Jesaja 40-49

(Alustuseks kuulasime tunnis Georg F. Handeli Messiast "Comfort Ye". See on umbes 3 minutit pikk.)

Jesaja Messiases
Nii mõnigi selle nädala pühakirjakoht on inspireerinud heliloojaid.  Jesaja 40. kolm esimest salmi olid just need mida me praegu kuulasime.  Kas keegi teab mis teos see oli? Need salmid on siis Messia esimese retsitatiivi tekst.  Sellele järgneb imeilus number, mille sõnad on 4-5 salm ("The Voice of Him That Crieth in the Wilderness.") jne Tõenäoliselt oleks tänase tunni asemel imeline lihtsalt koos Handeli Messiat kuulata, aga kuna meil on piiratud aeg, siis räägin teile natuke Handelist ja sellest imelisest muusikast ja siis loeme mõne koha pühakirjast ikka ka.


George Frederick Handel sündis saksamaal  1685 ja oli teise kuulsa helilooja Johann Sebastian Bachiga kaasaegne. Nad elasid mõnda aega üksteisele päris lähedal, kuid ei kohtunud eluajal kordagi.  Handel oli suurepärane helilooja, aga sellele vaatamata tihti rahahädas.  Ta oli väga helde ja samas mitte eriti osav oma rahaasjades.  Ta oli alandlik mees, kes ei arvanud ise, et ta eriti andekas oli.  Kui üks sõber peale üht kontserti mainis kui kehv muusika oli, teadmata et see oli Handeli looming, vastas Handel talle „Sul on õigus, see oli päris kehv.  Ma tundsin nii juba siis kui seda kirjutasin.“ 

Handel ei olnud täiuslik, aga oli siiski hea mees.  On teada, et vihastudes  vandus ta mitmes keeles ja tavaliselt vihastus ta laulja peale.  Samas oli ta kiire oma viga tunnistama ja vabandama.  Tal olid kõrged moraali nõuded.  Üks sõber, Sir John Hawkins kirjutas Handeli kohta nii:“ terve tema elu oli sügava religioossuse manifest.  Ta väljendas tihti vestluses rõõmu, mida tundis pühakirja muusikasse seadmisest.“

Handelile meeldis komponeerida muusikat religioossele tekstile, nii et seda saaks esitada sekulaarses teatris.  Kuna ta oli saksa luterlane kes elas enamus oma elust Londonis, anglikaani kiriku mõjupiirkonnas, meeldisid talle religiooni-ülesed muusikalised ettekanded.  Ta kirjutas draamateose „Ester“ ja samuti „Iisrael Egiptuses“, neid mõlemaid esitati teatris, mitte katedraalis.  Anglikaani kirik kritiseeris teda selle eest avalikult.  Isegi peale „Messia“ kuulsaks saamist õpetas John Newton (laulu „Amazing Grace“ autor) terve aasta pühapäeviti oma koguduses, et seda teost ei tohiks kuulata. 

Handel annetas palju heategevuseks, isegi kui tal endal olid finantsraskused.  Ta oli lõputu optimist ja hea pühakirjade tundja.  Tal ei olnud abikaasat ega lapsi ja ta pidi vaid iseendaga hakkama saama kuid ometi 1741 aasta kevadel, kui ta oli 56 aastane, oli olukord nii kehv, et tundus võimatu pääseda võlavanglast. 

Ja siis juhtus midagi, mis muutis palju elusid.  Handeli sõber, Charles Jennens, andis talle libretto, mille ta oli kokku pannud.  See põhines Kristuse elul ja tekst oli võetud täiel määral piiblist.  Samal ajal sai Handel Dublini heategevusorganisatsioonilt ülesande komponeerida heategevuse eesmärgil üks suur-teos.  Handel pani kaks asja kokku ja alustas tööd 22.augustil 1741.  Ta oli valmis komponeerima veel ühte religioosset teost, mida esitataks sekulaarsel pinnal.  Ta süvenes töösse niivõrd, et ei lahkunud kordagi majas ja vaid harva oma toast.  Kuue päevaga oli esimene osa valmis. 9 päeva hiljem oli valmis ka 2 osa ja veel kuue päeva pärast kolmas osa.  Orkestratsiooni jaoks kulus veel kaks päeva.  Kogu teos, 260 käsikirja-lehekülge valmis 24 päevaga.  Ta laenas siit-sealt oma varasematest teostest teemasid ja kombineeris need uute meloodiate ja instrumentatsiooniga.  Aastate jooksul ta viis sisse pisiparandusi, aga Messias mida tänapäeval kuulda saame on enam-vähem sama nagu algselt.  Seda peetakse tänapäevani üheks suurimaks muusikasaavutuseks.

 Selle teose loomine oli Handeli jaoks väga vaimne kogemus.  Kord kui teenija sisenes tuppa talle toitu tooma, leidis ta Handeli nutmas.  Handeli sõnad:“ Mulle paistab, et ma nägin enda ees taevast ja isegi Suurt Jumalat ennast.“  Ta oli just lõpetanud  „Halleluja koori“.  Üks teine sõber, kes tema juurest läbi tuli, leidis ta samuti emotsionaalselt nutmas.  Hiljem püüdis Handel talle selgitada:“ Kas ma olin kehas või kehast väljas, seda kirjutades, ma ei tea.“

Messiase esmaettekanne toimus 13.aprillil 1742 Dublinis.  See oli heategevuskontsert, just nagu algselt kokku lepitud.  Messias, mis kirjutati Päästja ülistuseks, Tema kes meid päästab langemise tagajärgedest ja vangistusest, vabastas 142 meest võlavanglast, kuna koguti  400 naela.  Handel dirigeeris veel  üle 30 korra sama teost oma eluajal.  Paljud neist kordadest olid heategevuskontserdid, raha läks tihti Foundlingi haiglale, mille suurtoetaja ta oli.  Kuna kontserdid toimusid teatrites ja mitte kirikutes, tõi raha reaalset leevendust abivajajatele.  Messias on aidanud toita näljaseid, riietada alasti olijaid, kergendada vaeslaste muresid ... rohkem kui ükski teine muusikateos. 

Pärast Messia Londoni esmaettekannet pöördus Lord Kinnoul Handeli poole ja õnnitles teda „suurepärase meelelahutuse“ eest. Handel vastas „Sellest on küll kahju, kui ma vaid teie meelt lahutasin.  Lootsin, et see muudab inimest paremaks.“ Kindlasti on see teos aidanud inimestel tunda soovi saada paremaks, just nagu pühakirjad, kui me neid loeme. 

Handel suri 18 aastat peale Messia komponeermist.  Laupäeval 14.aprillil 1759., päev enne ülestõusmispühi.  Ta oli 8 päeva varem dirigeerinud viimast korda Messiast.  Tema lähedane sõber, James Smith, kirjutas:“ Ta suri just samuti, nagu ta elas, hea kristlasena.“.  3000 inimest osales matusel. Westminster Abbeyle kuhu ta maeti asetati kuju – Handel, kes hoiab käes Messia avatud käsikirja, seal seisavad sõnad „Ma tean, et mu Lunastaja elab“.   See suurepärane usu mees, kelle teadmised Päästjast tulid pühakirjade uurimisest, kes õpetas tõde läbi muusika ja elas evangeeliumi järgi tehes head ligimestele.

Meie vaimne varu

Me kõik teame, et elus on katsumusi, neil hetkedel on hea meeles pidada, et Jumal on meie jaoks alati olemas.  Jesaja raamat on räis vaimset kosutust.  Nüüd on igaühel võimalus jagada oma vaimsest varust – mõni salm Jesaja 40-49, mis eriti puudutab.

40:31 (Kes ootavad Issandat)


1) Peatu, palveta.  Täna õnnituste eest, selle rolli või ülesande eest, mis sulle on antud.

2) Tee kõige olulisem ära. 

3) Mõtle neile inimestele, keda sa oma tööga õnnistad. 

4) Usalda Issandat, looda Tema abile. 

Vt laulu „On Usk meile kalju“ 3-5. salmi sõnu!

-----------------------

   Kasutatud kirjandus: Patrick Kavanaugh, Spiritual Lives of the Great Composers, lk 27-33

Joona 1-4; Miika 2, 4-8

Joona raamat on ilus Heebrea poeesia, mis  õpetab oma keele ja sümboolikaga mitmeid olulisi õppetunde.  Milline on Joona raamatu põhiline sõnum?  Meie keskendume täna kahele teemale – elada templile orienteeritud elu ja rahu leidmine andestamise kaudu.

ALLAMINEK

Joona lugu räägib alla minekust.  Ta läks alla Jaafosse, alla laevaruumi, kui merel tõusis torm.  Kui sügavale Joona läks? (2:3-7) Joona lugu räägib teekonnast „Issanda palge eest põgenemisest, ära minemisest“. 

Lugudes nagu Moosese käsuplaatide saamine või Aabraham Iisaki ohverdamine räägitakse mäkke minemisest.  Olen varemgi rääkinud kuidas see sümboliseerid vabaõhu templit, Issanda palge ette minekut.

Heebreakeelne sõna tempel tähendab otseselt Issanda palge ees olemist.  Nii et kui me loeme Vana Testamenti, siis templil ehk Issanda palge ees ehk mäel tähendab kõik sama asja. 

Pühakirjades on öeldud, et Issand tuleb oma rahva juurde idast. (Matt. 24:27; Sak. 14:4-5; Hesek. 43:1). 

Moosese aegne tabrernaakel ja Saalomoni tempel olid mõlemad näoga idasse.  Eedeni aed oli idapool.  Mis suunas põgenes Joona?  Läände.  Tempel ja Jeruusalemm olid Vahemerest idas, Tarsis kuhu Joona läks oli arvatavasti tänapäeva Hispaanias, Vahemerest läänes, Joona maailma ääre peal ehk nii läänes kui üldse olla sai.  Tarsis oli merekaubanduse keskus, materjalistlik, maine – otse vastupidine templile. 

Nii et Joona mitte ainult ei põgenenud oma ülesande eest, ta läks ära Issanda palge eest, ta ei pidanud kinni oma lepingutest.

Muidugi ei saa keegi Issanda eest põgeneda, kuna Ta saab kontrollida kõik elemente, nagu näiteks  vett.  Joona lugu räägib lepituse väest ja ülestõusmisest, see on  lugu meeleparandusest, ristimisest ja lepingutest.  Kui Joona vaalast välja pääseb on tal uus võimalus, tal on võimalus saada uueks inimeseks, täita Issanda tahet.


JOONA TÄNULAUL

2:8-10

Kõik, kes on kunagi oma lepingutest taganenud võivad tunda Joona sarnaselt kahetsust oma pattude eest, tänulikkust  võimaluse eest uue innuga tänu lepitusele lepingutest edaspidi kinni pidada ja soovi taas Issanda ette minna.

Täiuslikuks saamine on protsess.

VAENLASTELE ANDESTAMINE

Miks Joona kogu selle põgenemise ette võttis?  Miks ta ei tahtnud Niineve inimestele evangeeliumi õpetada?

Niineve oli Assüüria pealinn.  Joona lugu on Vanas Testamendis unikaalne, ta oli esimene kes kutsuti evangeeliumi kuulutama Iisraeli koja vaenlasele.  Iisraellasi oli alati kästud hoiduda pagana rahvastest, nad ei tohtinud nendega abielluda, nendega koos süüa ja Joosua ajal olid nad pidanud kogu Kaananimaa rahvastest puhastama, et nende ebajumalakummardamine ei imbuks Iisraellaste sekka.  Kõik prohvetid kuni Joonani olid kuulutanud evangeeliumi ainult Iisraeli rahvale.  Issand kutsus Joona kuulutama Iisraeli suurimale vaenlasele – Assüüriale! Nad olid vägevad, vägivaldsed ja teinud Iisraelile pika aja jooksul palju valu ja muret.

Sarnaselt Joonaga õpetasid Mormoni raamatus Moosia pojad laamanlasi.  Nad tegid seda 14 aastat ja olid väga edukad.  (Nad ei olnud esimesed, kuid ainult neil oli edu. Vt.Jaakobi 7:24)

Ka Joona oli edukas, 120 000 assüürlast parandas meelt ja võttis vastu evangeeliumi.  Aga Joona erines Ammonist ja teistest Moosia poegadest – ta ei tundnud sellest edust rõõmu!


NIINEVE PÄÄSEMINE

Niineve oli nii suur linn, et sellest läbi kõndimine võttis 3 päeva.  3:3-9 Joona oli ilmselgelt üllatunud sellisest sündmuste käigust.  Isegi Iisraellased ei läinud kunagi nii kaugele andestuse ja halastuse otsimisega.  Isegi loomad pandi paastuma! 

Jumal nägi nende meeleparandust ja andestas neile.

Aga Joona ei teinud seda – ta oli pettunud ja vihane. (4:1-5) Seal ta siis istus varjus – eemal valgusest.  Me ei tea kaua ta seal niiviisi oli ehk mõne päeva võibolla kauem, kuid Jumal istutab talle lohutuseks kiikojanipuu ehk riitsinuse. Selles piirkonnas on riitsinus kahe- kuni kolmeaastane põõsas, mis kasvab vähemalt 4m kõrguseks. See puu tuli Joonale Jumala poolt kingituseks.  Joona oli küll tänulik selle eest, kuid ei lasknud sellel ennast muuta.  Issand annab ja võtab, meilt ootab ta tänulikkust ja loodab, et saame kõik vajalikud õppetunnid.  Joona ei püüa Niineve inimesi armastada nii nagu Jumal neid armastab, vaid soovib pigem surra. 

KAS EI PEAKS MA SIIS ARMU ANDMA NIINEVELE?

Tegelikult räägib see lugu meist kõigist. 

Ma ütlesin enne, et see on taas õpetlik heebrea poeesia-kiasmus:


1. Issand käsib Joonal minna Niineve rahvast õpetama. (1:1-2)
     2. Joona teeb pattu, sest ei soovi et Issand nad päästaks.   (1:3-17)
          3. Joona parandab meelt, Issand päästab Joona.  (2:1-7; 9-10)
               4. „Need, kes austavad tühje ebajumalaid, hülgavad oma osaduse.“(2:9)
          3. Niineve rahvas parandab meelt, Issand  päästab nad.   (3:1-10)
     2. Joona teeb pattu , sest ei soovi et Issand nad päästaks.  (4:1-3)
1. Issand küsib Joonalt küsimuse.  (4:11)

TULGE  ISSANDA MÄELE!  

Kohe peale Joona raamatut, kus pahelised Assüürlased meelt parandavad, tuleb Miika raamat, mis algab kutsega meeleparandusele – seekord Juutidele ja nende sugulastele Samaarlasetele.  (Miika 1:1-2)  Miika raamat kutsub ka meid, viimse aja pühasid, Iisraeli koja rahvast, meeleparandusele. Meile antakse ilus lubadus.  (Miika 4:1-5).

Tänapäeval läheme me Issanda mäele, kui läheme templisse ja osaleme templitalitustes.  Ükskõik kas me oleme kirikus uued, terve elu kirikus olnud, hiljutised tagasipöördunud – tempel on meie kõigi jaoks!  Kui me oleme juba templis, siis templitalitustes osaledes loeb ainult üks asi, et meil poleks üksteise vastu ebasõbalikke tundeid. 

Joona raamatu lõpus on küsimus meile kõigile.  Meie vastusest sõltub meie pääste, aga ka rahu ja õnn siin elus ja igaveses.  Kas me vabastame end leinast, kurbusest ja jätame mineviku maha ning laseme lepitusel end lohutada?  Kas näeme, et oleme ise samuti ebatäiuslikud ja vajame päästet?  Kas märkame Issanda armu ja hoolt enda elus?  Kuidas me laseme sellel end paremaks muuta?