ÕIGEMEELNE ELU PAHELISES MAAILMAS

(1.Moosese 13-14; 18-19)

Aabraham ja Lott lahkusid Urist ja läksid Haaranisse, Kaananimaale, Egiptusesse ja siis tagasi Kaananisse.  Kõikjal kus nad elasid, säilitas Aabraham oma lõkendava tunnistuse ning jäi ustavaks.  Lott paistis aga olevat rohkem mõjutatud keskkonnast ja ta lasi ümbritseval  muuta ennast usuleigeks. 

AABRAHAM ja LOT T

• Jumal esikohal.  (1.Moosese 13:3-4).  Kuhu iganes ta läks, ehitas ta altari.  (Abr. 2:17-20).  Me ei tea palju Lotti kohta, aga paistab et ta oli olnud nö aktiivne.  (Abr. 2:6).  Pärast jõukaks saamist paistab siiski, et see muutus. 
• Inimesed enne asju.  Kui kahe sugulase teenijate vahel tõusis tüli, pakkus Aabraham, et Lott valiks esimesena maa kuhu minna.  Rahumeelsed suhted olid tema jaoks tähtsamad kui maa.  (1.Moos. 13:6-11). Paistab, et Lotti jaoks oli tema ise ja hea maa tähtsam. 
• Pühades paikades seismine.  Aabraham võttis maa mille Issand talle andis ja elas Mamre tammikus,  Hebroni juures ning ehitas sinna altari (1.Moos. 13: 14-18).  Talle lubati palju järeltulijaid.  Lott seevastu pani oma telgid püsti kuni Soodomani. (1.Moos. 13:12-13).  Ei läinudki nii palju aega, kui Lott juba koliski Soodomasse. (1.Moos. 14:12).

KAKS KUNINGAT

Mitmete kuningriikide vahelises sõjas võeti Lott koos teiste Soodoma linna elanikega vangi.  Aabraham ja 318 meest koos tema kodakonnast läksid neid vabastama.  (1.Moos. 14:14-16)  Ei Lott ega teised Soodoma ja Gomorra elanikud parandanud peale seda juhtumit meelt.  Lott kolis otsejoones tagasi pahelisse linna. 

Peale lahingut oli Aabrahamil vahetult tegemist kahe kuningaga – Saalemi kuninga  (Melkisedekiga) ja Soodoma kuninga (Beeraga).  Taas näeme kontrasti õigemeelsuse ja maisuse vahel. 

• Liit Jumala, mitte inimestega.  Melkisedek oli ülempreester.  Ta andis Aabrahamile sakramenti, õnnistas teda ja tuletas meelde, et Kõigekõrgem Jumal oli võitnud selle lahingu tema heaks.  Peale lepingu uuendamist maksis Aabraham kümnist.  (1.Moos. 14:18-19,JST).  Soodoma kuningas oli maiseima linna kuningas.  Ta pakkus, et Aabraham võib võtta kõik sõjasaagiks saadud varanduse endale.  Aabraham keeldus, sest tal polnud vähimatki tahtmist olla seotud Soodoma ja selle paheliste elanikega.  (1.Moos. 14:21-23).
• Olla pühitsetud või neetud.  Salem tähendab  "rahu, õigemeelsus, taevas ." Soodom tähendab „nende saladus“.  Salem võeti hiljem taevasse.  (JST Gen. 14:34).  Soodom kattus hiljem laavaga, mis tegi selle igaveseks elamiskõlbmatuks. 

AABRAHAM, LOTT ja  KÜLALISED

Kolm preesterluse venda külastasid Aabrahami ja seejärel ka Lotti, et hoiatada neid hävituse eest.  Kahe mehe suhtumine neisse sõnumitoojatesse näitab nende ustavust või selle puudumist. 

• Issanda sõnumitoojate austamine.  Aabrahami terve kodakond tegi Issandaga lepingu (1.Moosese 17),  seejärel külastas teda Issand (1.Moos. 18:1).  (Joseph Fielding Smith ütles Doctrines of Salvationis, et 18 peatükk peaks algama 1 salmi teisest poolest sõnadega „Kui ta istus telgi ukse ees...“.  Esimese salmi „LORD“ on inglise keelses piiblis suurte tähtedega, ülejäänud peatükis on "Lord" väikeste tähtedega, mis tõlkes tähendab vennad, juudi kombe kohaselt.  Peale Issanda külastust, külastasid kolm Aabrahami preesterlusejuhti teda ja hiljem ka Lotti.  Mõlemad mehed tundsid nad ära ja kummardasid maani (1.Moos. 18:2; 19:1).  18.peatüki kolmandas salmis ei räägi Aabraham Issandaga, vaid räägib austavalt oma preesterluse juhiga.  Pühakirjas on neid kolme nimetatud ka ingliteks, mis heebrea keeles tähendab samuti sõnumitoojat. 
• Vendade toetamine.  Aabraham pakkus meestele jalapesuvett, puhkust puu all ja süüa.  (1.Moos. 18:3-8).  Lott pakkus neile samuti jalapesuvett, pidusööki ja ööseks peavarju, teades linna ohtlikkust ja meeste kombeid. (1.Moos. 19:2-3).
• Babülonist hoidumine.  Mehed õnnistasid Aabrahami preesterluse väega ja lubasid, et ta naine saab lapse.   (1.Moos. 18:10-15).  Kui nad külastasid Lotti oli neil sootuks teistsugune kogemus.  Lott oli eksklikult arvanud, et tema juures kodus on turvaline, et tal oli väge oma kodu kaitsta, vaatamata Soodomas elamisele.  Ta püüdis oma külalisi kaitsta, kuid asjatult.  Pühad mehed kaitsesid lõpuks preesterluse väega iseendid ja Lotti.   (JST ütleb, et Lott ei pakkunud oma tütreid Soodoma meestele.) 
• Prohvet  Vennad ütlesid prohvetile mis hakkab juhtuma –  Soodoma ja Gomorra häving.  Me teame, et Issand ei tee midagi ilmutamata seda prohveteile.  Aabraham näitas neile teed Soodomasse ja aitas neid nende ülesandes.  Minnes meenus talle oma sugulane Lott ja ta palus Issandal teda säästa.  (1.Moos. 18:16-33) Mehed hoiatasid Lotti ja lubasid tal hoiatada oma teisi lähedasi, kuid sellest polnud kasu, nad ei uskunud teda.  (1.Moos. 19:12-14).
• Patus viibmine.  Peale sõnumi edastamist kiirustasid sõnumitoojad Lotti takka, aga ta venitas.  Nad pidid võtma temal, ta naisel ja tütardel käest ja vedama nad linnast välja.  (1.Moos. 19:15-16).  Lotti pere ei kiirustanud lahkumisega.  Sõnumitoojad palusid Lottil minna mägedesse (mis on tihti sümbol templist) ja mitte vaadata tagasi.  Kuid Lott kartis mäkke minekut ja küsis, kas ta võiks minn teise kohta- alandlkumasse linnakesse kui Soodom.  (1.Moos. 19:17-20).  Pühad mehed aksepteerisid Lotti plaani, see oli siiski edasiminek.
• Igatsevalt patule tagasivaatamine (1.Moos. 19:24-26). Pärast seda kartis Lott jääda väikesesse Soari linna ja tegi nii, nagu teda oli algselt juhendatud – ta läks mäestikusse.   (1.Moos. 19:30).
• Templi külastamine raskel ajal. Järgmisel hommikul vara läks Aabraham pühasse paika, nägi Issanda hävitustööd ja sai tõenäoliselt  lohutust, kuna ta usaldas Issandat.  (1.Moos. 19:27-29).
• Kuidas õpetada oma perele Issanda usaldamist?  Aabraham õpetas hoolikalt oma peret ja teenijaid Issanda viisidest, õiglusest, kohtumõistmisest, lepingute austamist.  (1.Moos. 18:19).  Ta ootas mitukümmend aastat lubatud järglast.  Lotti tütred olid lahkunud Soodomast koos temaga, kuid olles kasvanud selles keskkonnas olid nad õppinud pahelisi kombeid ja oma lühinägelikkuses tegid nad midagi mille tagajärjeks olid piibliaegade kõige pahelisemad rahvad Moaabid ja Ammonlased.  (1.Moos. 19:31-36).  

ISSANDA HALASTUS 

Aabraham palus säästa Soodoma linn, kui seal elab vähemalt 50 õigemeelset inimest, siis 45, 40 jne kuni 10.  Aga sellest linnas polnud isegi kümmet õigemeelset.  Ainult Lott oma naise ja khe tütrega oli marginaalselt õigemeelne.  Aga Issand halastas Aabrahami palve tõttu ja päästis nad, kuigi Lott ei olnud isegi piisavalt kuulekas, et kiiresti linnast lahkuda või minna otse mäestikku.  Ometi, kuna ta oli valmis vähemalt natuke ennast parandama, kuigi teda pidi lausa kättpidi linnast välja tirima päästeti ta ometi hävitusest.  Selline on meie Issand.  

Pidevalt ustav Aabraham sai loomulikult palju rohkem õnnistusi, kui lihtsalt hävitusest pääsemine. 

MILLIST EESKUJU ME JÄRGIME? 
Viimse Aja Pühadena oleme me teinud Issandaga lepingu, aga vaatamata sellele elame maailmas ja oleme mõjutatavad.  Selleks, et saaksime elada turvaliselt ja õnnistuste vääriliselt tuleb meil olla aktiivselt järjepidevalt ustav nagu Aabraham, mitte rumal, ükskõikne ja usuleige nagu Lott. 

• nagu Aabraham, tuleb meil uuendada lepinguid sakramenti võttes. 
• nagu Aabraham, tuleb meil märgata kõigis meie saavutustes Issanda kätt ja anda au Temale. 
• nagu Aabraham, tuleb meil minna ära pahelisuse keskelt ja seista pühades paikades (ÕL 133:10-15). 
• nagu Aabraham, tuleb meil teenida elatist ausalt ja maksta täit kümnist.
• nagu Aabraham, tuleb meil austada ja toetada Issanda sõnumitoojaid (– misjonäre, koduõpetajaid, kohalikke juhte ja muidugi eriti prohveteid.)
• nagu Aabraham, tuleb meil palvetada nende eest, kes on lasknud end mõjutada maailmal, tuleb minna Issanda abiga ja päästa nad.
• nagu Aabraham, peame me neid jätkuvalt armastama ja nende eest hoolitsema, isegi kui tundub, et nad ei õpi oma vigadest. 
• nagu Aabraham, peame ka meie looma kodus ja tööl keskkonna, kus pereliikmed ja meie alluvad saaksid õppida Issanda teedest.  (1.Moos. 18:19).

Pühapäevakool 4.veebruaril :)

(Moosese 5-7)

HEA JA KURJA TUNDMISE PUU

Tom Holdman kokutas.  Noore mehena oli see tema jaoks suur katsumus, nii suur, et enese paremaks väljendamiseks pühendus ta kunstile.  Ometi, teenides misjonil, leidis ta et kui ta palvetas enne evangeeliumi õpetamist, suutis ta ennast alati arusaadavalt väljendada.   Teda õnnistati keelte anniga.  Ja ta avastas, et Jumal isegi kasutas tema puudujääki teiste südamete puudutamiseks. 

Täskasvanuna sai Tom Holdmanist klaasikunstnik.  Tema esimene tuntuim töö oli Lasteraamatukogu aknad Oremis, Utahs.  Seejärel palus  Palmyra New Yorki templi interjööri-kujundaja tal sketšida milline võiks olla esimese nägemuse aken.  Vend Holdman tundis, et see oli tema jaoks liiga raske ja ta läks  Mount Timpanogo templisse, et paluda Issandalt abi.  Seal olles sai ta nägemuse, tema oma sõnadega:“ ma nägin oma meeles templi kõiki 108 akent.“  Ta viis oma sketšid kiriku peakorterisse ja sai neile kõigile heakskiidu. 

Paneelid Palmyra templi eesustel kujutavad hea ja kurja tundmise puud.  "[Vend Holdman] selgitas kuidas Palmyra templi aknad kujutavad inimese rännakut läbi elu.  Eesuksest sisenedes, saab inimene vaadata välja maailma või pöörata pea esimese nägemuse poole.  Sest sa pead tegema valiku, kas järgida maailma või saada isiklik tunnistus Taevasest Isast, Jeesusest Kristusest ja taastatud evangeeliumist.“ (Jane H. Forsgren, "Windows on Eternity," New Era, December 2001).

Kui sa pöördud esmese nägemuse akna poole ja saad templianni jõuad sa selestilsse ruumi kus on elupuu aken. 

Teiste sõnadega, kui sul on teadmine heast ja kurjast võid sa valida, kas vaatamata teadmisele tahad sa järgida maailma viise või pöördud ja valid Jumala tee. 

Ja sellega me jõuamegi eelmises pühapäevakooli tunnis tõstatatud kahe pealtnäha vastukäiva pühakirjakohani. 

"Seetõttu, et Aadam langes, oleme meie; ja tema langemise kaudu tuli surm; ja meile saab osaks häda ja viletsus." (Moosese 6:48)

"Aadam langes, et inimesed võiksid olla, ja inimesed on, et nad võiksid tunda rõõmu." (2 Ne. 2:25)

Häda ja viletsus selles elus on garanteeritud, samas kui rõõm sõltub meist.  Et nad võiksid tunda rõõmu.  Muidugi ei tähenda see, et kõik inimesed kes valivad Jumala tee ka kohe rõõmu tunnevad.  Ka need, kes püüavad elada õigemeelselt kogevad vähemal või rohkemal määral häda ja viletsust, kuna maa on langenud seisundis ja me kõik kogeme haigust, õnnetusi, surma ja valu või kurbust teiste inimeste halbade valikute tagajärjel. 

"Kui kõik haiged, kelle eest me palvetame, terveks saaksid.  Kui kõiki õigemeelseid kaitstaks ja pahelised hävitataks, poleks Isa plaanil mõtet, sest evangeeeliumi keskset põhimõtet – valikuvabadust, ei saaks täielikult kasutada.  Ühelgi inimesel poleks vaja rakendada usku.  ... Poleks mingit tugevuse proovilepanekut, ei mingit iseloomu arenemist, ei mingit väe kasvu. "  (Spencer W. Kimball, Faith Precedes the Miracle, lk 97)

Täna vaatame kahte isikut, kes kasutasid valikuvabadust väga erinevalt.  Kaini tuntakse kõigi inimeste seas pahelisuse isana, ta on keegi, kes pöördus Jumalast ära.  Eenokit teatakse kui kedagi kes kasvas Jumala tundmises isegi niivõrd, et ta võeti koos kogu oma linna, Siioni linnaga taevasse Jumala juurde. 

KAIN

Moosese raamatust saame hea ülevaate Kaini motiivide ja meetodite kohta.  Kui Kain sündis, lootis Eeva, et temast saab õigemeelne poeg.  (Moosese 5:16). 

Mured Kainiga algasid sellest, et ta ohverdas Issandale taimi mitte loomi.  (Mooses e5:18).  Siit saame me teada, et Kaini motiiviks ei olnud usk Kristusesse, vaid saatana õhutus.  Issand teab meie südame kavatsusi, aga siin näeme me kuidas ka väline teguviis peegeldab neid kavatsusi.  Issand oli andnud Aadamale ja Eevale käsud.  (Moosese 5:5-8, 12).  Ni et Kain teadis hästi, et ainsat õiget ohverdusviisi ja selle ohveduse mõtet.  Maa viljade ohverdus oli  tema enda väljamõeldis ja väljendas selgelt sõnakuulmatust. 

Teadlikult vale ohverduse tegemine ja seejärel Issanda peale solvumine, ei olnud mõistagi Kaini kurja tegemise lõpp.  Ta jätkas Saatana kuulamist ja lõpuks lõi ta salaorganisatsiooni ja mõrvas oma venna. 

(Moosese 6:15). 
Sellisesel pahelisel ajal sündis Eenok. 

EENOK
 
Eenok sai oma prohveti kutse Jumalalt ja ta küsis Issandalt väga alandlikult, miks tema.  Eenok tõi välja, et ta ei pruugi olla parim valik, kuna ta pole osav kõneleja ega populaane. (Moosese 6:27,31) Issanda vastus on ka meie jaoks. (Moosese 6:32,33).    Eenok uskus Issandat ja ei väljendanud enam eales kahtlust oma sobivuses.   

Eenoki õigemeelsus ja kuulekus olid nii suured Issanda Vaim oli temaga ja ta sai Issandalt lubaduse. (Moosese 6:34)  Aga kuigi tal oli vägi erinevate elementide üle, ei ole kellelgi väge panna inimesi valima Issandat.  Me saame luua keskkonna, olla eeskujuks anda võimaluse - seda kõike tegi ka Eenok ja paljud tulid ning pöördusid. 

(Moosese 7:2-3).

Kuna Eenok oli kuulekas Issandale sai ta mitmeid suuri nägemusi.  Vaatame viimast nägemust, kus ta nägi kõiki maa elanike ja nägi Taeva Jumalat nutmas.  (Moosese 7:29).  Jumal selgitab talle, et Ta nutab oma laste valede valikute tõttu.  (Moosese 7:40 - 41).

TEISTE VALEDE VALIKUTE PÄRAST KURVASTAMINE  

Vanem Richard G. Scott on andnud nõu kõigile neile, kes on kogenud säärast jumalikku kurvastust: 

"Paljudel teist on raske süda, sest teie poeg , tütar või abikaasa on pöördunud õigemeelsusest kurja teele.  Minu sõnum on teile.  Teie elu on täis kannatust, valu ja kohati isegi meeleheidet.  Ma räägin teile kuidas  võite saada lohutust Issandalt.  Esiteks, peate meeles pidama järgnevad  kahte põhimõtet: 

1) Kuigi on palju asju, mida saate armsa pereliikme heaks teha, saab mõnda asja teha ainult Issand ise. 
2) Ainult õigemeelselt valikuvabadust kasutades võib tulla püsiv muutus.  Ära püüa manipuleerida valikuvabadusega!  Isegi Issand ise ei tee seda.  Pealesunnitud kuulekus ei too õnnistusi. 

Pakun seitset viisi, kuidas saate aidata.

1) Armasta ilma tingimusteta.
2) Ära õigusta pattu, selle asemel väljenda lootust ja paku tuge patustajale.                                             3) Õpeta tõde.
4) Andesta siiralt nii tihti kui vaja. 
5) Palveta ja usalda Issandat. 
6) Hoia perspektiivi.

"Kui kõik mida sa suudad on tehtud, jäta see Issanda hooleks ja ära enam sellepärast muretse.  Ära tunne süüd, et sa rohkem ei saa midagi teha.  Ära kuluta oma energiat asjatule muretsemisele.    Aja jooksul , saad juhiseid ja tead kuidas veel aidata.  Sa tunned suuremat rahu ja õnne, kui tegeled samal ajal nendega, kes sind sel hetkel vajavad.  Sedasi toimides oled suuremaks abiks ja hoiad igaviku perspektiivi.  Ja veel üks viimane soovitus (ehk seitsmes) – ära kunagi anna alla!“
(Ensign, May 1988)

ÄRA KUNAGI ANNA ALLA

Eenokile näidati seejärel järgmist evangeeliumi ajajärku, mille prohvetiks oli Noa.  Moosese raamatus me saame teada, et Noa kolm poega päästeti kuna nad olid samuti õigemeelsed mehed (Moosese 8:13,27).  Nende õigemeelsed valikud päästsid nad veesurmast, mis neelas ülejäänud inimkonna.  (Mooses 7:43-44, 47). 

Isegi Noa aja pahelistele anti võimalus.  (ÕL 138:28)

Pärast seda nägemust jätkas Eenok õigel teel.  (Moosese 7:69)

PÖÖDU JUMALA POOLE

Iga päev, iga tund teeme me valikuid.  Me saame valida, kas kõnnime maailmaga või Jumalaga. (Moosese 6:50-52)  Kui me pöördume Issandasse, siis valime võimaluse tunda rõõmu. 
(Psalmid 16:8-11).