Joona 1-4; Miika 2, 4-8

Joona raamat on ilus Heebrea poeesia, mis  õpetab oma keele ja sümboolikaga mitmeid olulisi õppetunde.  Milline on Joona raamatu põhiline sõnum?  Meie keskendume täna kahele teemale – elada templile orienteeritud elu ja rahu leidmine andestamise kaudu.

ALLAMINEK

Joona lugu räägib alla minekust.  Ta läks alla Jaafosse, alla laevaruumi, kui merel tõusis torm.  Kui sügavale Joona läks? (2:3-7) Joona lugu räägib teekonnast „Issanda palge eest põgenemisest, ära minemisest“. 

Lugudes nagu Moosese käsuplaatide saamine või Aabraham Iisaki ohverdamine räägitakse mäkke minemisest.  Olen varemgi rääkinud kuidas see sümboliseerid vabaõhu templit, Issanda palge ette minekut.

Heebreakeelne sõna tempel tähendab otseselt Issanda palge ees olemist.  Nii et kui me loeme Vana Testamenti, siis templil ehk Issanda palge ees ehk mäel tähendab kõik sama asja. 

Pühakirjades on öeldud, et Issand tuleb oma rahva juurde idast. (Matt. 24:27; Sak. 14:4-5; Hesek. 43:1). 

Moosese aegne tabrernaakel ja Saalomoni tempel olid mõlemad näoga idasse.  Eedeni aed oli idapool.  Mis suunas põgenes Joona?  Läände.  Tempel ja Jeruusalemm olid Vahemerest idas, Tarsis kuhu Joona läks oli arvatavasti tänapäeva Hispaanias, Vahemerest läänes, Joona maailma ääre peal ehk nii läänes kui üldse olla sai.  Tarsis oli merekaubanduse keskus, materjalistlik, maine – otse vastupidine templile. 

Nii et Joona mitte ainult ei põgenenud oma ülesande eest, ta läks ära Issanda palge eest, ta ei pidanud kinni oma lepingutest.

Muidugi ei saa keegi Issanda eest põgeneda, kuna Ta saab kontrollida kõik elemente, nagu näiteks  vett.  Joona lugu räägib lepituse väest ja ülestõusmisest, see on  lugu meeleparandusest, ristimisest ja lepingutest.  Kui Joona vaalast välja pääseb on tal uus võimalus, tal on võimalus saada uueks inimeseks, täita Issanda tahet.


JOONA TÄNULAUL

2:8-10

Kõik, kes on kunagi oma lepingutest taganenud võivad tunda Joona sarnaselt kahetsust oma pattude eest, tänulikkust  võimaluse eest uue innuga tänu lepitusele lepingutest edaspidi kinni pidada ja soovi taas Issanda ette minna.

Täiuslikuks saamine on protsess.

VAENLASTELE ANDESTAMINE

Miks Joona kogu selle põgenemise ette võttis?  Miks ta ei tahtnud Niineve inimestele evangeeliumi õpetada?

Niineve oli Assüüria pealinn.  Joona lugu on Vanas Testamendis unikaalne, ta oli esimene kes kutsuti evangeeliumi kuulutama Iisraeli koja vaenlasele.  Iisraellasi oli alati kästud hoiduda pagana rahvastest, nad ei tohtinud nendega abielluda, nendega koos süüa ja Joosua ajal olid nad pidanud kogu Kaananimaa rahvastest puhastama, et nende ebajumalakummardamine ei imbuks Iisraellaste sekka.  Kõik prohvetid kuni Joonani olid kuulutanud evangeeliumi ainult Iisraeli rahvale.  Issand kutsus Joona kuulutama Iisraeli suurimale vaenlasele – Assüüriale! Nad olid vägevad, vägivaldsed ja teinud Iisraelile pika aja jooksul palju valu ja muret.

Sarnaselt Joonaga õpetasid Mormoni raamatus Moosia pojad laamanlasi.  Nad tegid seda 14 aastat ja olid väga edukad.  (Nad ei olnud esimesed, kuid ainult neil oli edu. Vt.Jaakobi 7:24)

Ka Joona oli edukas, 120 000 assüürlast parandas meelt ja võttis vastu evangeeliumi.  Aga Joona erines Ammonist ja teistest Moosia poegadest – ta ei tundnud sellest edust rõõmu!


NIINEVE PÄÄSEMINE

Niineve oli nii suur linn, et sellest läbi kõndimine võttis 3 päeva.  3:3-9 Joona oli ilmselgelt üllatunud sellisest sündmuste käigust.  Isegi Iisraellased ei läinud kunagi nii kaugele andestuse ja halastuse otsimisega.  Isegi loomad pandi paastuma! 

Jumal nägi nende meeleparandust ja andestas neile.

Aga Joona ei teinud seda – ta oli pettunud ja vihane. (4:1-5) Seal ta siis istus varjus – eemal valgusest.  Me ei tea kaua ta seal niiviisi oli ehk mõne päeva võibolla kauem, kuid Jumal istutab talle lohutuseks kiikojanipuu ehk riitsinuse. Selles piirkonnas on riitsinus kahe- kuni kolmeaastane põõsas, mis kasvab vähemalt 4m kõrguseks. See puu tuli Joonale Jumala poolt kingituseks.  Joona oli küll tänulik selle eest, kuid ei lasknud sellel ennast muuta.  Issand annab ja võtab, meilt ootab ta tänulikkust ja loodab, et saame kõik vajalikud õppetunnid.  Joona ei püüa Niineve inimesi armastada nii nagu Jumal neid armastab, vaid soovib pigem surra. 

KAS EI PEAKS MA SIIS ARMU ANDMA NIINEVELE?

Tegelikult räägib see lugu meist kõigist. 

Ma ütlesin enne, et see on taas õpetlik heebrea poeesia-kiasmus:


1. Issand käsib Joonal minna Niineve rahvast õpetama. (1:1-2)
     2. Joona teeb pattu, sest ei soovi et Issand nad päästaks.   (1:3-17)
          3. Joona parandab meelt, Issand päästab Joona.  (2:1-7; 9-10)
               4. „Need, kes austavad tühje ebajumalaid, hülgavad oma osaduse.“(2:9)
          3. Niineve rahvas parandab meelt, Issand  päästab nad.   (3:1-10)
     2. Joona teeb pattu , sest ei soovi et Issand nad päästaks.  (4:1-3)
1. Issand küsib Joonalt küsimuse.  (4:11)

TULGE  ISSANDA MÄELE!  

Kohe peale Joona raamatut, kus pahelised Assüürlased meelt parandavad, tuleb Miika raamat, mis algab kutsega meeleparandusele – seekord Juutidele ja nende sugulastele Samaarlasetele.  (Miika 1:1-2)  Miika raamat kutsub ka meid, viimse aja pühasid, Iisraeli koja rahvast, meeleparandusele. Meile antakse ilus lubadus.  (Miika 4:1-5).

Tänapäeval läheme me Issanda mäele, kui läheme templisse ja osaleme templitalitustes.  Ükskõik kas me oleme kirikus uued, terve elu kirikus olnud, hiljutised tagasipöördunud – tempel on meie kõigi jaoks!  Kui me oleme juba templis, siis templitalitustes osaledes loeb ainult üks asi, et meil poleks üksteise vastu ebasõbalikke tundeid. 

Joona raamatu lõpus on küsimus meile kõigile.  Meie vastusest sõltub meie pääste, aga ka rahu ja õnn siin elus ja igaveses.  Kas me vabastame end leinast, kurbusest ja jätame mineviku maha ning laseme lepitusel end lohutada?  Kas näeme, et oleme ise samuti ebatäiuslikud ja vajame päästet?  Kas märkame Issanda armu ja hoolt enda elus?  Kuidas me laseme sellel end paremaks muuta?