1.Kuningate 12-14; 2.Ajaraamat 17, 20

KUNINGRIIGI JAGUNEMINE

Kuningas Taavet liitis Iisraeli kuningriigi üheks tervikuks, kuid kahjuks tema poeg Saalomon tekitas lõhe.  Ta pani rahvale peale nii suured maksud, eriti Jeruusalemmast väljaspool, maapiirkonnas põhjas, et kui ta suri oli rahvas valmis mässama. 

REHABEAM

10 põhjapoolset suguharu kutsusid Saalomoni poja Rehabeami kroonimiseks Sekemisse. See ei olnud korra kohane, kuningas oleks tulnud kroonida Jeruusalemmas. Tõenäoliselt teadis Rehabeam, et miski on korrast ära.  10 põhjapoolset suguharu kutsusid Sekemisse ka Jerobeami, Iisraellase, kes oli olnud Saalomoni armee juht, kuid turvalisuse pärast põgenenud Egiptusesse, kui Saalomon teda tappa tahtis.  Nimelt oli prohvet Ahija Jerobeamile ette kuulutanud, et temast saab 10 põhjapoolse suguharu juht ja see oli jõudnud Saalomoni kõrvu. (1.Kuningate 11:28-40) ...ja mitte ainult, ka rahvas tõenäoliselt teadis.

Loeme 1.Kuningate 12:3-4.  Rehabeamil pole kogemusi (kuigi ta on 41 aastane) ja ta küsib oma isa vanadelt nõuandjatelt (vanematelt), kes soovitavad olla rahva vastu lahked, teenida neid ja kergendada nende maksukoormat, et teenida välja rahva soosing.  Aga ta küsib ka omaealistelt, sõpradelt, kes ütlevad, et ta näitaks oma nö kuninglikku musklit, et ta hirmutaks rahvast. 1.Kuningate 12:11  See andis põhjapoolsetele suguharudele põhjuse mässata.  12:16-18 (Adoram kas kogus maksuraha või otsis uusi sunnitöölisi.)

Õppetunnid:  
1) Vanemad inimesed annavad tavaliselt paremat nõu. 
2) Inimesed on lojaalsed neile, kes neid teenivad, mitte neile kes rõhuvad.   (ÕL  121:41)

JEROBEAM

Kuigi Jerobeam oli Issanda poolt valitud kuningaks, ei jäänud ta Iisraeli Jumalale truuks.  Vaatame mida ta karts ja mida ta tegi. (Vt. 12:26-29) Ta valis Jehoova kummardamiseks kohad, mis tundusid sobivat, seoses varem toimunuga.  Näiteks Peetelis oli Jaakob näinud nägemust sellest kuidas taevad olid avatud.  Jerobeam seadis sisse ka omad festivalid ja muutis asju seoses preesterlusega, kuna leviidid olid Jeruusalemmas.  Tagajärjest saame lugeda 1.Kuningate 14:11-13. 

Õppetunnid:
Me ei või ise ühtegi käsku ega teenimisviisi muuta 
Me peame teenima vastavalt Jumala korrale ja tahtele

ABIJAM

Lõpuks vallutas Rehabeami poeg Abijam Jerobeami ja ta rahva.  Abijam ei olnud ka ise õigemeelne mees, aga vaatame mis põhjusel Jehoova teda soosis.  1.Kuningate 15:3-5

2.Ajaraamat 13:4-12, 18-20

Õppetunnid:  
Jumal kuuleb kõiki siiraid palveid 

JOOSAFAT
Nüüd me jõuame lõpuks õigemeelse (Juuda) kuningani!  Joosafat, Abijai lapselaps, ja kuningas Taaveti lapselapselapselaps. 2.Ajaraamat 17:3-6 Joosafati isa oli Aasa, kes tegi samuti palju head. Nii nagu Mormoni raamatuski, leidis Joosafat, et rahvast on vaja õpetada ja ta saatis välja mitmeid misjonäre. Nende kutse oli nii tähtis, et nad on kõik nimeliselt välja toodud.  (17:7-9)

Aga ka Joosafat oli inimene ja eksis vahel.  Ta sai Iisraeli kuninga Ahabiga languks ja läks temaga koos sõtta, sest ta ei kuulanud prohvetit Miikat.  Ometi Issand õnnistas teda lahingus, kui ta Jumala poole hüüdis ja päästis ta. 

Pärast seda juhtumit läks ta ka ise ja jutlustas rahvale ning seadis sisse kohtumõistjad kõikidesse linnadesse. 

Hiljem oma elus tegi ta taas halba koostööd. (2.Ajaraamat 20:35-37)

Joosafati pingutused ennast ja oma rahvast Jumalale lähemale tuua tasusid ära.  (20:3-4, 8-9)

Pärast palvet ilmutatakse neile see, mida neil tuleb teha ja kuidas Issand nad päästab.  Nad tänavad teda.  Järgmisel hommikul asuvad nad teele ja mida nad teevad?  Nad lähevad lauluga.  (20:22-26)  Sel ajal kui nad lauldes edasi läksid tapsid teised (need kes tahtsid nendele tegelikult kallale tulla) hoopis üksteist maha.  Ja kui nad olid 3 päeva varandusi kokku kogunud, siis neljandal päeval nad kogunesid kokku ja tänasid Issandat. Seejärel läksid nad tagasi Jeruusalemma ja jätkasid pillimängu ning  rõõmustamist. 

Õppetunnid:  
1) Evangeeliumi õpetamine ja õppimine tasub alati ära.
2) Meile andestatakse meie eksimused, kui me jätkame Issanda otsimist.
3) Paastumine töötab!
4) Me peame minema lahinguväljale isegi kui Issand ise meie eest võitleb. 
5) Õigemeelsete laul on vägev palve ja sellel võib olla tohutu-suur mõju.  (ÕL 25:12).
6) Me peaksime elama nii, et saaksime igal ajal minna templisse, et saada abi ja juhatust ootamatus olukorras ja otsida seal Issanda tahet. 
7) Issand peab alati kinni oma antud lubadustest.  Kui me neid lubadusi teame, saame nendest jõudu.
8) See on usu märk, kui täname Issandat õnnistuse eest, mille Ta on meile lubanud, kuid mida me veel ei ole saanud.