Aabrahami 1; 1.Moosese 15-17; 21-22

LUBADUS

 Aabramile lubati suurt järelkasvu, mis õnnistaks kõiki maailma rahvaid. Kuid aastad läksid ja polnud märkigi sellest, et see lubadus võiks täituda. (1.Moosese 15:1-5).

 AABRAHAMI NAISED

 Aja jooksul sai Saarai aru, et Issanda lubaduse täitumiseks tuleb tal midagi ette võtta. Tolla aja seaduste ja kommete kohaselt oli tavaks, et lastetu naine andis oma teenijate seast oma mehele ametliku naise. Konkubiini laps oli ametlikult esimese naise valitseda ja konkubiin ise endiselt esimese naise teenija. Ometi juhtus vahel, et teenija hakkas ennast pidama viljatust naisest paremaks. Kui see juhtus, tõi olukord endaga alati kaasa segadust ja pingeid ning esimesel naisel oli kolm valikut: 1. Vabastada teenija ja saata ta ära. 2. Märgistada ta orjaks ja müüa ta maha. 3. Karistada teda. Esimene variant on kahtlemata kõige lahkem. (Camille Fronk Olson, Women of the Old Testament, lk. 37, 42).
 Saarai järgis ajastu tavasid ja Issanda tahet ning andis oma Egiptlasest teenija Haagari Aabrahamile naiseks. (ÕL 132:65) Aga veel enne lapse sündi hakkas Haagar unustama oma positsiooni. (1.Moos. 16:4). Saarai konsulteeris oma abikaasaga ja Aabraham andis talle vabad käed. (1.Moos. 16:5-6). Ometi armastas Issand ka Haagarit ja kuulis ta muret. Ingel külastas teda ja andis talle suure lubaduse. (1.Moos. 16:7-16). (Aabram oli 86.)
 Kui Aabram oli 99 aastat vana muutis Issand ta nime Aabramist(austatud isa) Aabrahamiks(paljude rahvaste isa) ja kinnitas taas varem antud lubadust. Saarai nime muutis ta Saaraks, mis tähendab printsessi ja lubas, et ta saab lapse. Aabraham rõõmustas selle üle, kuid mõtles ka oma armsa vanema poja peale. Issand lubas, et Ismaelist saab alguse suur rahvas, kuid Iisaki kaudu läheb edasi preesterlusega juhtimine.
 Aabrahamist sai paljude rahvaste isa, Juutide ja kristlaste isa Iisaki kaudu ja Islami rahvaste isa Ismaeli kaudu ning lisaks veel paljude rahvaste isa kolmanda naise (Ketuura) poegade järeltulijate kaudu. Preesterluse õnnistused olid mõeldud kõigile Aabrahami järeltulijatele, aga Iisraeli koja juhtmine anti ainult esmasünni õigusega Iisakile. (1.Moos. 17:18-21)
Ismael oli 13 aastane kui Iisak sündis. Tol ajal võõrutati laps rinnast umbes 3-6 aasta vanuselt. Mingil hetkel märkas Saara, et teismeline Ismael narrib ja/või kiusab väikest Iisakit. Eestikeelses piiblis on see puudulikult kirjas, aga sellest annab rohkem aimu Galaatlaste raamatu pühakirjasalm. (1.Moos. 21:9-10; Gal. 4:29). Muistne ajaloolane, Flavius Josephus, on kirjutanud, et Saara armastas Ismaeli nagu oma poega. Igal juhul valis ta leebeima viisi, vabastas Haagari ja saatis ta koos lapsega ära. Nagu iga lahutus, oli ka see valulik. (1.Moos. 21:11-13). Jumal oli nii Isameli ja Haagariga kui ka Saara ja Iisakiga. Ta kuulas Ismaeli ja Haagari palveid ning päästis ja õnnistas neid. (1.Moos. 21:20).
 Ismael oli oma isa ja vennaga kontaktis või pöördus mingil eluhetkel nende juurde tagasi, sest kui Aabraham suri, matsid Ismael ja Iisak, kaks venda, oma isa. (1.Moos. 25:9).

 ESMASÜNDINU

 Kuigi Iisak oli Aabrahami teine poeg, oli ta esimese naise esimene poeg, ja see andis talle esmsünni õiguse. See tähendab, et tal olid suuremad õnnistused ja vastutus terve pere ees. Talle lubati maad, järeltulijaid ja preesterlust, mis viiks evangeeliumi tervesse maailma ning samuti Issanda kaitset. Pidage neid lubadusi meeles, sest nüüd jõuame me ohverduse looni. (1.Moos. 22:1-3, 7-8).
 Kindlasti oli see Aabrahami jaoks väga raske, hoida seekord ise nuga käes oma poja elu võtmiseks, see võis olla isegi traumeeriv, kuna ta oli oma nooruses olnud ise kinniseotult altaril. Võibolla lootis ta, et ingel tuleb ja vabastab Iisaki, nii nagu oli juhtunud temaga. Igal juhul usaldas Aabraham täielikult Issandat. Kui me vaatame Aabrahami reaktsiooni 15 peatükis, kui Issand talle kinnitas, et ta Saara saab vanas eas poja. 6.salm ütleb „ Ja ta uskus Issandat ning see arvati temale õiguseks.“ Vaatame JST lisaks (lk 189). On tõenäoline, et Aabraham ootas, et Jehoova äratab ta poja surnuist. Aga millal ja kuidas, seda ta täpselt ei teadnud. Selles olukorras rakendas Aabraham tohutul määral usku. Õnneks ei pidanud ta nuga oma poja elu võtmiseks kasutama. (1.Moos. 22:13).

 AABRAHAMI, IISAKI JA JAAKOBI JUMAL

 Igakord, kui piiblis näeme väljendit „Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal“ näitab see, et räägitakse Aabrahami lepingust, (sellest oli üle-eelmine tund), aga kordame lühidalt üle.
 Millised olid selle lepingu õnnistused? (Maised: tõotatud maa, rohkel arvul järeltulijaid, Jeesuse Kristuse evangeelium ja preesterlus Aabrahamil ja ta järeltulijatel. Igavesed: selestiline kuningriik, igavene abielu ja järelkasv, ülendus ja igavene elu.) 
Kuidas meie sellest lepingust osa saame? (Ristimise, templiabielu ja perede pitseerimise kaudu.) Mida meil tuleb teha? (Me peame aitama kõigil Jumala lastel saada need õnnistused.)
 Jumalal on võime päästa igas olukorras oma lapsed. Ta ootab, et me alluksime täielikult Talle ja tasub meile siis õnnistustega, kui teeme seda. Ükskõik mida Ta meil teha palub, kui me seda teeme, on meiega (lõpuks) hästi.
 Iisaki ohverdamine on muidugi võrdkuju Kristusest. Iisak ja Kristus olid mõlemad lubaduse lapsed, lepingu lapsed, esmasünni pojad. Paigas kus Aabraham Iisaki pidi ohverdama asub nüüd hoone nimega "Dome of the Rock". Mõnisada meetrit põhjapool natuke kõrgemal on Kolgata, koht kus Jumal ohverdas oma Ainusündinud Poja.
 Vanem Dallin Oaks on öelnud, "See lugu... näitab meile Jumala headust. Kuidas Ta kaitses Iisakit ja andis asenduse, nii et ta ei peaks surema. Meie pattude ja surelikkuse tõttu, oleme kõik määratud surema. Kui kogu lootus on kadunud, annab Taevane Isa Jumala Talle ja meid päästetakse tänu Tema ohverdusele." (Ensign, Nov. 1992, lk. 37). Issand on ilmutanud, et ka meid tuleb proovile panna, nagu Aabrahami. (ÕL 101:4)
 Mida me saame teha, et ettevalmistuda ohverdusteks, mida Issand meilt nõuda võib?