleb vanemate patud lastele ja lastelastele kolmanda ja neljanda põlveni. Iisraeli lapsed oli erand. Nad muutusid ühe põlvkonnaga (ebajumalaid kummardavatest ustavateks). Nad olid ahelamurdjad. Iisraeli lapsed said tänu Moosesele ja Aaronile vangistusest vabaks, aga esimese põlvkonna vabad mehed kandsid oma ahelaid kõrbes edasi. Need rasked vaimsed ahelad olid hirm, usaldamatus ja tänamatus. Pärast 400 aastat vangistust olid nad nii harjunud sellega, et keegi teine dikteeris nende elu, keegi teine (isand) andis neile, mida nad vajasid – vabadus oli väga hirmutav.

 VAATAME MÕNDA EPISOODI
 Punase mere ääres. (2.Moos.14:11-12). Issand avas mere ja nad said sealt läbi minna. Egiptlaste sõjavägi hävis.
 Maaras. Peale kolme päeva ilma veeta. (2.Moos.15:24) Issand juhendab Moosest ja Tema õpetuse järgi toimides muutub vesi magusaks. Järgmises peatuskoht on 12 allika ja 70 palmiga oaas.
 Siini kõrbes. Iisraellased nälgisid. (2.Moos.16:3). Issand saatis taevas manna ja andis neile selle korjamiseks juhtnöörid.
Refidimis. Taas olid nad veeta. (2.Moos. 17:2-3) Issand juhendab taas Moosest. Ta lööb Hoorebi kaljut ja sealt tuleb vett.
 Siinai mäel. Iisraellased hakkasid kartma, kui Mooses polnud 40 päeva mäelt alla tulnud. (2.Moos. 32:1). Neil ei olnud usku nähtamatusse Jumalasse ja nad kartsid, et Mooses on surnud, seega palusid nd kummardamiseks kuju. Issand ei anna neile kõrgemat seadust ja Mooses küsib „Kes on Issanda poolel tulgu minu juurde“. Leevi pojad vastasid kõik jaatavalt ja nad said ülesande tappa u.3000, kes olid sõnakuulmatud. Seejärel läks Mooses uuesti mäele, et tuua ohver nende pattude eest. Pole mainitud, et Iisraeli lapsed oleksid andestust palunud – aga Mooses teeb seda nende heaks.
Tabeeras. Rahvas nurises ja Issand saatis tule mis põletas osa leerist.
 Kibrot-Hattaavas. Seejärel himustavad Iisraeli lapsed paremaid sööke. (4.Moos. 11:4-6). Mooses palus, et Issand ta koormat kergendaks. Issand ütleb, et ta valiks 70 preesterluse hoidjat endale appi. Issand lubab saata vutid terveks kuuks (iga päev). Mida teevad Iisraellased? Nad korjavad neid esimesel päeval terve päeva ja öö. Vutid levitavad haigust ja inimesed kes seda söövad jäävad surmavalt haigeks.
 Kaanani piiri ääres. Pärast 40 päevast Kaananimaa uurimist, teatavad 10 meest 12st, et selle maa elanikud on liiga vägevad. Kaks ustavat annavad positiivset tagasisidet, kuid rahvas usub kümmet meest. (4.Moos. 13:31-14:4). Kui Kaaleb ja Joosua püüavad rahvast veenda, on nad valmis neid kividega surnuks loopima, ainult Issanda auhiilguse nägemine hoidis neid tagasi. Issand ütles Moosesele, et see põlvkond jääb kõrbe 40 aastaks, et keegi nendest peale Joosua ja Kaalebi ei lähe tõotatud maale. Nende väikesed lapsed jäävad elama ja vaatamata vanemate hirmudele saavad loa minna tõotatud maale. Kõik 10 meest said Issanda tahtel kohe ootamatult surma. Järgmisel päeval ütlevad Iisraellased, et on meelt parandanud ja tahavad minna kaananlastega võitlema, Mooses hoiatab, et nad seda ei teeks. Nad ei kuula teda ja saavad haledalt lüüa.
 Loeme vaikselt 4.Moosese 16-17:15. Hästi kurb lugu vastuhakkajatest.
 Siini kõrbes. Taas ei olnud neil vett. (4.Moos. 20:3-5). Issand juhndab taas Moosest ja vesi tuleb taas kaljust. Mooses ja Aaron omistavad selle teo endale ja Issand ei lase ka neil Kaananimaale siseneda. Ükskõik kui hea sa oled, ainult Kristuse teenete kaudu saame me tõotatud maale.
Teekond ümber Edomimaa. Siin loos me näeme murrangut. Paljud endised orjad olid selleks ajaks surnud. Kaanani kuningas tuli Iisraeli vastu võitlema ja võttis vange. Selle asemel, et kaananlasi karta, või nende vastu omapäi võitlusesse astuda, pöördusid nad Issanda poole. Neil on edu, aga mõni aeg hiljem tunnevad nad taas heitumust ja hakkavad taas nurisema. (4.Moos. 21:5) Nad virisevad Jumala ja Moosese vastu just nagu nad on harjunud nägema tegemas oma vanemaid. Issand saadab mürkmaod ja paljud surevad. Aga selle põlvkonna rahvas mõistab oma süüd ja tuleb Moosese juurde abi paluma. Nad paluvad, et Mooses paluks Issandal maod ära võtta. Loeme salmid 8-9. Selle asemel, et leevendada nende kannatusi või tervendada neid grupina, andis Issand igaühele võimaluse ise usku rakendada. Edaspidi, kui nad vajasid vett, ei virisenud nad ega soovinud tagasi Egiptusesse minna. Tegelikult nad kaevasid ise kaevu, vastavalt Mooseselt saadud juhistele. Sest ajast saadik oli Issanda vägi nendega ja nad vallutasid kõik kuhu nad ka läksid kuni nad lõpuks jõudsid tõotatud maale.
 Kui nad lahkusid Egiptusest, oli neid 600 000 meest või perepead. 40 aastat hiljem kui nad Kaananimaale sisenesid oli neid 601 730, kasv oli väga väikene. Kõrbe perioodi eesmärgiks ei olnud rahva-arvu kasvatamine, vaid nende usu kvaliteedi parandamine.
 Kui me otsustame muutuda, lubab Issand meile: 5.Moosese 7:9.

2.Moosese 15-20; 32-34

MOOSESE USK 
Paulus kirjutab  Heebrealastele 11.peatükis usust.  Ta toob näiteks palju suuri prohveteid, teiste seas kolme naist, kellel kõigil oli suur usk.  Paljusid mainib ta ühes salmis, mõnda kahes, kuid Mooseseöe pühendab ta kuus salmi.  Loeme Heebrealastele 11:24-29.  Leidke need neli viisi kuidas Moosese oma suurt usku näitas. Mooses õppis oma kogemustest, et sa ei pea olema mitte suur juht, vaid sul tuleb täielikult uskuda Issanda abisse.  

ESIMENE SAMM: RISTIMINE
Hugh Nibley on kirjutanud Ensigni 1976a juuli numbris, et "muistsed nägid alati Moosest Iisraeli rahvast läbi Punase mere juhtimas, kui sümbolit ristimisest.  Sealt läbi tulek oli üheskoos sümbol surmast, sünnist, võidust ja patust puhtaks saamisest.“  Tuletame meelde, miks Issand soovis, et Vaarao laseks Ta rahval minna.  (Selleks, et nad saaksid oma Jumalat teenida.) Ristimine on ainus viis, kuidas usklik saab siseneda Jumalakummardamis teele. 

ETTEVALMISTAV RÄNNAK
Teekond, mille Iisraeli lapsed ette võtsid Egiptusest Kaananimaale, ei olnud otsetee.  Miks?  See 40 aastat kestnud rännak valmistas neid ette, et nad oleksid valmis sisenema tõotatud maale.  See ettevalmistav periood oli vajalik, et nad õpiksid, tõestaksid end ja kuuletuksid Jumalale.  (Tuletan meelde, et Iisraeli rahvas oli 430 aastat olnud Egiptuses vangistuses, selle aja jooksul oli nii mõnigi asi ununenud ning külge hakanud ka uued kombed.)  Samal ajal kui neid proovile pandi, oli Jumal alati ustavalt nendega, õnnistas neid, kui nad vajasid abi, isegi kui nad seda välja polnud teeninud. 

TEMPEL 

Need, kes on vabastatud oma pattudest usu, meeleparanduse ja ristimise kaudu, tulevad Jumala Kuningriiki ja peavad saama Issanda seaduse ning on seetõttu oodatud Tema templisse. 

"Mis on olnud Jumala rahva kogunemise eesmärk läbi terve ajaloo?  ... Mehel ei ole raske ju avada ust, kui tal on selle võti, aga olukord on keeruline, kui ta püüab ust avada taskunoaga. ... Seepärast on kokku kogunemise eesmärgiks ehitada Jumalale koda, kus ta ilmutab oma rahvale, Oma koja talitused ja Oma Kuningriigi hiilguse, et Tema rahvas saaks õpetust päästmisest.“ (Teachings of the Prophet Joseph Smith, lk 307-308).

Templi eesmärgiks on ette valmistada inimesi Issandaga kohtumiseks.  Prohveti eesmärk on juhatada inimesed templisse.  Seepärast viis Mooses Iisraeli rahva kõigepealt templisse, Siinai mäele, et valmistada neid ette tõotatud maaks. 

Mooses soovis viia Iisraeli lapsed Jumala juurde, preesterluse väega, aga ta ei saanud. 

NAGU MEIEGI- USKLIKUD 

Heebrealastele 3.peatükis toob Paulus välja selle, et mitte ainult Mooses ei olnud võrdkuju Kristusest, vaid me kõik oleme nagu Iisraeli lapsed.  Me kõik oleme Jumala Kuningriigis ja loodame tema juurde jõuda.   

• Püha Vaim – Nii nagu tuli juhatas Iisraeli lapsed Punase mere juurde, juhatas Püha Vaim meid ristimisele. 
• Ristimine- Nii nagu Punase mere ületamine vabastas Iisraeli lapsed orjusest, vabastas meie ristimine meid möödunust(, tagasiteed ei ole).
• Tempel- Iisraeli rahvas sai prohveti käest juhised selle kohta kuidas saada pühaks.  Tänapäeval on meil privileeg, prohveti juhtnööre järgides minna ise templisse, teha Jumalaga lepingud ja õppida kuidas saada piisavalt pühaks, et Teda ühel päeval kohata.  
• Järjepidevus- Iisraeli lapsed kandsid tabernaaklit endaga 40 aastat kaasas.  Meie jätkame templis käimist läbi terve elu.  Me peaksime püüdma saada ustavamaks ja kuulekamaks ning Kristus õnnistab meid oma armuga, mil iganes me libastume ning tänu Temale on meil võimalus parandada meelt.
• Taeva Kuningriik- Nii nagu Iisraeli rahvas sisenes lõpuks Kaananimaale ja sai tasuks „maa mille kallal nad polnud vaeva näinud“ (Joos. 24:14), niisamuti siseneme me Selestilisse Kuningriiki, mitte tänu meie enda teenetele, vaid tänu Kristusele. 

KATSUMUSTE ÕPPETUNNID

Teekonna lõpus, kui Mooses oli nende seast lahkumas, kõneles ta rahvale.  Ta juhtis tähelepanu mõnele olulisele tõele. 

Katsumused:  5.Moosese 8:2  Katsumusest pole kunagi kerget väljapääsu, sest see on meie kasvuks hädavajalik.  Kui katsumus möödub, on tähtis mäletada seda abi, mida me Issandalt saime.   

Katsumused aitavad sul õppida Issandast sõltumist:  5.Moosese 8:3  Kui elus läheb hästi, peaksime väljendama Jumalale tänulikkust, aga katsumuse ajal tuleb meil igal hommikul ärgata ja otsida mannat meie palvetes ja pühakirjadest.  Me märkame, et raskel ajal vajame Jumalat, me sõltume Temast. 

Issand teeb sind piisavalt tugevaks, et teekonnal vastu pidada:  5.Moosese 8:4  Meid õnnistatakse alati kõige vajalikuga, aga tasuta lõunasööke pole, meil tuleb alati ise midagi anda.

Issand õpetab sind:  5.Moosese 8:5   (chasteneth)  Kuigi seda on vahel raske mõista, annab Jumal meile katsumusi, sest Ta armastab meid.  Me ei peaks mitte kunagi mõtlema, et miks mina?  Me oleme Jumala lapsed.  Meie Isa õpetab ja treenib meid, isegi kui see on ebameeldiv. 

Sellepärast tuleb meil alati Teda usaldada, lõpptulemus on seda väärt:  5.Moosese 8:6-7  Issand teeb kõik, et me võiksime saada selestilise hiilguse väärilisteks.