1.Kuningate 12-14; 2.Ajaraamat 17, 20

KUNINGRIIGI JAGUNEMINE

Kuningas Taavet liitis Iisraeli kuningriigi üheks tervikuks, kuid kahjuks tema poeg Saalomon tekitas lõhe.  Ta pani rahvale peale nii suured maksud, eriti Jeruusalemmast väljaspool, maapiirkonnas põhjas, et kui ta suri oli rahvas valmis mässama. 

REHABEAM

10 põhjapoolset suguharu kutsusid Saalomoni poja Rehabeami kroonimiseks Sekemisse. See ei olnud korra kohane, kuningas oleks tulnud kroonida Jeruusalemmas. Tõenäoliselt teadis Rehabeam, et miski on korrast ära.  10 põhjapoolset suguharu kutsusid Sekemisse ka Jerobeami, Iisraellase, kes oli olnud Saalomoni armee juht, kuid turvalisuse pärast põgenenud Egiptusesse, kui Saalomon teda tappa tahtis.  Nimelt oli prohvet Ahija Jerobeamile ette kuulutanud, et temast saab 10 põhjapoolse suguharu juht ja see oli jõudnud Saalomoni kõrvu. (1.Kuningate 11:28-40) ...ja mitte ainult, ka rahvas tõenäoliselt teadis.

Loeme 1.Kuningate 12:3-4.  Rehabeamil pole kogemusi (kuigi ta on 41 aastane) ja ta küsib oma isa vanadelt nõuandjatelt (vanematelt), kes soovitavad olla rahva vastu lahked, teenida neid ja kergendada nende maksukoormat, et teenida välja rahva soosing.  Aga ta küsib ka omaealistelt, sõpradelt, kes ütlevad, et ta näitaks oma nö kuninglikku musklit, et ta hirmutaks rahvast. 1.Kuningate 12:11  See andis põhjapoolsetele suguharudele põhjuse mässata.  12:16-18 (Adoram kas kogus maksuraha või otsis uusi sunnitöölisi.)

Õppetunnid:  
1) Vanemad inimesed annavad tavaliselt paremat nõu. 
2) Inimesed on lojaalsed neile, kes neid teenivad, mitte neile kes rõhuvad.   (ÕL  121:41)

JEROBEAM

Kuigi Jerobeam oli Issanda poolt valitud kuningaks, ei jäänud ta Iisraeli Jumalale truuks.  Vaatame mida ta karts ja mida ta tegi. (Vt. 12:26-29) Ta valis Jehoova kummardamiseks kohad, mis tundusid sobivat, seoses varem toimunuga.  Näiteks Peetelis oli Jaakob näinud nägemust sellest kuidas taevad olid avatud.  Jerobeam seadis sisse ka omad festivalid ja muutis asju seoses preesterlusega, kuna leviidid olid Jeruusalemmas.  Tagajärjest saame lugeda 1.Kuningate 14:11-13. 

Õppetunnid:
Me ei või ise ühtegi käsku ega teenimisviisi muuta 
Me peame teenima vastavalt Jumala korrale ja tahtele

ABIJAM

Lõpuks vallutas Rehabeami poeg Abijam Jerobeami ja ta rahva.  Abijam ei olnud ka ise õigemeelne mees, aga vaatame mis põhjusel Jehoova teda soosis.  1.Kuningate 15:3-5

2.Ajaraamat 13:4-12, 18-20

Õppetunnid:  
Jumal kuuleb kõiki siiraid palveid 

JOOSAFAT
Nüüd me jõuame lõpuks õigemeelse (Juuda) kuningani!  Joosafat, Abijai lapselaps, ja kuningas Taaveti lapselapselapselaps. 2.Ajaraamat 17:3-6 Joosafati isa oli Aasa, kes tegi samuti palju head. Nii nagu Mormoni raamatuski, leidis Joosafat, et rahvast on vaja õpetada ja ta saatis välja mitmeid misjonäre. Nende kutse oli nii tähtis, et nad on kõik nimeliselt välja toodud.  (17:7-9)

Aga ka Joosafat oli inimene ja eksis vahel.  Ta sai Iisraeli kuninga Ahabiga languks ja läks temaga koos sõtta, sest ta ei kuulanud prohvetit Miikat.  Ometi Issand õnnistas teda lahingus, kui ta Jumala poole hüüdis ja päästis ta. 

Pärast seda juhtumit läks ta ka ise ja jutlustas rahvale ning seadis sisse kohtumõistjad kõikidesse linnadesse. 

Hiljem oma elus tegi ta taas halba koostööd. (2.Ajaraamat 20:35-37)

Joosafati pingutused ennast ja oma rahvast Jumalale lähemale tuua tasusid ära.  (20:3-4, 8-9)

Pärast palvet ilmutatakse neile see, mida neil tuleb teha ja kuidas Issand nad päästab.  Nad tänavad teda.  Järgmisel hommikul asuvad nad teele ja mida nad teevad?  Nad lähevad lauluga.  (20:22-26)  Sel ajal kui nad lauldes edasi läksid tapsid teised (need kes tahtsid nendele tegelikult kallale tulla) hoopis üksteist maha.  Ja kui nad olid 3 päeva varandusi kokku kogunud, siis neljandal päeval nad kogunesid kokku ja tänasid Issandat. Seejärel läksid nad tagasi Jeruusalemma ja jätkasid pillimängu ning  rõõmustamist. 

Õppetunnid:  
1) Evangeeliumi õpetamine ja õppimine tasub alati ära.
2) Meile andestatakse meie eksimused, kui me jätkame Issanda otsimist.
3) Paastumine töötab!
4) Me peame minema lahinguväljale isegi kui Issand ise meie eest võitleb. 
5) Õigemeelsete laul on vägev palve ja sellel võib olla tohutu-suur mõju.  (ÕL 25:12).
6) Me peaksime elama nii, et saaksime igal ajal minna templisse, et saada abi ja juhatust ootamatus olukorras ja otsida seal Issanda tahet. 
7) Issand peab alati kinni oma antud lubadustest.  Kui me neid lubadusi teame, saame nendest jõudu.
8) See on usu märk, kui täname Issandat õnnistuse eest, mille Ta on meile lubanud, kuid mida me veel ei ole saanud. 

1 Kuningate raamat 3; 5-11

KUNINGA SEADUS

Enne kui Iisrael sisenes tõotatud maale, kõneles Mooses rahvaga Issanda nimel ja andis neile nõu tulevaste kuningate jaoks, teades et nad kindlasti ühel päeval kuningat endale soovivad.  5.Moosese raamatus annab Issand neile Moosese kaudu juhised Iisraeli kuninga jaoks.  17:14-20

Mis on need kolm asja, mida Issand keelab Iisraeli kuningale? (Vt. 17:16-17)
Mis on need asjad mida Iisraeli kuningas peab tegema ja miks? (Vt 17:18-19) 

Me näeme, et Saalomon ignoreeris kuninga seadust ja see viis tema allakäiguni. 

TEMPEL

Kuningate ja Ajaraamat räägivad sama loo erinevalt küljelt, keskendudes veidi erinevalt.  Neid on soovitav lugeda koos.

Kuningas Taavet annab teada, et Saalomon on poeg, kellest saab kuningas.  1.Ajaraamat 28:5  Taavet annab Saalomonile suurepärast nõu ja ülesande ehitada valmis Jumala tempel. 1.Aja. 28:9-10

Kuningas Saalomon laseb templi valmis ehitada ja teeb ilusa pühitsuspalve, see on kirjas 1.Kuningate 8.  Mis on need olukorrad (mida on mainitud) mille puhul me võiksime templis palvetada? Loe vaikselt salmid 33-50

SAALOMONI PALEE 

Kohe pärast templi valmimist, hakatakse ehitama teist hoonet – Saalomoni enda paleed, mis on veel suurem.  Tempel 60 küünart pikk, 20 küünart lai ja 30 küünart kõrge.  Saalomoni palee 100 küünart pikk, 50 küünart lai ja 30 küünart kõrge.   Templi ehitamine võttis 7 aastat ja Saalomoni palee ehitamine 13 aastat aega. 

SAALOMONI RUMALUS 

Läheme nüüd tagasi „kuninga seaduse“ juurde.  Mis oli Iisraeli kuningale keelatud?

1.       Tema ärgu pidagu enesele palju hobuseid!  Hobuste pidamine tähendab siis sõjavõelist võimekust.  1.Kuningate 10:26

2.       Ja tema ärgu võtku enesele palju naisi!  1 Kuningale 11:1-3 Paljud Saalomoni naised kummardasid ebajumalaid, nende seas ka oma aja kõige kohutavamat ja julmemat Moolokit/Kemost (sama Jumal erinevas keeles erineva nimega).

3.       Ja tema ärgu kogugu enesele väga palju hõbedat ja kulda!  1.Kuningate 10:21-22

KOKKUVÕTE

1.Aja 29:25  Issand andis Saalomonile kõik, et ta saaks olla suurepärane Iisraeli kuningas, aga rikkus ja au on rasked väljakutsed.  Tegelikult võib ükskõik milline and, mis Issand on meile andnud saada meile komistuseks. 

Vanem Dallin H. Oaks on öelnud, et Saatan püüab kasutada nii meie tugevusi kui nõrkusi, et meid hävitada.  Kuidas me seda väldime?  „Me peame arendama alandlikkust.  Alandlikkus on meie kaitse.“  Kuninga seaduse eesmärk oli aidata Iisraeli kuningal jääda alandlikuks. 

Vanem Oaks ütles: "Kui me oleme alandlikud ja kergesti õpetatavad, kuuletume Jumala käskudele ja paneme tähele Tema valitud juhtide nõuandeid ning Tema Vaimu juhatust, juhib Ta meid ja aitab teada kuidas kasutada meile antud Vaimseid ande, mida teha meie saavutuste, tugevuste ja õigemeelsusega. Nii aitab Ta meid, et suudaksime nurjata Saatana kavatsused meie hävitamiseks. “ (Ensign, Oktoober 1994).

Mulle meeldib kuidas ütles kuningas Taavet 1.Aja.29:11-12. 

Me peame küsima iseendalt, mida me ehitame ja kellele?  Millised on meie anded ja milleks me neid kasutame?  Või nagu on kirjas 1.Aja.29:5

2.Saamueli 11-12; Laulud 51

Taavet oli Iisraeli kuningatest võimsaim mitmel põhjusel: 1.  Ta liitis erinevad suguharud üheks rahvaks, 2.  Ta kasvatas kõvasti riigi jõukust, 3. Riigi juhtimine põhines religioossetel põhimõtetel, Jumala tahe oli Iisraelis seaduseks.  Taaveti nooruspõlve kogemused valmistasid teda ette, olemaks suur kuningas.  Ja siiski vaatamata suurepärasele ettevalmistusele, tunnistusele, lojaalsusele ja heatahtlikkusele muutus kõik, kui ta nägi Batsebat.  Mis viis sellise muutuseni?

Taavet, kes vaatas kord julgelt Koljatile silma lasi ja oli kahevõitluses võidukas, lasi end pimestada väikestel asjadel. 

Kohuse täitmata jätmine
2.Saamueli 11:1  Ajal kui tema, kuningana, oleks pidanud minema sõtta, saatis ta teised enda eest.  Ta jättis oma kohuse täitmata ja jäi ise turvalisse (mugavamasse) paika, valesse kohta sel hetkel.

Vaatas valel ajal vales kohas (valet asja)
2.Saamueli 11:2  Batseba pesi end õhtuhämaruses privaatses paigas, kohas kuhu teised inimesed tõenäoliselt ei näinud.  Välja arvatud palee katuselt, aga kuningas oleks pidanud olema lahingus.  Päike loojus, oli hämar, aga Taavet pingutab, et paremini näha, ta ei pööra pilku ära.   

Ihaldab (himustab)
2 Saamueli 11:3  Taavet hakkas mõtlema sellele naisele keda ta oli näinud ja kuna polügaamia oli tavaline (ja Taavetil oli juba mitu naist), soovis ta teda endale naiseks.  Kuid ta ei olnud huvitatud lihtsalt temaga tutvumisest ja tema iseloomu tundma õppimisest. Ta oli näinud naise keha ja see oligi just keha millest ta oli huvitatud (vähemalt esialgu).  Kõigele lisas, kui talle öeldi, et see oli kellegi teise (Uurija) naine, oleks Taavet pidanud kohe sel hetkel himustamise lõpetama, aga ta ei teinud seda.

Iha ajel tegutsemine
2.Saamueli 11:4.  Taavet teadis, et ta ei saa austusväärselt Batsebaga abielluda.  Seega ta kasutab naist ära ja saadab ta koju tagasi.  Miks piibli autorid ei mõista kunagi Batseba üle kohut?  Taavet oli kuningas.  Batseba ei kontrollinud seda olukorda, ta tegi mida kuningas nõudis.

Katse pattu peita
2.Saamueli 11:5 Eelmisest salmist saime teada, et Batseba katusel pesemine oli igakuine kuupuhastuse järgne rituaal, mis on aja kontekstis oluline.  Sellest me näeme, et lapse isa ei saanud olla Uurija, kuna ta oli sõjas.  Taavet proovib erinevate taktikatega Uurijat oma naise juurde saada, kuid ustava teenijana teab tema oma kohta ja püüab olla alati õigel ajal õiges paigas.  Iroonilisel kombel, meeleheites, teeb Taavet Uurijale täpselt seda sama, mida tema äi püüdis talle teha – püüab teda kõrvaldada ja see õnnestub.  Lisaks Uurijale saavad asjatult surma veel teisedki sõjamehed. 2.Sam. 11:17.  Peale Uurija surma abiellub ta Batsebaga, mis justkui oleks kena tegu kuninga poolt. 

TAGAJÄRG

Prohvet Naatan tuletab Taavetile meelde, et Issand näeb kõike.  2.Saamueli 1-14

Tahan ära märkida, et JST 2.Saamueli 12:13 ütleb, et Taavetile ei ole andestatud.  „Issand ei ole su pattu sulle andeks andnud“

Naatan kuulutab talle ette päris ränki tagajärgi: Esiteks 2 Sam. 16:22 ja teiseks 2 Sam. 12:14.

„Taavet tegi kohutava kuritöö püüdes peita abielurikkumise pattu ja kogu oma ülejäänud elu otsis ta andestust.  Mõned laulud väljendavad tema hinge sügavaimat valu; ometi maksab ta ikka veel oma patu eest.  Ta ei saanud tõusta üles Jeesuse Kristuse ülestõusmisel.  Peetrus kinnitas, et tema keha oli ikka veel hauas ja Prohvet Joseph Smith on öelnud, et Taavet otsis Jumalalt pisarsilmil andestust, Uurija tapmise pärast, aga ta läks läbi põrgust ja sai ka siis vaid lubaduse, et tema hing ei jää alatiseks põrgusse.  Seepärast ma küsin taas, kes teist soovib veeta aega saatanaga põrgus, enne kui ta saab patust puhtaks?“ (Joseph Fielding Smith, Answers to Gospel Questions, 1:74)  Vaata ka ÕL 132:39

 „Meeleparandus tähendab alati seda, et suurem õnn on ees.“ Neil L. Anderson, Oktoober 2009

1.Saamueli 18-20; 23-24 (ja 25)

PÜHADE INIMSUHTED

Tänane lugemismaterjal räägib inimsuhetest ja eriti sellest, kuidas pühad peaksid üksteisesse suhtuma.  Taas kasutab Issand meie õpetamiseks polaarsust.  Saul on näide vaenlasest ja Joonatan vankumatust sõbrast.  Kuigi Sauli suhtumine Taavetisse polnud pühale vastav, suhtus Taavet Sauli alati pühale kohaselt.  Taavet ei maksnud kunagi Saulile kätte, oli alati andestav (kuigi ta loomulikult kaitses ennast), ta jättis kohtumõistmise täielikult Issandale.  Väga tõenäoliselt oli Saul tõsiselt haige ja Taavet, nagu ka paljud Sauli teenijad, mõistsid et ta pole tema ise (näiteks tal oli tõsine paranoia).

See saaga õpetab mitmeid olulisi põhimõtteid meie suhetest teistega.  Kahjuks ei ole õpikus käsitletud 25. peatükk, aga ometi on seal kirjas imeline lugu Abigailist ja Taavetist.  See on üks Vana Testamendi suurepärasematest lugudest, sest see õpetab meie suhtest Lunastajaga, see selgitab kuidas Kristus saab meid tervendada, kui keegi  on meile halba teinud. 

ABIGAIL JA TAAVET

See lugu algab nii, et Saul ja ta sõjavägi on väsimatult Taavetit ja ta mehi taga ajanud.  Nüüd on Taavet ootamatult olukorras, kus ta saab lihtsa vaevaga Sauli tappa. 1.Saam.24:12-13 

Mille peale Saul parandab meelt. (17-23) Meilt oodatakse, et me andestaksime kõigile, aga usaldus (ja austus) tuleb välja teenida. 

Niisiis ajal kui Taavet oli oma meestega nö peidus, vajasid nad toidumoona.  25:2-3

Heebrea keeles on nimedel väga suur tähendus.  Nad ei pannud lapsele nime lihtsalt sellepärast, et see kõlas hästi või huvitavalt, nad ei mõelnud välja uusi huvitavaid nimesid lihtsalt, et teistest eristuda,  ega pannud nad ka lapsele hästi populaarset nime.  Nad panid tähendusega nime ja tihti see nimi ka muutus elu jooksul.  Näiteks Noomi, kes peale mehe ja poegade surma palus ennast kutsuda Maaraks.  (Rutt 1:20)

Samamoodi on ka selle loo nimed olulised.  Naabal tähendab rumalat ja Taavet armastatut.  Abigaili nimi tähendab „see isik annab põhjust rõõmustamiseks“ või lühidalt rõõmu põhjustaja.  Abigail sümboliseerib Kristust.

Nii et selles loos on kolm tegelast: 

• Üks rumal
• Üks armastatud
• Üks kellel on vägi rõõmu esile kutsuda

Taavet ja ta mehed olid samas paigas Naabali karjastega, aga vastupidiselt tavalistele sõduri kommetele, võtta mis meeldib, olid Taaveti mehed vaoshoitud ja nad saatsid sõnumitoojad küsima Naabalilt näljastele meestele süüa. 

Naabal saadab sõnumi tagasi. (25:10-11)  Tõenäoliselt oli Taavet siiski tuntud, arvestades et tema sõjaväes oli 600 meest ja Abigail oli temast kuulnud.  (s30)  Naabal tõesti oli rumal. 

Taaveti reaktsioon oli kohene ja inimlikult loomupärane(25:13).  Taaveti eesmärgiks oli nüüd minna ja võtta vajalik ning tappa kõik Naabali mehed, kuna ta oli tasunud hea halvaga. 

Õnneks räägib üks Naabali karjapoistest/sõnumitoojatest Naabali naise Abigailiga.  (25:14-17)

Abigail oli kiire mõtlemisega naine, kes teadis kohe mida tuleb teha.  (25:18-20) 

(25:24-25)

Ta tunnistab Naabali rumalust ja võtab süü enda peale.  Seejärel ta palub õnnistusi Taavetile ja toob välja põhjuse, miks Taavet ei tohiks sellist süüd enda pele tuua.  28-31  Teiste sõnadega, Taavet oleks teinud selle teoga iseendale haiget.  See oleks toonud talle endale kurvastust, kuna Abigail oli toonud talle kõik mida tema ja ta mehed vajasid. 

Taavet mõistab, et Abigailil on õigus. (25:32-33)

Kui Abigail koju läheb, pidutseb ta rumal abikaasa.  Abigail ei räägi talle midagi, sest mees on purjus.  (25:37-38).

Vaatame kuidas reageerib asjade käigule Taavet. (25:39)  Taaveti esimene naine Miikal, Sauli tütar, võeti talt ära ja Saul oli andnud ta teisele mehele naiseks.

LEPITUSE VÄGI MUUDAB KANNATUSED RÕÕMUKS 

Kui me vaatame seda lugu, nii nagu me ise oleksime tegelased, siis võime lepitusest ja andestusest paremini aru saada.  Võime näha kuidas lepitusel on vägi muuta meie valu rõõmuks.  Me võime ennast pidada armastatuks, kes ei ole ära teeninud kõike halba, mis meie elus juhtub, eriti teiste tehtud halb.  Võibolla on meid väärkoheldud, hüljatud, halvasti või tänamatult koheldud, unustatud jne  Rumal ei pruugi mõista, et ta üldse midagi valesti on teinud, ta ei pruugi soovida vabandada ja ometi tuleb Rõõmu põhjustaja ehk Kristus  meie teele, olles täiesti teadlik rumala süüst,  pakkudes ennast vastutust võtma.  Ta palub meil andestada rumala teod ja pakub vastutasuks meie kannatuse eemaldamist.  Looja on alati täiuslikult teadlik iga inimesse arusaamisest või mõistmatusest ja Ta teab, et see on tihti rumala patu põhjustaja.  See ei tähenda, et patustaja tagajärjeta lõputult patus võib elada ja tuua vabanduseks, et ta ei teadnud. 

Ku me võtame Kristuse pakkumise vastu ja andestame, oleme me ise süüst vabad.  Kõik meie vajadused rahuldab Tema.  Viha eemaldub meie südamest ja me oleme võimelised tõeliselt tundma Looja armastust ja olema armastatud.  Siis ja ainult siis, oleme tõeliselt vabad.  

1.Saamueli 9-11; 13; 15-17

Igaühe elus tuleb aeg, mil Taevane Isa ootab, et me saaksime hakkama probleemiga, mis on meie jaoks liiga raske.  Aga kui me proovime hakkama saada ja anname endast parima siis võime näha, et täpselt vajalikul hetkel on Tema meie jaoks olemas ja aitab meid Talle omasel, parimal moel.  Täna me vaatamegi selle põhimõtte klassikat – Taaveti ja Koljati lugu.

LAHING

1.Saamueli 17 peatükist saame teada, et käesolev lahing toimub  väikese linna Sookko ja Aseka kindluse vahelisel mägisel alal.  See koht on umbes 14 miili ehk 22,5 km Petlemmast läänes.   (Harper-Collins Study Bible, lk. 443).  Vilistid esitasid Iisraellastele väljakutse, aga sellise asjaga polnud Iisraellased harjunud.  Vilistide taktikaks oli kahevõitlus nende tšempioniga.  Vilistide jaoks oli see tavapärane lahinguviis - selle asemel, et mõlema poole mehed korraga lahingus üksteise vastu sõdiksid. Kahevõitlus nägi välja nii, et mõlema poole parim sõdur tuli ja võitles surmani ja sellest sõltus sõja lõpptulemus.  Nii et päris riskantne viis, aga kui ühel poolel oli „imeline“ sõdur, siis mindi kindla peale välja.  Kahevõitlus ei olnud Iisraeli sõdimisviis ja seega otsiti lootusetult vabatahtlikku. 

KOLJAT

Piibel ütleb meile, et Koljat oli 6 küünart ja 1 vaks pikk ehk üle kolme meetri.  Nii originaal Kreeka piiblitõlkes Heebrea keelest kui ka Surnumere rullidel on Koljati pikkuseks antud 4 küünart ja 1 vaks, mis teeb siis natuke alla kahe ja poole meetri.  Igal juhul oli ta väga suurt kasvu  mees. 

Loeme salmid 5-7.  Selle informatsiooni põhjal me näeme, et ainus haavatav koht oli Koljatil nägu. 

Koljati kaitse- ja sõjavarustus oli tõesti vägev.  Vilistid arendasid metalli kasutamises uusi tehnoloogiaid. 
(Harper-Collins, lk. 444).  Koljat oli tõepoolest hirmuäratav!

TAAVET

Taavet, nagu me kõik teame, ei olnud isegi sõjamees.  Ta oli tegelikult karjus ja muusik, kolme sõdurist vanema venna toidu- ja sõnumitooja.  (Kuigi pühakirjas on mainitud, et ta oli ka Sauli kilbikandja.) 

Loeme 17:24.  Kuidas reageerib Taavet? (salm 26) Loeme 17:38-39.  Seega ta kasutab seda, mida oskab.  Loeme 17:34-36.  Issand on teda ettevalmistanud.  Loeme 17:37   Ta kasutab usku.

Karjase ling on relv, mis vajab kannatlikku pikaaegset harjutamist. 

Taavet kasutas oma unikaalseid andeid ja vahendeid, aga eelkõige usaldas ta Jumalat.    1 Sam. 17:45-51

KIVI

Koljati surmamine kiviga on ilus sümbol.  Jehoova oli kalju keda Taavet usaldas.  Nagu laulis Hanna 1 Sam. 2:2.  Kristus ise ütles enda kohta ÕL 50:44. 

TÄNASED LAHINGUD

Ühiskonnas, perekonnas ja meie isiklikus elus on lahinguid, mis tunduvad võimatud võita.  Kas meil on Koljateid?  Kui me teeme oma parima, kasutame oma unikaalseid andeid ja usaldame Issandat õnnistab Ta meid.  Nagu ütles Gordon B.Hinckley:“ Võit on teie.  Teil on Tema vägi, mis toetab teid.  Teil on õigus kaitsvatele teenivatele inglitele.  Ärge laske Koljatil end hirmutada.  Jääge kindlaks ja te saate olema võidukad.“  (President Gordon B. Hinckley, Ensign, May 1983)

President Ezra Taft Bensonil oli rahakoti vahel järgmine salm: Jesaja 54:17.